Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai
Undseti proosa saavutab erakordse väljendusjõu tänu uusromantilisele poeetilisusele ja süüvimisele tegelaste hingemaailma. Kõige olulisem teema Undseti teostes on naise armastus, mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret. Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmeid siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades. 40aastaselt surnud isa on jäänud elama tütre romaanides tegelasena. Peamine osa Undseti loomingust valmis Lillehammeris, kus kirjanik oli rajanud kodu endale ja oma perele. Sealt viibis ta eemal ainult viis aastat (19401945), mil Saksa vallutajad võimutsesid tema kodumaal. Undset elas pagulasena USAs, kus kirjutas natsismivastaseid artikleid ning avaldas ingliskeelse mälestusteraamatu ,,Õnnelikud päevad Norras". Looming Undseti romaane võib jaotada kaasaegseteks ja ajaloolisteks. Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid
Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris, kus ta sõitis end medalile kõigis kavas olnud murdmaadistantsidel: kaks kulda, kaks hõbe- ja üks pronksmedal. Aastal 1996 oli ta esimene Itaalia murdmaasuusataja kes sai Holmenkolleni medali. Oma viimase medali sai ta 1998 aasta Taliolümpiamängudel 4 x 5 km distantsil. Pärast sportlaskarjääri lõppu, töötas Di Centa Itaalia televisiooni heaks ja sai Itaalia rahvusvahelise olümpiakommitee liikmeks. Di Centa oli ka esimene Itaalia naine, kes ronis
02.1977 Tartus ü Ema Rutt, isa Anatoli ja õde Katrin ü Huvi suusatamise vastu tekkis 2. klassis ü Esimene suusatreener: Herbert Abel ü Eesmärk: olla alati esimene, mitte lihtsalt medaliomanik! ü Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997. aastal võitis neidude MM-il 2 kuldmedalit ü 2003. aastal võitis maailmameistri tiitli ü Maailmakarika etappidel osalenud 156 korda, 49 poodiumikohta, 16 kulda 2.1. Torino olümpiamängud ü Kristinale edukaim olümpia ü Kuldmedal 7,5 + 7,5 suusavahetusega sõidus ü Kuldmedal 10 km klassikasõidus ü 8. koht 30 km vabatehnikasõidus ü Suurimaks konkurendiks Marit Björgen 2.2. Vancouveri olümpiamängud ü
Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 1994. aastal Lillehammeris lisati vigursuusatamine olümpiaalade kavva. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Suusasport http://www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
kuulus Suurbritannia koondisse. Ta sai kiirlaskumises 33. koha. 1988 Kanadas, Calgarys toimunud talimängudel osales ainsa eestlasena kahevõistleja Allar Levandi, kes saavutas pronksmedali individuaalses kahevõistluses. 1992 Albertville'is, Prantsusmaal toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 20 sportlast. Neist saavutas parima tulemuse kahevõistleja Allar Levandi, kes oli 6. individuaalses kahevõistluses 1994 Lillehammeris, Norras toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 26 sportlast. Eesti esindusse kuulunud sportlastest saavutas parima tulemuse 4. koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul;
Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted. Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal. Norra sport on alati silma paistnud oma suurepäraste suusatajate poolest. Muide, ka sõna “slaalom” tuleneb norra keelest Norra naiste kolmikvõit Sotšis Ole Einar Bjørndalen Therese Johaug, Marit Björgen, Petter Northug Kristin Stormer Steira. Norra muusika
olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Citys: 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis 2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis
treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus o 21. koht 10 km klassikas o 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus o 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 26. koht 50 km klassikas o 36. koht 10 km klassikas o 55. koht 15 km jälitussõidus · 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos o 8. koht 10 km klassikas o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus19. koht 30 km klassikas · 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys o olümpiavõitja 15 km klassikas o hõbemedal 50 km klassikas o 9
Neljal korral on Andrus Veerpalu osalenud olümpiamängudel. Kuldmedali sai ta 2002.a-l 15 km klassikasõidus. Samal aastal sai ta ka hõbemedali meeste 50 km klassikasõidus. Sel aastal ta kahjuks olümpial ei osalenud tervislikel põhjustel. 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake City's · 1. koht 15 km klassikas · 2. koht 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus
autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris 11. koht 4×10 km teatesõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Jaapan Naganos 8. koht 10 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2002. aasta taliolümpiamängud USA Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2010. aasta taliolümpiamängud Kanada Vancouveris 6
