b) Kogu elanikkonna hulgas c) Meditsiinitöötajate seas d) Kõik eelnevad 2. HI-viiruse ja hepatiidi plahvatuslik levik Eestis süstivate narkomaanide hulgas jääb aastasse: a) 1991 1992 b) 1998 1999 c) 2001 2002 d) 2005 2007 3. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral: a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 4. Joonistage skeem, kus on ära näidatud kõik teadaolevad uimastid, ning skeemi aluseks on uimastite toime kesknärvisüsteemile. 5. Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised: tekib emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, inimene võib kõhnuda, võimalik närvirakkude taandareng, anhedoonia: a) Amfetamiin b) Kanep c) LSD d) Alkohol 6. Mõise eufooria tähendus on:
1991 a. b. 1995 a. c. 1996 a. d. 2000 a. 3. Käesoleval ajal Eestis iseloomulikuks tendentsiks HI-viiruse leviku osas: a. Hi-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b. Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c. Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d. Kõik eelnevad 4. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral a. Ninna tõmmates b. Lihasesse süstides c. Veeni süstides d. Suu limaskestadelt imendudes 5. Oma toime iseärasuste tõttu närvisüsteemile kuuluvad depressantide rühma a. Alkohol b. Heroiin c. Kokaiin d. PCP 6. Nikotiin on oma toime poolest organismile a. Stimulatn b. Depressant c. Hallutsinogeen d. Mitte ükski eelnevaist 7. Nimetage kanepijoobe 4 kõige iseloomulikumat tunnust Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine,
nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt mitokondreid Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks
võimalikud hüpertüreoosile iseloomulikud tunnused. • Kr. üledoseerimisel osteoporoos. • Väljast sisse viidud türoksiin pärsib hüpofüüsi türeotroopse hormooni sekretsiooni ja sellega vähendab endogeensete kilpnäärmehormoonide produktsiooni, põhjustades kilpnäärme taandarengut. - Joodi preparaadid (jood, kaaliumjodiid), nende kineetika, toimemehhanism. Kaaliumjodiid: Jodiidid imenduvad hästi seedetraktist. Jood imendub hästi ka nahalt ja limaskestadelt. • Imendunud jood kuhjub suuremas koguses kilpnäärmes, teistes organismi kudedes ja vedelikes jaotub enam- vähem ühtlaselt. • Organismist eritub peamiselt sapiga, vähesel määral ka limaskestade ja süljenäärmete kaudu. K. Vahenõmm 2018 Joodi toimemehhanism türeotoksikoosi korral: Joodi kõrged kontsentratsioonid veres pärsivad – joodi haaret – joodtürosiinide ja kilpnäärmehormoonide teket – kilpnäärmehormoonide vabanemist • Kasutamine – enne
Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida? Farmakoloogiliselt toimelt kuulub alkohol narkootikumide ehk uimastite rühma. Nagu iga mürk, avaldab ka alkohol toimet organismi sattunult, nahalt ja limaskestadelt imendunult. Paikselt manustatud etüülalkohol tungib kergesti nahka ja limaskestadesse, kus ta valkudega reageerides tekitab kipitust ja ärritust, millele hiljem järgneb tuimastus. Öeldakse, et alkohol on tarkade inimeste jook. Kui sa oma piire ei tunne, siis parem ära joo üldse. Paljud inimesed, põhiliselt noorukid, arvavad, et alkoholi tarvitamine on täiesti süütu, kuid nii see paraku ei ole. Veres olev alkohol tungib koos verega kõikidesse elunditesse ja kudedesse. Alkoholi
esteraasi reaktivaator (pralidoksiim). 24. Antikolinergilistest ravimitest oleks vaja hetkel teada ainult atropiini. Teised on nn informatiivsed. Atropiini peamised näidustused ja kuidas manustatakse (boolus, infusioon?) Bradükardia i/v boolus 1 mg (kuni 3 mg). Pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel – silmatilgad. Kolinergiliste ravimite mürgistus i/v boolus. Anesteesia sissejuhatamine. Maoloputuse eelselt. Imendub ka seedetraktist ja limaskestadelt. Läbib HEB – madalad doosid: KNS erutus, suured doosid: KNS depressioon. 25. Somaatiline närvisüsteem – perifeersed müorelaksandid. Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse? Mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid . Lühikese toimeajaga, keskmise toimeajaga, pika toimeajaga. Kasutatakse: intubatsiooni soodustamiseks; liikumatuse tekitamiseks; mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel. 26
