loogikatehted) ja 1 tehe viiest on rakendatav üksikule lausele ( unaarne Ü loogikatehe) T Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. T Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles verbaalne esitus formaalne tähistus väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või P eitus ( inversioon ) : __ vale. " mitte P "; " pole õige, et P " P Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. a
Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv
· Korporatsioonide PR Eestis 5.4.2 Eestis tehtav PR on osa RPR-st kuna: Ev kommunikatsioon võib kajastuda välisriikides (kahju, probleemid töötajatega) Välismaised uudised kajastuvad Eestis (rahvusvah kohtuasjad, kvaliteediprobleemid) Reglementeeritud infopoliitika peakorterites Korporatsiooni võimalused kohaliku ev eelise juures: Teostada oludele kohandatud komm poliitikat olulised sõnumid turule Rääkida kohalikus keeles lingvistilises ja sisulises mõttes Positsioneerida globaalse lokaalse firmana rõhutada sidet kohaliku turuga Hoolida kohalikust kogukonnast kuulata sihtrühmade seisukohti Anda panus ühiskonna arengusse toetuste ja sponsorluse kaudu · Integreeritud TK eesmärgid 8.2 ITK eesmärk on luua terviklik pilt firmast, kaubamärgist, tootest ja teenusest. 1) TK promotsioonielementide ühtlustamine ja õige suhtestamine reklaam
2) triaadiline/kolmepoolne märgimudel on kasutusel tänapäeva semiootikas. Märki nähakse kui kompleksset semiootilist üksust, kus on esindatud märgi kandja (ese, pilt, sõna, nt. maja), tähendus (intentsioon: idee, sisu, mõiste, nt. MAJA) ja tähistus (ekstensioon e. referentsiobjekt, nt. see (üks) konkreetne maja); 3) unilateraalne/ühepoolne märgimudel on tehnilistel põhjustel eelistatud mudel lingvistilises süntaksiteoorias. Siin nähakse ainult märgikeha e. märgikandjat, millel on omadus olla ka tähenduse kandja. Kolm märkide liiki Semiootika klassik Charles Peirce (1839–1914) jaotas märgid kolme liiki: 1) piltmärgid e. ikoonid, 2) indeksmärgid e. tunnusele viitavad märgid, 3) sümbolmärgid. Piltmärgid e. ikoonid: tajutav sarnasus reaalse nähtusega, mida need märgid väljendavad. Indeksmärgid e. indeksid e. tunnustele viitavad märgid
teatud asend suuremas kontekstis. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud) MORRISE JÄRGI ON SEMIOOTIKAL KOLM DIMENSIOONI -süntaktika, semantika ja pragmaatika 4. SÜNTAKTIKA Kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. Keeleüksuste omavahelised seosed lingvistilises järjestuses, näiteks sõnade järjekord lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Keel on mitmetähenduslik: -loomulik keel -keel semiootilises mõttes (kunstlik keel, arvuti keel jne) -keel on õigusega Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. Õige on see, mis vastab reeglitele L={A;G} I reegel sümbolid peavad moodustama ahela. Ahelal on algus ja suund.
Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv
võtnud pildi ühiskonnast. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust, vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust. Hegemoonia on saavutatav inimeste soovide muutmisega, samal ajal, kui ideoloogia on vaid survevahend. 8. Võrrelge erinevaid vaateid tähistamisele. Juhul kui oleme võimelised märke kasutama, saame hakkama kultuurilise eneseväljendusega e. Tähistamisega. On olemas neli erinevat tähistusteooriat. 1)Saussure´i lingvistilises teoorias on märk tinglik, ükskõik mis võib tähistada ükskõik mida ning märk on kaheosaline, kus tähistaja väline vorm, viitab ideele ehk tähistatavale. Siin ei oma märk sisemist suhet nende asjadega, mida nad tegelikkuses tähistavad). 2)Peirce´i jaoks on märk aga suhe. Peirce´i teooriat võiks nimetada "operatsionalistlikuks tähendusteooriaks":Antud objekti tähendus ei seisne mitte selle varjatud metafüüsilises
Siberis:Lillikülä,Estonka ja Jurjevka Omski oblastis, Nikolajevka Novosibirski oblastis, Jurjevka Kemerovo oblastis ning Ülem-Suetuk Krasnojarski krais. Suurem eestlaskond elab veel Omski oblasti Zolotaja Niva külas, Tomski oblasti Kasakülas. Vähemalt vanem põlvkond suhtleb omavahel eesti keeles Uljanovski oblastis, Kirovi oblastis, Kaukaasias ja Krimmis. Joonis 1. Eestlaste asukohad Venemaal. Vene Föderatsioonis õpetatakse eesti keelt Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis (a-ni 2005 eesti õppekeelega Petseri II keskkool),Punase Lageda (Krasnodari krai), Kaseküla (Tomski oblast) ja Ülem-Suetuki (Krasnojarski krai) põhikoolis; pühapäevakool või eesti seltsi keelekursused tegutsevad Peterburis, Moskvas, Tserepovetsis ja Krasnojarskis (a-st 1991). Eesti keel kui kirjakeel oli käibel kirikus, koolis, seltsis ja trükisõnas. Asundustes tegutsesid enamasti omad ameti- ja meistrimehed (v.a arst, jurist, potseinik jms) ja
kui Grice'i pm oli: "Kolm mutrit ruttu siia!" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07.11.08 * kõneakti teooria looja John Austin: oxfordi filosoof. Tähtsaim teos" How to do things with words"(avaldati postuumselt. Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st:
on ikka hääbunud. Kui üht keelt räägib vaid üks inimene maailmas, siis on võimalik kahelda, kas see on ikka eraldiseisev keel või on ta selle ise välja mõelnud. Andmete kogumisel kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks rahvaloendusel mõnes riigis ei küsita emakeelt. Allikaid võrreldes saab selgeks, et rahvaloendusel on erinevad traditsioonid, tihtipeale emakeelt ei küsita. Lisaks võib näiteks hiina ühiskeelt käsitleda poliitilise mõistena, sest tegelikult on see lingvistilises mõistes kogum erinevaid keeli. Kuidas erinevad murded keeltest? Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on murdel (näiteks võru keelel on tugev identiteet, aga ta ei ole iseseisev keel); poliitiline põhjus näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt.
Alates pronksiajast avaldub arheoloogilises aineses selgelt Eesti jagunemine kaheks põhiliseks kultuuriareaaliks: Ranniku- ja Sise-Eestiks. Areaale eraldava mõttelise joone võiks tõmmata Eesti kirdeosast Edela-Eestisse. Mõistagi leidub nendes areaalides veel omakorda alajaotusi, omavahelisi sarnasusi ja üleminekuvorme. Üsna silmatorkavad erinevused kultuuriareaalides pole jälgitavad mitte üksnes arheoloogilises aineses, vaid ka etnograafilises, lingvistilises ning isegi antropoloogilises materjalis. Ranniku-Eesti ja saarte sarnane kultuur peaks tulenema eelkõige siinse looduse ja majanduse eripärast olles tugevasti orienteeritud merele ja merenduslikule tegevusele, oli rannikualade elanike läbikäimine naabermaadega kahtlemata hoopis intensiivsem, kui sisemaal ning siinne kultuur vastuvõtlikum välismõjutustele. Samas on silmatorkav, et Virumaa, olles küll samuti rannikuala, moodustab teatud üleminekutsooni kultuuriareaalide
