Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist Astrid Lindgren TEST 1, Astrid Lindgren on rahvuselt a) rootslane b)norralane c)soomlane 2. Kalle isa oli a) pagar b)vürtspoodnik c)õmblemistöökoja omanik 3. lonkur frederick armastas rääkida lugusid oma vägitegudest , a)kui ta püüdis vargais Norrlandi kriminaalpolitseis b) kui ta töötas Norrlanis raudteel c) kui ta kaevas vääriskive Norrlandi kaevanduses 4. onu Einariga esmakordselt kohtudes märkas Kalle ta tunnusmärkideks a) sorakil juuksed , kitsad kulmud , kongus nina b) pruunid ülepea kammitud juuksed , kokkkasvanud kulmud , sirge nina c) sirged pikad juuksed , paksud kulmud , paremal epoole kõver nina 5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivarem...
8.a klass SILMAPAISTEV AUTOR Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus..............................................
1. Paranda tekstis kirjavead. 2. Paranda sõnade järjekorra vead. 3. Paranda tekstis stiilivead (tühikud, Enter-klahvi vajutused). 4. Lisa 2 pilti (lõikepilti) ja paiguta need teksti sisse nii, et tekst ümbritseks pilti. 5. Salvesta oma töö nimega Teksti parandamise harjutus ja lae üles GoogleDocs-i ning paiguta Koolitööde kausta. LIPPA KOJU JA MINE MAGAMA katkend Astrid Lindgreni raamatust"Meisterdetektiiv Blomkvist" I Malle pidas täiesti võimatuks magada, kui toas on sääski. Nüüd üks oli vereimeja ta jälle üles ajanud."Elajad, " pomises ta.,, Neid tohiks ei üldse olemas olla!" Ta kratsis lõuga, kust sääsk oli teda hammustanud. Siis heitis ta kellale pilgu. See hakkas saama üks . Sel kellaajal peaksid korralikud inimesed magama. ,, Muide, " ütles ta endamisi"ei tea, kas kassi piinaja peaks ka magama? "
Meisterdetektiiv Blomkvist Kalle on väike poiss, kes tahab saada detektiiviks. Kalles äratab suurt huvi Eva-Lotta juures puhkusel oleva onu Einari käitumine. Onu Einarit jälgides leiab Kalle lossivaremete keldrist kalliskivid ja peidab need ära. Tagasi lossivaremete keldrisse minnes leiavad lapsed onu Einari kinniseotult Sinna ilmuvad ka Einari sõbrad. Nad pigistavad Kallelt kalliskivide asukoha välja ja panevad lapsed keldrisse kinni. Kuid lapsed leiavad trepi, mis viib keldrist välja. Eva-Lotta maja juurde jõudes näevad lapsed onu Einarit koos kaaslastega linnast lahkumas. Kallet ootavad kaks politseinikut ja kohe istuvad nad koos autosse ja püüavad kurjategijad kinni. Kalle saab suure vaevatasu varaste kinni püüdimise eest ja kalliskivide leidmise eest. Tegelased: Kalle Blomkvist, Andres, Kalle ema ja isa, Eva-Lotta, pagar (Eva-Lotta isa), konstaabel Björk, pr. Petronella Apegren, pr. Lisanden, on...
Kuna ta oli kindel, et tagasiteed Eestisse enam pole, ei õpetanud ta ka oma neljale tütrele eesti keelt, sest ta ei näinud mõtet ,,õpetada neile keelt, mida nad ei saa tarvitada". Wikland ei usu, et ta kunagi Eestisse tagasi koliks, sest kogu tema elu on Rootsis: lapsed, 10 lapselast ja sõbrad. Kuigi Wiklandi pereliikmed eesti keelt ei valda, on ta ise selle säilitanud sõpradega suheldes. Maailmakuulus eestlanna Ilon Wikland on ülemaailmset kuulsust kogunud peamiselt Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõetruudena. Miks? Sest modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad
Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja 1960ndatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. 1977. aastal avaldas Margareta Strömstedt nüüdseks Rootsis juba klassikaks saanud Astrid Lindgreni eluloo. Kuid pärast seda toimus kirjaniku elus väga palju muutusi. 1981.aastal ilmus tal suur lasteromaan «Röövlitütar Ronja» (eesti keeles 1996). Ühtlasi hülgas ta neil aastakümnetel oma tagasitõmbunud eluhoiaku ja kujunes Rootsi ühiskonnas üheks kaalukamaks avaliku arvamuse kujundajaks. Jätkuvalt kasvas tema rahvusvaheline kuulsus. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas. Tema loomingut on palju uuritud ja selle üle arutletud.