Reflekside hindamine on üheks neuroloogilise diagnostika meetodiks. Kuna refleksikaar kulgeb läbi aju, siis refleksi intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle. Eakaarest sõltuvalt eristatakse normaalseid ja patoloogilisi reflekse. Näiteks Babinski refleks on täiesti normaalne imikul, aga täiskasvanul selle refleksi esinemine viitab närvisüsteemi kahjustusele. Refleksid jagunevad: 1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt 2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid 3).Vistseraalsed refleksid 3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50. 1).refleks: koditamise tagajarjel suur varvas suur varbas sirutus samal ajal kui teised varbad jäävad samasse asendisse. Tegu on siin Patoloogilise refleksiga. 2)
siseelundite ja soonte silelihaskiude, südamelihaskiude, näärmeid. 3. Branhiomotoorsed tuumad (nucl motorius n trigemini, n facialis, ambiguus, spinalis n accessori) paiknevad mediaalse rea tuumadest ventrolateraalsemalt, innerveerivad vistseraalkaartest arenenud vöötlihaskiude. 4. Somatosensoorsed tuumad (nucl mesencephalicus n trigemini, pontinud n trigemini, spinalis n trigemini) saavad tundeimpulsse peapiirkonna nahalt, limaskestadelt, liikumisaparaadilt. 5. Vistserosensoorsed tuumad (nucl solitarius 7,9,10) saab tundeimpulsse siseelunditelt ja soontest. 6. Meeleelundite tuumad (nucl gustatorius, cochlearis ant/post, nucl vestibularis sup/inf/med/lat
Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor). Selle tõttu saab inimene hingamist tahtlikult reguleerida. Hingamist reguleeritakse vere süsihappegaasi ja piimhappesisalduse järgi. Nii süsihappegaasi kui piimhappe kontsentratsiooni suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes.
Regionaalanesteesia – valuimpulsside blokeering, teadvus säilib. üldanesteesia e narkoos – teadvusetus, valutustamine. Ajukoore väljalülitus. 9. Ketamiin võib esile kutsuda ... a) hallutsinatsioone ärkamisfaasis ja ebameeldivaid unenägusid b) maksakahjustust c) toonilis-kroonilisi krampe 10. Anestesioloogias operatsioonide eel atropiini manustatakse … a) näärmete sekretsiooni pärssimiseks b)vöötlihaste lõõgastamiseks 11. Milline väide on õige? Kokaiin ... a) ei imendu limaskestadelt b) läbib hästi hematoentsefaalbarjääri c) ei läbi platsentaarbarjääri d) ei metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? Sõltuvus, kardio-vaskulaarsed haigused, nina limaskesta kahjustus, hüpertermia, rabdomüolüüs – vöötlihasrakkude häving, krambid, südameseiskus 13. Kokaiini toime rasedale? Kokaiini tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi, neerude arengupuudulikkust ja lapse surma pärast sündimist
*üldanesteesia e. narkoos - KNSi pidurdusseisund, teadvusetus, tundlikkuse kadumine, reflekside ja lihaspinge pidurdumine. 9. Ketamiin võib esile kutsuda ... a) hallutsinatsioone ärkamisfaasis ja ebameeldivaid unenägusid b) maksakahjustust c) toonilis-kloonilisi krampe 10. Anestesioloogias operatsioonide eel atropiini manustatakse … a) näärmete sekretsiooni pärssimiseks b)vöötlihaste lõõgastamiseks 11. Milline väide on õige? Kokaiin ... a) ei imendu limaskestadelt b) läbib hästi hematoentsefaalbarjääri c) ei läbi platsentaarbarjääri d) ei metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? • KNSi stimulatsiooni tagajärjed • Kardio-vask. süsteemi haigused • Nina limaskesta kahjustus • Hüpertermia ja rabdomüolüüs • Kahjustav toime rasedusele • Äge mürgistus – surm krampidest või südameseiskusest • Eufooria 13. Kokaiini toime rasedale? • Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest • Mürgistus – nt