maailmameistriks. Tunnustused: · Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002 · Valgetähe I klassi teenetemärk 2006 · Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009 Sportlikud saavutused: OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992. aasta taliolümpiamängudel (Albertville'is) · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994. aastal taliolümpiamängudel (Lillehammeris) · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus 1998. aastal taliolümpiamängudel (Naganos) · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas 2002. aastal taliolümpiamängudel (Salt Lake Citys) · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006
korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpped http://et.wikipedia.org/wiki/Kahev%C3%B5istlus http://et.wikipedia.org/wiki/Vigursuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Lumelauas%C3%B5it
Juunioride meistrivõistluste saavutused ja saavutused olümpiamängudel Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud: kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1) 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 2) 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus. Saavutused olümpiamängudel: 1994 Lillehammeris 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas · 1998 Naganos 46. koht 30 km vabastiilis · 2002 Salt Lake Citys 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas
mees-pikkust 182 cm,võistluskaal vaid 71-72 kilo. Lisaks lastele armastavad Veerpaludest vanemad ka loomi.Nendega ühe katuse alla mahuvad kass Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga. 4.SPORTLIKUD SAAVUTUSED. OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992.aasta taliolümpiamängud Albertville`is 10.koht 4x10 km teatesõidus 21.koht 10 km klassikas 42.koht 15 km vabastiilis jälitussõidus 44.koht 30 km klassikas 1994.aasta taliolümpiamängud Lillehammeris 11.koht 4x10 km teatesõidus 26.koht 50 km klassikas 36 koht 10 km klassikas 55.koht 15 km jälitussõidus 1998.aasta taliolümpiamängud Naganos 8.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 30 km klassikas 2002..aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas Hõbemedal 50 km klassikas 9.koht 4x10 km teatesõidus 2006.aasta taliolümpiamängud Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2010.aasta taliolümpiamängud Vancouveris
"Kristiina Lauritsatütrest" sai menukas romaan. Lõpuks ometi võis Sigrid tunda ennast majanduslikult kindlustatuna. ühel novembripäeval 1928 istus ta kohvilauas ja tegi käsitööd. Ka Svarstad oli külla tulnud. Telefonihelina peale vastas Sigrid ja kohvilauda tagasi tulles ütles jahmunult: "Mulle on antud Nobeli preemia." Sigridit tuli õnnitlema palju rahvast üle kogu Norra. Kui Sigrid Stockholmist tagasi jõudis, seisid tuhanded inimesed Lillehammeris, tõrvikud käes. Sigrid annetas suure summa rahast arenguhäiretega lastele, andis raha ka kirjanikeühingule ja kirikule. 30. aastatel kirjutas ta palju. 1939. aastal suri tütar Maren - Sigridi arenguhäiretega nn jumala laps, kes kunagi täiskasvanuks ei saanud. 1939. aasta oli viimane rahuaasta. Kui Norra sattus 1940. aastal okupatsiooni, soovitasid võimud Undsetil põgeneda. Ta oli liiga teravaid sõjavastaseid artikleid kirjutanud, ta oli maailmakuulus,
Veel on A. Veerpalu 20- kordne Eesti meister, aastatel 1990- 2005 ja parim Eesti sportlane aastatel 1999, 2001 ja 2002. Jaak Mae on Järvamaal, 25. veebruaril 1972. aastal sündinud Eesti murdmaasuusataja. Tema treeneriks on samuti M. Alaver. Parim saavutus J. Mael on 2002. aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutatud kolmas koht 15 km klassikalises sõidus. Ta osa võtnud neljal erineval taliolümpial, 1994. aastal Lillehammeris, kus tema parimaks üksiksõidu kohaks oli 35. koht 10 km klassikas. 1998. aastal Naganos toimunud taliolümpial oli tema parimaks kohaks 6. koht jällegi 10 km klassikas. 2006. aastal taliolümpiamängudel Torinos oli J. Mae parimaks saavutuseks 5. koht 15 km klassikalises sõidus. Maailmameistrivõistlustel on J. Mae osalenud seitsmel korral. Parim tulemus sealt on hõbemedal 15 km klassikas, 2003. aastal Val di Femmes. Kümne parima hulka
etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parimaks kohaks 10 km vabastiilis saadud 27. koht.2002. aasta taliolümpial Salt Lake Citys jäi Kristina Šmiguni parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. Lõputseremoonial kandis Šmigun Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga.2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos võitis ta kuldmedali nii 10 km klassikas kui ka 15 km
