Nii on väsimuse korral võimalik tugeva ärritaja toimel (näiteks külm du) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood ja sellega inimest ärkvel hoida. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade, samuti mõnede hormoonide poolt. Limbiline süsteem Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne
alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju kus lõhna allikas kindlaks tehakse.
Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad: Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) Kahvakera Mustaine Talamisealune tuum Põhimiktuumade funktsioonid Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad suurendavad liigutuste kiirust Mandelkeha kuulub limbilisse süsteemi, omades tähtsat osa emotsioonide kujunemisel Suuraju koor Kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa, mille funktsiooniga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika Ühtlane hallaine kiht (paksus 2 – 5 mm, pindala keskmiselt 2200 cm 2 ), sisaldab umbes 10 – 14 miljardit neuronit Suuraju koore tsütoarhitektoniline skeem Brodmanni järgi Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast
Hüpotalamusel on oluline koht organismi sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsga. Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbilisse susteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas. Seda piirkonda nim algselt limbus'eks e ääriseks, sest need moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e vöökäär ning vaheaju teatud piirkonnad: hipokamp ning mandelkeha. Vaheaju piirkondadest kuuluvad limbilisse süsteemi hüpotalamus, nibukeha ning osa talamusest
otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.Inimesel on 40- 100 milj haistmisrakku, raku tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samasugustega HAISTMISNÄRVIKS. mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimiselundid, puudutustele või
5.5 Haistmiselund Otsustage, kas väide on tõene või väär, tõmmake sobivale vastusele joon alla ning parandage väär väide eitust kasutamata. tõene/väär Haistmiselund paikneb ninaõõne allosas. ___________ tõene/väär Inimese haistmiselundiks on nina. ___________ tõene/väär Haistmiselund koosneb haistmisrakkudest. ___________ tõene/väär Ninaõõne sisepind on niiske, kuna ninaõõne näärmerakud eritavad rasva. _______ tõene/väär Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse. ___________ tõene/väär Sarvkihi karvakesed kontakteeruvad lõhnaainetega. _____________ 5.6 Maitsmiselund Vasta küsimustele. Mis näsajad moodustised on keelepinnal? _________________________________________ Mis on maitsmiselundiks? ______________________________________________________ Millest koosnevad maitsmispungad? _____________________________________________ Kuidas nimetatakse avaust, mis jääb maitsmispunga kohale? __________________________
liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad: eesmine ja lateraalne tuum liigutuskontroll
kognitiivsed protsessid (mälu, õppimine, tähelepanu), agressiivsus, bioloogilised rütmid, söömiskäiutmine, termoregulatsioon, seksuaalkäitumine - Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, töömälu, otsustusvõime - Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon - Noradrenalin – sümpaatilises närvisüsteemis hormoon, ärgastus, tähelepanu, käitumuslik reaktiivsus, söömiskäitumine - Glutamaat – erutusaminohape - GABA – pidurdusaminohape
seksuaalkäitumine, temperatuuriregulatsioon, aktiivsusaste. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. Limbilisse süsteemi kuuluvad hippocampus, gyrus parahippocampalis, gyrus cinguli, bulbus olfactorius, tuberculum olfactorium. Lisaks ka corpus amygdaloideum, septum'i tuumad ja nuceleus thalami anterior. 46. Limbiline süsteem ja emotsioonid Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis. Limbiline süsteem reguleerib üldise emotsionaalset seisundit. Amügdala- vajalik õpitud emotsionaalsete reaktsioonide omamiseks ja teiste emotsioonide äratundmiseks
haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel hasitmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid mooddustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib hasitmistaju teadvuse tasemel. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab Na+ - või K+- kanali avanemise ja sensoripotentsiaali tekke. Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste
● võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade poolt - ka hormoonide poolt Limbiline süsteem ● fülogeneetiliselt vanem ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa + koorealused tuumad ● SEOTUD EMOTSIONAALSE MOTIVATSIOONIGA! ● reguleerib instinktiivset käitumist - on seotud haistmismeelega ● kontrollib emotsionaalset käitumist ● juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega ● Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride: VÖÖTMEKÄÄR, MANDELKEHA, PARAHIPOKAMPAALKÄÄR, HÜPOTAALAMUSE TUUMAD ärritamine, kahjustus, purustamine -> tugevad emotsioonid! - neid saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. - rõõm, mure, lõbu, norutamine, viha, hirm/ liigutav film, hea lõhn toob kaasa meenutuse jne - vegetatiivsed reaktsioonid emotsioonidele: punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad
35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbiline süsteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas. Seda piirkonda nimetati algselt limbus'eks e ääriseks, sest need moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e vöökäär ning vaheaju teatud piirkonnad: hipokamp, mandelkeha. Limbilisse süsteemi kuuluvatel ajustruktuuridel on teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelised. Aferentseid impulsse saavad nad haistmis-, nägemis-, kuulmismeelelt, hüpotalamuse eesmiselt osalt ja retikulaarformatsioonilt. Emotsionaalsete reaktsioonide integratsioon nagu ka teiste talamuse, hüpotalamuse ja keskaju kaudu toimuvad reaktsioonid ühel või teisel viisil seotud toitumis-, kaitse-, seksuaalkäitumisega ja emotsioonidega.
vererõhku ja südame tegevust, kehatemperatuuri ning hormoonide eritust ja paljunemist. Keskmises osas asub ajuripats. Tagumine osa osaleb aktiivselt emotsioonide ja erutuse reguleerimises ning une ja ärkveloleku reguleerimises. Hüpotalamusest jookseb läbi suur juhttee (läbib lateraalset hüpotalamust) ning see juhttee ühendab allpool asuva ajutüve ja eesaju. Juhtteid iseenesest on hüpotalamuses mitmeid. Kuna hüpotalamus kuulub limbilisse süsteemi, siis on tal teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelised. Saades aferentseid impulsse sisikonna närviretseptoritest, haistmissüsteemilt ja võrkkestalt on hüpotalamus seotud ka haistmisega ja nägemisega. Seega on hüpotalamusel juurdepääs tunnetuste ja aistingute informatsioonile üle keha. Hüpotalamusel on autonoomse närvisüsteemi regulatsioonis väga tähtis roll. Tähtsamateks funktsioonideks hüpotalamusel on:
14 Neuroleptikum - ravim, mis mis kõrvaldavad mõtlemishäireid, suruvad maha tajumishäireid, hallutsinatsioone & sundmõtteid; samal ajal ei teki üldanesteesiat ega kujune tugevat uimasust, kuigi mõningane rahustav ehk sedatiivne toime kaasneb, toime ühiseks omaduseks on psüühiliste protsesside aktiivsuse pidurdamine, koos sellega aeglustub ka liikumine. 15 Haloperidool : Toimib tsentraalselt dopamiiniretseptorite antagonistina. Toimides mesokortikaalsesse koesse & limbilisse süsteemi, avaldab luulude & hallutsinatsioonide vastast toimet, ka tugev psühhomotoorset rahutust pärssiv toime. DA lammutumine: peamised mõõdetavad metaboliidid on HVA & DOPAC16 Dopamiinergilise sünapsi skeem17. Neuroleptikumid kutsuvad esile ravimparkinsonismi, mis osutab toimele dopamiinineuronite kaudu. Reserpiini toime osutab DA toime nõrgendamisele kui psühhoosivastase toime mehhanismile. Kuid neuroleptikumid kiirendavad DA metabolismi!
ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.Inimesel on 40-100 milj haistmisrakku, raku tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samasugustega haistmisnärviks. mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad,
vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnuk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt difundeeruvad need haistmisraku karvakestesse.
annaabi.ee 