keskendumisraskused, närvilisus, suguvõime langus. Alatoitumus on kokaiinitarvitajate puhul tavaline, sest kokaiin vähendab söögiisu. Juba mõne kasutamiskorra järel võib tekkida tugev vaimne ehk psüühiline sõltuvus. Amfetamiin: Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega narkootiline aine, mis sünteesiti 1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab meeleolu ja tegutsemistahet, vähendab väsimustunnet ja unevajadust, tekitab energiatulva ning parandab töö- ja õppimisvõimet. Organismis põhjustab ta perifeersete veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu, bronhide ja pupillide laienemist, isutust ja sellest tulenevalt kehakaalu langust. Vaatamata väärkasutamisohule, oli amfetamiin eelmärgitud toimete tõttu kuni 1970. aastateni väikestes annustes kasutusel ravimina. Kui narkootikumidoosi mõju lakkab, tunneb inimene end
välisgenitaalide nahal, valulik urineerimine, haavandid, naha ja limaskestade punetus. - Meestel esineb valulikku urineerimist, mädane voolus kusitist, nahasügelus, ketendus, villid, näsakesed nahal. Klamüdioos ja gonorröoa tekitajad võivad liikuda ülemistesse suguteedesse (emakasse/munajuhadesse - põide/sugunäärmetesse). Papilloomviirused on levinud ning üle 100 tüübi. Selle saab enam kui 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest. Viirus kaob limaskestadelt ja nahalt ise inmese immuunsüsteemi kaitsva toime tõttu. - võivad muutuda vähirakkudeks (emakakaela pahaloomulised kasvajad) Viirused/bakterid võivad tungida läbi kahjustunud limaskesta vereringesse ja kanduvad sealt teistesse kudedesse ja organitesse (HIV, süüfilis, B ja C-hepatiit). - hepatiidiviirused kahjustavad maksa (maksarkud hävivad jäädavalt või maksa vähk) - HIV kahjustab teatavdi vererakke lümfotsüüte ning põhjustab immuunpuudulikkuse
· pulmonaalpuud ( alveoolid, bronhid ja bronhioolid ) ummistab kergesti lima · häirub organismi ventilatsioon · vähenegi põletik suurendab limaeritust, halvendab ventilatsiooni, nõrgendab ripsepiteeli funktsiooni ja soodustab infektsiooni teket · enamus emalt saadus kaitsekehadest kaovad esimese elipoolaasta jooksul 18.Ülevaade lööbelistest haigustest · LEETRID: nakkavaim, haigestuda võivad 99% kontaktsetest, levib piisknakkusena hingamisteede limaskestadelt, haigus algab 10 päeval pärast nakatumist nohu ja köhaga,kõrge palavik, 3-5 päeva pärast algab lööbeperiood- kõrvade taha ilmuvad helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks · SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon, tüüpiline sarlaki haige on koolilaps. Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib jäsemetele, vahel kogu kehale
lameepiteeliga 11 Hingamiskeskus paikneb (2p) a) hüpotaalamuses b) sümpaatikuse tüves c) ajutüves d) pikklikajus Hingamisneuronite (4p) aktiivsust mõjutavab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid, mis paiknevad nahas, lihastes, arterites, kopsudes. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis Alveolaarmembraan (6p) lahutab verd ja alveoolgaase, ta moodustub surfaktandist,
sündroomi puhul Amfetamiini põhilised toimed · eufooria· erutatus· isutus· liikumisaktiivsusesuurenemine· väsimuse ja unisuse vähenemine· enesekindluse suurenemine· suutlikkuse suurenemine · agressiivsuse Suurenemine · stereotüüpne käitumine · (paranoiline) psühhoos · vererõhu tõus · hüpertermia KOKAIIN · Erythroxylon coca lehtedes · Lehtede närimisel imendub vähe ja aeglaselt, sülje leelistamine soodustab · Vesinikkloriidsoolana imendub limaskestadelt hästi. Kokaiini korduv manustamine võib tekitada nii tolerantsuse kui ka sensitisatsiooni sõltuvalt manustamisskeemist. Kokaiini ohtlikkus · Meeleoluhäired - labiilsus, depressioon, etc · Kokaiinipsühhoos · Ajurabandus, südameseiskus · Kopsude kahjustus, puudulik toitumine · Seksuaalhäired - libiido vähenemine, viljatus, erektsioonipuudulikkus · Raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet: enneaegne sünnitus, mahajäämus arengus