Kokku 15 5 20 XVII taliolümpiamängud, Lillehammer · 12.02. 27.02.1994 Iluuisutamine Koht Nimi Riik Tulemus 25. Margus Hernits Eesti kohustuslikus kavas 25., vabakavale ei pääsenud Jäähoki Koht Nimi Riik Tulemus 1. Håkan Loob Rootsi - Kihnu saare eestlaste perekonnast pärit Håkan Loob võitis Lillehammeris olümpiakulla Rootsi jäähokikoondise koosseisus Kahevõistlus Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus kaotus võitjale 2.41,9 - hüpped 5. Ago Markvardt Eesti individuaalne 243,5 (2.), 15 km 41.26,8 (35.) kaotus võitjale 5.13,0 - hüpped 12
Suusainstruktorina töötades tuli tal 1960. aastate lõpus mõte muuta suusatamine vaatemängulisemaks. Uuendus võitis akrobaatilise suusatamise nime all kohe noorte poolehoiu, esmalt USA-s ning 1970. aastate alguses Euroopaski. Maailmakarikasari käivitus 1979. aastal, maailmameistrivõistlusteni jõuti 1986. aastal. Vigursuusatamine jõudis olümpiamängudele 1988. aastal Calgarys näitliku alana ning 1992. aastal Albertville’is küngaslaskumisena. 1994. aastal Lillehammeris lisandusid ka vigurhüpped. 13 7. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis • suusatamine sobib igas vanuses • suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele • suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid • suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 – 1000 kcal tunnis
postimees.ee/061203/lisad/arter/121055.php · http://www.htg.tartu.ee/~e6merlin/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu Lisad: Sportlikud saavutused: Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud - Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud - Lillehammeris · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus · 1998. aasta taliolümpiamängud - Naganos · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas · 2002. aasta taliolümpiamängud - Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus
aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped. Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel.
aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. MÄESUUSATAMINE Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav.
Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Lumelauasõit Lumelauandus on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Sõidustiilid
Jüri Jaansonilt oodati rohkem kui seda oli viies koht, mis kõigele vaatamata oli siiski kiiduväärne saavutus. Indrek Pertolson sai tubli 5. koha judos ja Jüri Tamm vasaraheites. Meie laskja Inna Rose läks olümpiale suurte lootustega, kuid inimlikud eksimused nurjasid võistluse. Helle Aro võistles aga Soome lipu all ja sai seitsmevõistlusel 18. koha. XVII taliolümpiamängud, Lillehammer 1994 Kihnu saare eestlaste perekonnast pärit Håkan Loob võitis Lillehammeris olümpiakulla Rootsi jäähokikoondise koosseisus. Eesti eest võistles suusatamise kahevõistluses Ago Markvardt, kes oli viies; Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt meeskondlikus kahevõistluses neljandad. Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 26 sportlast, kuid seekord medalit koju ei toodud. XXVI suveolümpiamängud, Atlanta 1996 Seekord võttis osa 44 Eesti sportlast, poodiumile nad ei pääsenud. Tublimad olid seekord Erika Salumäe, Erko Nool, Imre Tiidemann.
Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid samad alad kavas, kusjuures ballet ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandus olümpiamängude kavva vigurhüpped. 24 Kokkuvõte Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel.
Pigem tahaks ta midagi uut õppida, kuid veel ei tea, mis see olla võiks. Ta pole välistanud ka poliitikasse minekut. (NaisteMaailma veebilehelt: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=22100) 2. SAAVUTUSED Esimese medali Eesti meistrivõistlustel võitis Kristina 13 aastasena. Tema unistus oli siis saada sama tugevaks kui Jelena Välbe. (Schwede 2006: 246) 15. aastaselt arvati Kristina Eesti MM-i koondisesse ja aasta hiljem osales ta esmakordselt Lillehammeris olümpial (Lääne 2006: 16). Olümpial ta head tulemust ei saanud, kuid pääsemine olümpiamängudele oli Kristina jaoks väga oluline. Esimese sponsori Restori sai Kristina pärast 1994. aastal toimunud Faluni maailmakarika- etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247). 6 1995. aastal saavutas Kristina täiskasvanute MM-il Thunder Bays viienda koha ja 1997. aastal võitis ta neidude MM-il kaks kuldmedalit. Samal aasta lõpul jõudis Kristina MK-etapi
Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri "Den store barnedåpen" (1931, Oskar Braateni raamatu järgi). 1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine. Silmapaistev nukufilmirežissöör oli Ivo Caprino. Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond. Domineeriv filmikompanii on 1932. aastast Norsk Film A/S. Aastal 1997 rajati Lillehammeris Norra esimene filmikool. UNESCO maailmapärandi nimistu Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005). Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail Norra põhiseaduspäeva. Kantakse rahvarõivaid ja osaletakse (eriti
annaabi.ee 