Foneem on keele väikseim ühik. Trubetskoiga seostatakse ka keele elementide funktsioonid: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon (tipu moodustamine; igal keele elemendil on oma tipp, nt silbi tipp on vokaal, sõnal rõhk, lausel intonatsioon) - delimitatiivne e. piiritlev funktsioon (piiri markeerimine, eesti k. on sõna piir määratud rõhuga: rõhk sõna alguses) Hiljem uuritakse Praha lingvistilises ringis keerulisemaid objekte, morfoloogiat ja süntaksi. Nimetati tihtipeale ka funktsionaalseks lingvistikaks, kuna eristatakse kolme tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi
Foneem on keele väikseim ühik. Trubetskoiga seostatakse ka keele elementide funktsioonid: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon (tipu moodustamine; igal keele elemendil on oma tipp, nt silbi tipp on vokaal, sõnal rõhk, lausel intonatsioon) - delimitatiivne e. piiritlev funktsioon (piiri markeerimine, eesti k. on sõna piir määratud rõhuga: rõhk sõna alguses) Hiljem uuritakse Praha lingvistilises ringis keerulisemaid objekte, morfoloogiat ja süntaksi. Nimetati tihtipeale ka funktsionaalseks lingvistikaks, kuna eristatakse kolme tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi
konkreetseid elemente, millel on nähtav või kuuldav väljendus. Semantika on keerulisem, kuna seda uurides tuleb tegelda abstraktsete asjadega. Üks semantikatasnadi analüüsimeetodeid on katsuda leida üldkehtivaid tähenduse osafaktoreid, tähendustunnuseid ehk semantilisi komponente ja kasutada neid samamoodi kui fonoloogias kasutatakse distinktiivtunnuseid. Otsatarbekas on eraldada sõna- ja lausesemantika. Lingvistilises analüüsis on tavaks lahutada keel eri struktuuritasandeiks, kusjuures igal neist on oma põhiüksused: TASAND FONOLOOGIA MORFOLOOGIA SÜNTAKS KÕNE häälik morf lausung VAATLUS allofoon allomorf lause SÜSTEEM foneem morfeem süvastruktuur 8. Foneetika (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ja fonoloogia
• ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. Kvantiteedimaksiim • Anna nii palju infot, kui vaja. • Ära anna rohkem infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim (Suhtemaksiim) • Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti • väldi segasust, • väldi mitmetähenduslikkust, • räägi lühidalt, • ole järjekindel (korralik). Vestlusanalüüs Vestlusanalüüsi ehk konversatsioonianalüüsi (CA) juured on etnometodoloogias ja lingvistilises pragmaatikas CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur. Vestlus: a) argivestlus, b) institutsionaalne vestlus Reaalse vestluse täpne litereering Põhiteemad: • vooruvahetusmehhanism: - voor = auditooriumi sidumine - voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte; - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja - tagasiside kui oluline suhtluse reguleerija. • parandusmehhanismid
— Graafid LAUSEARVUTUS — Kombinatoorika: Kombinatsioonid, Variatsioonid, Permutatsioonid Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või vale. Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. 0 — vale (väär)
otsustusprotsessidesse. Otsene (vahetu) kaasamine saab toimuda nt: arenguvestlused, rahulolu-uuring, tulemusvestlused, infokoosolekud jne. Kaudne kaasamine näiteks ametiühingud, töönõukogud, usaldusisikud. 16. Motiveerimine ja mõjutamine, motiveerimise aspektid ja taktikad Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate tegurite teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motiveerimise aspektid: LAB-Profiilid- Neuro-lingvistilises programmeerimises (NLP) R. Bailey poolt väljatöötatud LAB Profiilid (Language and Behaviour Profile) metoodika sisaldab 14 erinevat kategooriat, mis aitavad juhil mõista, kuidas nende töötajad mõtlevad, end motiveerivad ning mida nad motivatsiooni ja produktiivsuse säilitamiseks ning suurendamiseks vajavad. LAB-Profiilid vaatlevad eraldi töötaja motivatsiooni ja töötamise aspekte: · Motivatsioonisuunad käsitlevad neid aspekte, mida töötaja vajab muutumiseks ning
annaabi.ee 