ainult manustamiskohal (nahal, limaskestadel) ja imendunud ravimi kontsentratsioon ei ületa enamasti ülejäänud kudede tundlikkuse läve.Terve nahk laseb ravimeid (ka vett) läbi vaid vähesel määral, imendumine toimub peamiselt rasu- ja higinäärmete avade ja karvanääpsude kaudu. Lipiidides lahustuvad ained imenduvad naha kaudu veidi paremini, eriti salvidena, kusjuures imendumine oleneb mõningal määral kasutatud salvialusest. Silma-, nina-, suu- jt limaskestadelt imendub ravim paremini kui nahalt, andes sügavama paikse ning sageli ka resorptiivse toime. Imendumine seedekulglast. Ravimit võib seedekulgla kaudu ehk enteraalselt manustada kas suu kaudu (per os) või päraku kaudu (per rectum). Suu kaudu manustamine - suu limaskestalt ei jõua ravim tavaliselt imenduda, eranditeks mõningad ravimid (nitroglütseriin, atropiin, kokaiin), mis imenduvad kiiresti ja hästi.
Raku tasandil 1) Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna 2) Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakussiserõhu ehk turgori. Eriti võimas on see kestaga rakkudes ehk taimerakkudes 3) Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a
· hüpertermia Dopamiini vabanemine naalduva tuuma (nucleus accumbens) kestas amfetamiini manustamisel vabalt liikuvatele rottidele - kõikidel psüühilist sõltuvus tekitavatel farmakonidel on see efekt. Alfa-metüül-para-türosiin (AMPT) hoiab ära amfetamiini toime rakkudevälise dopamiini tasemele juttkehas. Kokaiin · Erythroxylon coca lehtedes · Lehtede närimisel imendub vähe & aeglaselt, sülje leelistamine soodustab · Vesinikkloriidsoolana imendub limaskestadelt hästi Kokaiini korduv manustamine võib tekitada nii tolerantsuse kui ka sensitisatsiooni sõltuvalt manustamisskeemist (I): pildil liikumisaktiivsus kokaiini manustamisel pärast 11-12-päevast veenisisest pidevinfusiooni (60 mg/kg kokaiini päevas) Kokaiini ohtlikkus · Meeleoluhäired - labiilsus, depressioon, etc · Kokaiinipsühhoos · Ajurabandus, südameseiskus · Kopsude kahjustus, puudulik toitumine
• esineb kudede nekroos; • esinevad abstsessid; • kahjustatud kudedes on täheldatav gaasi teke; • infektsioon ei allu ravile ainult aeroobidele toimivate antibiootikumidega; • infektsiooni tekkekoht asub normaalselt anaeroobidega koloniseeritud limaskestade lähedal Anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonid võib jaotada 1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3. Spetsiifilisteks - kindla kliinilise pildiga nakkushaigused: gaasgangreen, teetanus, botulism, pseudomembranoosne koliit. Tekitajateks on gram-positiivsed eostega klostriidid 4. Mittespetsiifilisteks -
,.VIIkaela-ja I...VII rinnasegmentide eessarvedes. ·Hingamisneuronite aktivsustmõjustab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo-ja valusensorid. ·Mehhanosnsord: kopsudevenitus-, hingamislihaste propriosensorid ·Perifeersed kemosensorid, mis on tundlikud PCO2 ja vere pHmuutuste suhtes, asuvad karotiid-ja aordigloomustes. Tsentraalsed kemosensorid, mis reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pHmuutustele, asuvad piklikajus. ·Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad sellised hingamise kaitserefleksid nagu köha ja aevastus. HAPPE-ALUSETASAKAAL Arteriaalne pH= 7,4 (kõigub 7,35- 7,45). pH kõikumine väljapoole 7-7,8 on eluohtlik. Ainevahtuses tekib märksa rohkem happelisi jääke kui aluselisi( ööpäevas ca 1,3 liiti konts HCl ekvivalentne kogus). Reguleeritakse Co2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini. ALDOOS JA ALKALOOS
annaabi.ee 