Astrid Lindgren referaat 2007 Sisukord Sisukord..............................................................1 A.Lindgreni elust..................................................2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9 1. A.Lindgreni elust Astrid väiksena
Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983)
01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist 1924
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras
Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3- klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile tasuta. Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, näiteks Astrid Lindgren. Ta oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. Tema kirjutatud on näiteks: ,,Karlsson katuselt," ,,Pipi Pikksukk" ja ,,Bullerby lapsed." Peale Astrid Lindgreni surma loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini. Samuti on palju tähelepanu saanud rootsi popmuusika, sealhulgas 1972. aastal loodud popbänd ABBA. Ansambli liikmed Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid. Ansambli nimi moodustati 1973. aastal ansambli liikmete eesnimede esitähtedest. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo"
.........14 2 SISSEJUHATUS Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid "Pipi Pikksukka" 40-ndatel aastatel Rootsis ja 60-ndatel aastatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. Astrid Lindgrenile on jagatud tunnustust ja auhindu kogu maailmas, tema raamatuid armastatakse kõikjal. Lindgreni jutud kajastavad humoorikalt ja sisendusjõuliselt laste tundemaailma ja argielu. Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt kuulsat lastekirjanikku, kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14. novembril 1907 Rootsi Kuningriigis Smålandis Vimmerby väikelinna lähedal Näsi talus suure õunapuuaia keskele pugenud vanas punast värvi majas
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
Estonia Teater Teatri avamine Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal
..................................................................lk. 9 SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel. Millele aitas kaasa J.V. Jannseni tütar Lydia Koidula 24. juunil 1870. aastal näidendiga "Saaremaa onupoeg". Sellest sai alguse kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni ja Soome arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi. Siit sai alguse "Vanemuise" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. Eesti esimene rahvuslik ooper lavastuse esmaettekanne oli "Estonias" 1928. aastal ning esimene eesti ballett jõudis lavale 1944. aastal. 1911. aastal mängiti teatris esimest operett. "Estonia" teater sai alguse 1865. aastal "Estonia Seltsi" tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. 20.sajandi algul jõudis teatrilavale ka tõsisem draama
Ilon Wikland, sünninimega Maire-Ilon Pääbo on Eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator. Ta on sündinud 5. veebruaril aastal 1930. Ta on tuntud Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Oma lapsepõlve veetis Ilon Haapsalus, kuid alustas oma õpinguid Tallinnas. 1944. aasta sügisel saatis vanaema 14-aastase Iloni koos kooliõe perega sõjajalust paadiga Rootsi, kuhu oli põgenenud ka isa pere. Tüdruk asus elama kunstnikust tädi juures ning õppis aastatel 1945-46 Akke Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis. Ilon abiellus 1951. Aastal mereväelasega, kellega on tal neli tütart. Kui naine oli 20 aastaseks saanud, juhatati ta kokku Astrid
"? Raamatus ,,Tõmba uttu" on tegelasteks 8.b klassi õpilased kes käivad Valberga koolis. 9.Millises linnas toimub raamatu ,,Kuues sõrm" tegevus ja kes on peategelane? Raamatu ,,Kuues sõrm" tegevus toimub Tartus. Raamatu ,,Kuues sõrm" peategelane on Karina. 10.Millises raamatus on tema maalid koos tekstiga? Tema maalid ja tekst on raamatus ,,Elu täis üllatusi" 11.Nimeta 2 tuntut kirjanikku kelle teoseid on ta tõlkinud. Ta on tõlkinud Astrid Lindgreni ja Kerstin Thorvalli teoseid. http://et.wikipedia.org/wiki/Helga_N%C3%B5u http://kirjanik-helga.weebly.com/ TANEL SIMMUL
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor
ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". • Vanemuise Selts tegutses esialgu üüripindadel. 1870. aastal ostis Tartus maja, mis kuulus koos krundiga seltsile kuni maja põlenguni 1903. aastal. • 1906 – avati uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. • 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks • 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842- kohaline kontserdisaal. • 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. KASUTATUD ALLIKAD • http://et.wikipedia.org • http://www
Temperamenditüübid Sangviinik Pipi Pikksukk Astrid Lindgreni samanimelisest teosest. · Pipi on väga julge ja suhtlusaldis. · Tema jaoks ei ole probleem rääkida võhivõõraga. · Ta on hüperaktiivne ei saa niisama käed rüpes paigal istuda ja tühja passida, kogu aeg peab olema tegevus, kuitahes absurdne see ka ei oleks. · Tal peab alati olema võistlusmoment nt. Katsub ta jõudu rammumeestega, laseb politseinikel end mööda majakatuseid taga ajada ja muu selline.
Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat. Veel impordib ta masinaid, keemiatooteid, mineraalkütuseid, tekstiilitooteid ja jalatseid Rootsi ekspordib kõige rohkem ravimeid, kuid samuti ka masinaid, autosid,puitu,keemiatooteid,rauda ja terast Vaatamisväärsused Gotlandi saar ja Visby linn Öland A. Lindgreni kodukoht Vimmerby's Lapimaal. ülikoolilinnad Lund ja Uppsala Göterburg Stockholmis: Gamla Stan (vanalinn) Medeltidsmuseum (Keskaja muuseum) Aquaria veemuuseum kuningaloss ja selles paiknevad muuseumid Vasa laevamuuseum (merepõhjast ülestõstetud sõjalaev) rahvusmuuseum laevasõit läbi Stockholmi arhipelaagi Kasutatud kirjandus : · http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm
mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike hoonete projekteerimist, ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913
C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga mulle meeldib astrid lindgreni raamat karlsson katuselt. ajalehtedest loen virumaa teatajat.
Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal
Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks
Mina küsitlesin enda nooremat õde, isa ja vanaema. Esmalt küsitlesin oma õde : (nimi), 8.a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raamat peab olema köitev ja teema ei tohi ära vajuda, lõpp peaks olema õnnelik. Isa üks lemmikraamatuid on J. Verne " Viieteistaastane kapten", ta lisas, et J
Selle asemel tuleb juttu sellest, kuidas Max ja Roos peavad oma seitsmendat sünnipäeva. Tõlked Emil Kolozsvar Grandpierre "Imeflööt" (1959) Kálmán Mikszáth "Must linn" (1966) Iván Mándy "Csutak astub lavale" (1977) Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu. Autasud Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eestilastekirjanikudja illustraatorid/ainopervik http://www.estonica
Pipi Pikksukk (rootsi keeles Pippi Lngstrump) on Astrid Lindgreni raamatute tegelane. Tema tielik nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmnta Eefraimittar Pikksukk (rootsi keeles Pippilotta Viktualia Rullgardina Krusmynta Efraimsdotter Lngstrump). Esimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli "Pipi Pikksukk" ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see raamat 1968 Vladimir Beekmani tlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega ja 2008 ilmus sellest raamatust juba 4. trkk.
AINO PERVIK Maria Maasing EESTI LASTEKIRJANIK LUULETAJA TÕLKIJA Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi"
Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. 3 VineeriMööblivabriku klubi Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja. See ehitati 1904.1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt. Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken, selle kohal töömeest kujutav reljeef ja ümara ehisdetailidega ülaosas olevad uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. See on
aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust
Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu Kunksmoor, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses "Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut". Klassikaks on
Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi ja jäneseid. Paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Kultuur Karlsson-Astrid Lindgreni tegelaskuju Rootsist on pärit palju kuulsaid lasteraamatust kirjanikke. Tuntuimad on August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman ja Greta Garbo. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rahvakultuur
Vanemuise juhid olid arevuses, otsustate, et Manning peab laulumängu repertuaari tagasi võtma. Muidu ollakse publikust ja rahast ilma. Kuid Karl Menning ütles ,, EI" , mille peale teda kihutati välja. Menning ei naasnud enam kunagi teatrisse, jäädes elu lõpuni kibestunud üksikuks inimeseks. Umbes 40 aasta pärast 1. Põlengut äraksid tartlased pommiplahvatuste pelae, Oli sõjaaeg. Vanemuise teater põles jälle. Teater kadus leekides ja pärast nende vaibumist Lindgreni ja Matteuse majesteetlik teatrihoone, Tartu üks ilusamaid maju enam ei olnud. Pommitajateks oli Vene õhujõudude halastamatu armee, kes ka tulistas ühe lennuki, millest katapulteerus mees. Ta ei kandnud punamundrit ja selles mehes tundi endist isikut, kellest räägiti Vanemuise esimese põlengu ajal. Mees haihtus nagu eelmiselgi korral, kuigi teda otsis taga nüüd juba terve armee, alguses Saksa ja seejärel Vene oma. Algasid uued ajad
MÄGI. 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? OSKAR KALLIS (1892-1918) suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma. 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Eesti üldsus ei suutnud veel oluliselt arhitektuuris kaasa rääkida, seetõttu suurtemate hoonete projekteerijatena eelistati soome arhitekte. ARMAS LINDGRENI ja WIWI LÖNNI plaani järgi ehitati Estonia teater ning ELIEL SAARINEN kavandas Pauluse kiriku Tartus.
näitlemänguks on "Naerise tõmbamine" igas rühmas on lastele antud vajalikud esemed ja riided hiljem on nende näitemängude esitamine. lõunasöögiks kogunevad lapsed söögisaalis siestaks on lastele antud 1,5 tundi, kus lapsed saavad rahulikult olla oma ruumis, kas lugeda või teha hiljem saavad lapsed õppida joonistama nii klaasile kui ka paberile, õpetajad näitavad erinevaid joonis Lastele on antud aeg kus saavad ennast ettevalmistada stiilipeoks, stiilipeo teema: Astrid Lindgreni raa Samas on ka ruumide kaunistamine stiiliõhtuks õhtuooteks antakse lastele valida kas küpsis või saiake ja tee hiljem tuleb näidendite analüüs, kus lapsed analüüsivad enda ja teiste tehtud näidendeid õhtusöögiks kogunevad lapsed söögisaalis stiiliõhtu kus lapsed esitavad ennast. pärast stiilipidu süüdatakse lõkkeplatsil tuli ning kuulutatakse välja kõigestiilsem öörahu. dest või trennidest. kerge uinak amis viise, vesivärvid jms amatute tegelaskujud
põgeneda reaalsusest ning minna täiesti teistsugusesse maailma. Vahel on vaja ennast ümbritsevast välja lülitada ning raamatud on selleks väga hea viis. Olenevalt tujust võib valida kas tõsisema ning raskemaid probleeme käsitleva või just romantilise teose, mis paneks unistama. Mina loen lasteraamatuid, kui tunnen, et vajan hetke enda jaoks. Need manavad ette toreda fantaasiamaailma huvitavate tegelaste ja lõbusate juhtumistega. Näiteks Astrid Lindgreni ,,Meie, Bullerby lapsed" on äärmiselt tore teos, mis paneb igatsema lapsepõlve ning tekitab tahtmise jätta pooleli kõik toimingud ning kogeda taas lapsena tuntud muretust. Muinasjutud on tavaliselt positiivsed ning õnneliku lõpuga ning ei jäta sisse halba tunnet. Raamatud on aidanud mul eelkõige õppida hindama asju ning inimesi enda ümber. Tänu neile mõistan paremini, et ei tohi alla anda, kui elu tundub raskeks muutuvat. Lisaks olen
tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu, kuid samas üks puhtaima elu keskkonnaga pealinnu. VAATAMISVÄÄRSUSED. Gotlandi saar ja Visby linn, Öland, A . Lindgreni kodukoht Vimmerby's, Göterborg, Lapimaa .Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes. Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid. Palju on räägitud ja kirjutatud Lapimaa müstilisusest, mis esmatutvusel kuidagi esile ei taha tulla, aga kui viibid Lapimaal korduvalt ja pikemalt, siis hakkab inimtegevusest puutumata loodus vaikselt sinuga rääkima, tuleb vaid osata teda kuulata. Parim aeg
Karuks, ei tee Puhh muud, kui järgib juba Sokratesest pärit traditsiooni. Väitis ju viimane järjekindlalt end olevat rumala, kuid uudishimuliku inimese. Puhhi arupuudus, nagu ka Sokratese rumalus, on aga kõigest mask, mis vahetevahel eest libiseb. Tegelik tõde ilmneb kuulsas Puhhi ärevuselaulus. See Puhh oli Tohutu Aruga Karu... (Ütle veel, et saaks aru!) Tohutu aruga Karupoeg Puhh on osake lastekirjanduse mõttemaailmast, kuuludes Parnassile võrdselt Astrid Lindgreni loodud Piki maailmaga või Tolkieni kääbikutega. Läbi raamatu on võimuvõitlus metsaelanike vahel väga keeruline. Võimu omaduseks on teadmistega kooseksisteerimine. Sellest lähtuvalt kerkib esile probleem, kes on ikkagi kõige targem metsaelanik. Tuues näiteid seitsmendast peatükist, kus metsa ilmuvad Kängu ja Väike Ruu. 1. Christopher Robin arvab, et on targem kui Puhh. Christopher Robin teab, kuidas Kängu ja Ruu metsa said ("tavalisel viisil")
enam oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks. Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele ulatus seitsmekümnendate paigaks rahvakülastatavus suurimalt 1,7 miljonit aasta kohta. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole - teatri osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline, kui oli pingelistel aegadel, mis on loomulik. Vanemuise teater, ehitatud 1906 Armas Eliel Lindgreni poolt. Nime sai Eesti mütoloogiast olevalt tegelaselt laulujumalalt, mille peamine looja oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Hävines sõjalistel aktidel 1944. aastal.
· 1922 toimus teatris esimene balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" 1944 esimene eesti ballett-Eduard Tubina "Kratt". 2 Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik
tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas Kristiina pidi olema politseis pärast nukuvargust. Katrin Reimus Katrin Reimus on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Ta valiti ka aasta emaks aastal 2001. Tal on kolmikud pojad Aare, Asko ja Allan ning ka kaks tütart Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib ka lugeda Lindgreni teoseid. Varem on Katrin Reimuselt ilmunud noortejutustus "Eilset pole olemas" ning ta on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks, et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud". Samuti on ta kirjutanud "Kus tramm ei käi" ning "Mardi päris oma auto!" Raamatu tegevusaeg ja -koht Raamat on antud välja 2003 aastal ja tegevus on kirjutatud tänapäevast. Raamatus käsitletakse ju ikkagi tänapäeva probleeme. Sündmuskoht on Kristiina kodu ja selle ümbrus
Poisteraamatus tohib tomineerida seiklus, samal ajal tüdrukuteraamatud raamivad mõnikord terve arenguloo. 19. saj keskpaigaks on arenenud Lk kõige levinumad žanrid. 20. saj algus kuni I maailmasõjani oli õitseaeg. Siit pärinev Rootsi rahvakodu idee. I maailmasõjaajal oli kokkuhoid, mis kammitses LK tarbimist ja seal ei toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja humaansuse garantiid.. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja
1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu.
Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi alguses naisajakirjanik. Neil oli neli last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, aga kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses tõsine ja asjalik atmosfäär. Aidi vanaisal oli väga suur raamatukogu, mida koos ka tihti loeti. Lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuulusid Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Alexander Dumas ,,Kolm musketäri". Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijateks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Samas ei saanud teda just väga aktiivseks lugejaks pidada, sest isegi ,,Kõrboja peremehe" luges Aidi Vellik läbi alles ülikoolipäevil, kuna ta ei sallinud kohustuslikku kirjandust nagu enamik tänapäeva õpilasi. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama.
Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. 1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele. 1908 - loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm
ornamentikaga. Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1. naisarhitekti Wivi Lönniga ,,Estonia teatrihoone (hiljem palju muudetud). Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen
2. Vormsi 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK). 4. Matsalu RP lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP. Linnuhuvilised, vaatetorn, matkarajad, paadiretked. 5. Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kenas kollases majas. Wikland emigreerus 1944 a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive - Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, Sa näed neid Kooli tänaval 2006 a. avatud galeriis
Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni, kes ütleb, et hea lastekirjaniku tunneb ära keelest. Ja et selleks, et kirjutada hüva lasteraamat, ei piisa sellest, et panna üheskoos jalutama plekk-kamin ja tädi Eulaalie. Lasteraamatu keel ja sündmustik on lihtne ainult pealiskaudsel lugemisel. Omaette kunst on kirjutada nii, et ükski sõna ei tundu üleliigne, et iga eelnev lause oleks järgmisega loogiliselt seotud, et kogu lugu oleks korraga nii naljakas kui ka nukker, ja et lugeja tahaks teada saada, mis saab edasi. Ja jutt
annaabi.ee 
