neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. Jaapani nulg Abies veitchii Puu kasvab tavaliselt 20–30 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 0,9 m. Võra on kitsaskooniline kuni kooniline, ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani, vanadel puudel sammasjas ja lamendunud ladvaga. Tüve koor on noortel puudel pruunikashall ja vaigumuhkudega, vanadel puudel peaaegu sile ja hall. Jaapani nulg õitseb mais-juunis, käbid valmivad septembris-oktoobris
punakas. Kautatatakse saet, määblit, kütteks ja söet. Veel ka liha ja kalas suitsutamiseks. Suurimaks probleemiks puidu kasutamisel on mädanikud. Hall lepp e valge lepp 15, harvem ka 25 m kõrge puu. Koor on helehall ja sile, lehed ovaalsed 4-10 cm pikad. Õitseb märtsis, aprillis. Käbid on väikesed, valmivad sügisel. Paljuneb nii seemnetest kui ka vegetativselt. Kasvab Euroopas, Aasias ja Lääne-Siberis. Kasvab hästi viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, leidub ka soostuvatel muldadel. Suur osa kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. On kiirekasvuline, kuid lühiealine 50- 70 a. Kasvab peamiselt puhtpuistuna. Puit on pehme ja punakasvalge. Kasutatakse saet, siseviimistluses ja söet. Harilik haab 30 m kõrgune, tüvi sirge, silinderjas. Võra lai ja ümarovaalne. Lehed mai keskel, algul on need kollakaspunased. Leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab koos kuuse kase ja lepaga. Õitseb aprillis, mais
!! 3.1. Perekond nulg - Abies Nululiike on Eestisse sisse toodud nii Euroopa lõunapoolsetest piirkondadest kui Kaug-Idast, Põhja-Ameerikast ja Siberist. Nulud on sirgetüvelised, korrapärase koonusja maani ulatuva võraga kõrged puud. See viitab nulgude küllalt heale varjutaluvusele. Kõige varjutaluvam on siberi nulg (Abies sibirica). Nulud eelistavad kasvada parasniisketel neutraalsetel keskmise viljakusega liivsavimuldadel. Soostunud ja kerged liivmullad ei ole nulgudele sobivad. Ei sobi ka kõrge seisev põhjavesi. Linnatingimusi ei talu, kuid on suurepärased pargihaljastuses, haljasvööndite metsades, metsaparkides. Eriti hästi sobivad nulud kõrge arhitektuurilise väärtusega mõisaparkidesse, kust nende levik õigupoolest ongi alguse saanud. Paljudes vanades parkides esinebki nulualleesid ning gruppe, kus nad annavad aktsenti või suunavad vaateid. Enim on kasutatud siberi nulgu, kuid ka jaapani (A
kurnata. 17 8.3 Põllumulla kasutamine ja kaitse : Rähkmuldade kasutamine on väga varieeruv. Piirid kõiguvad palju kuna nende hulka kuuluvad kõige halvema viljakusega mullad (koreserikkad automorfsed mullad), aga ka ühed kõige viljakamad mullad üldse ( tüsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad ). Koreserikaste rähkmuldade fütoproduktiivsus on vaid 5-6Mg kuivainemassi hektari kohta aastas, siis tüsedatel liivsavimuldadel on see umbes topelt suurem, 10-12 tonni. Sammuti väljendub see ka puistete boniteedis, mis ulatub vastavalt V-st kuni I-II boniteediklassini ( Raimo Kõlli, 2012; lk 322). Kuna antud kaeva asub haritaval maal siis hindepunktid varieeruvad 25-50 hindepunkti vastavalt lõimisele. Antud kaeve hindepunktid olid sügavuse ja huumusesialduse näitajate põhjal 65+. Haritaval maal mõjutab viljakust suuresti suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Rähkmullad on suure
1. Füüsikalis - keemiline (asendusneeldumine) Mehaaniline neelamisvõime - mulla omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. Mida peenemad on mulla poorid seda suurem on mulla mehaaniline meelamisvõime. Kõige suurem neelamisvõime on savi - ja liivsavi muldadel. Füüsikaline Neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtustega. Kõige suurem huumusrikastel savi - ja liivsavimuldadel ning kõige väiksem huumusvaestel liiv - ja saviliivmuldadel. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. 1) Positiivne - koonduvad kolloidoskaesed ja seda ümbritsevad lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. 3) Negatiivne - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritsevad lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkur jt ained, sest nad suurendavad pindpidevust.
Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16]. Haab kasvab meil üldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kõige enam naadi kasvukohatüüp: ligi seitsmendik (13,5%) kõigist selle kasvukohatüübi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatüübi on haavikud levinud peaaegu võrdselt (ligikaudu 4% ulatuses) jänesekapsa, sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis [6]. Haava erakordselt head kasvuvõimet näitab haavikute aastane juurdekasv, mis riigimetsades on keskmiselt 6,8 m³ ja erametsades keskmiselt 6,1 m³ hektari kohta [17].
4. Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) Kaukaasia nulu põhialamliik (subsp. nordmanniana) kasvab Musta mere ida- ja lõunaranniku mägedes (Kaukasuse lääneosas ja Pontosel) 9002100 m kõrgusel üle merepinna, peamiselt silikaatsetel muldadel. Levila kliima on soe ja sademeterohke, aastas esineb sademeid keskmiselt 10003000 mm. Kasvukohas talub ta küllaltki hästi varju, kõige paremini kasvab värsketel ja sügavapõhjalistel liivsavimuldadel. Ei talu seisvat vett. Külmakraade talub kuni 15...25 °C. Puu kasvab tavaliselt kuni 50, harva kuni 70 m. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 (2,0) m. Eesti sisemaa talved on soojalembelisele kaukaasia nulule mittesobivad, karmimatel talvedel külmub ta kuni lumepiirini, kasvab peamiselt dendroloogilistes kollektsioonides. · Pung vaiguta, suured, soomused näha · okkad pikad, laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, paiknevad võrsel tihedalt
õhupuudusest, aeglustub nende kasv ja nad võivad hukkuda. Pinnase liigniisutamine kutsub esile taimede välja venimist ja lehtede liiga laialdast kasvu. Halvasti taluvad tomatid ka liiga suurt õhuniiskust, pikaldast vihmast ilma. Õhu liigniiskus loob tingimused taimede haigestumiseks pruunlaiksusesse ja fütoftoroosi, raskendab tolmlemist. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, hästi läbisoojenevatel muldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid.(http://www.seemnemaailm.ee) Noored taimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega. Viljade moodustumise ajal kasutab tomat väga palju ära lämmastiku, kusjuures selle nõudlus suureneb koos lehtede ja varte edasi kasvamisega, ja saavutab maksimumi õitsemise ja viljakandmise perioodil. Tagades piisava koguse lämmastikku taime vajadusteks, on
Vaatamata viljade kiirenenud küpsemisele saagikus langeb. Kui viljumise ajal vahelduvad järsult kuiv ja niiske periood, siis viljad lõhenevad. Samas ei talu tomatitaim põhjavee lähedust, kuna juurtel tekib siis õhupuudus ja nende kasv aeglustub. Pinnase liigniikuse korral venivad taimed välja ja intensiivistub lehtede kasv. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, mis soojenevad hästi läbi ja on orgaaniliste ainete rikkad. (http://www.seemnemaailm.ee) 7 3 MATERJALID JA METOODIKA Tomatite valguskonkurentsi uurimiseks korraldati katse, mis seati üles neljas ühesuuruses katsekastis mõõtudega 45x32x35cm. Kõik kastid täideti Biolani Aiamaa Musta Mullaga. Igasse kasti külvati erinev arv kasvuhoonetomati "Roma" seemneid vastavalt katsekorraldusele: 1. 2 tomatitaime, 2
LEHED Sulgjad lehed on tumerohelised, liitlehtedel lehekesi väga palju 17-25, lehekesed aluseni saagja servaga, pikliklantsetjad, kuni 3 cm pikad. Sügisvärvus on kollane kuni sarlakpunane. ÕIED, VILJAD Õied on valgetes õisikutes. Õitseb juunis. Peale õitsemist valmivad valged viljad, mis on kuni 1 cm läbimõõduga. KASVU- Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paremini kasvab värsketel, niisketel saviliiv ja TINGIMUSED liivsavimuldadel. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel ja vastupidav liik. KASUTAMINE Kõrgelt hinnatud soolopuu. Koehne pihlakas Sorbus koehneana Areaal Koehne pihlakas Sorbus koehneana Koehne pihlakas Sorbus koehneana Koehne pihlakas Sorbus koehneana Põõsavorm Poogitud versioon, puuvorm Hondo magnoolia Magnolia kobus AREAAL Jaapan ja Korea SUURUS 8-15m, Eestis pigem 4-8m VÕRA Laiuva võraga puu, Eestis pigem põõsas.
taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt
kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja
Kirsipuu maapealne osa võib hukkuda alles siis, kui temperatuur on - 40°C või madalam. (Jaama 1976) 28 Muld ja lupjamine Ka muldade suhtes ei ole kirsipuud nii nõudlikud kui teised viljapuud. Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel. Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks sügavamapõhjaline tüseda künnikihiga kamarkarbonaatmuld, mis on lubjarikkas. Sobib ka parasniiske liivsavimuld. Lääne-Eestis ja Saaremaal tuleb rajada kirsiaed kamarkarbonaatmuldadele
Külviks tuleks kasutada eelmise aasta lõikusest saadud seemet. Vahetult enne külvi koristatud seemne kasutamisel on saagikus jäänud 3...24% madalamaks. Eriti ilmneb see jahedal ja sajusel sügisel. Hädavajalik on seemnete puhtimine. Suuresti sõltub taliteraviljade tärkamine, talvitumine ja saagikus külvisügavusest. Eestis korraldatud katsete järgi tuleb rukis külvata rasketel liivsavi- ja saviliivmuldadel 2,5...3,0 cm, kergetel ja keskmistel liivsavimuldadel 3,0...3,5 cm ning saviliiv- ja liivmuldadel 3,5...4,0 cm sügavusele. Talinisu võib külvata 0,5...1,0 cm võrra sügavamale. Kui külvi ajal on muld kuiv, on soovitav külvata sügavamale, ja kui muld on märg, siis kõrgemale. Kui muld sai külviks liiga kobedaks haritud, tuleb põldu enne külvi rullida. Külvijärgselt taliteraviljapõlde tavaliselt ei rullita. Paljude uurimistööde põhjal võib Eestis soovitada järgmisi külvisenorme: talirukis 500...600 ja talinisu 500...
kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku Isasurvad tumepurpurpunased 7-8 cm teadaolevalt kõrgeim puu kasvab Sagadi suhtes vähenõudlik, kuid hästi kasvavad pikad emasurvad - 12 cm pikad vähem mõisapargis ja on 32,6m kõrge. On siiski viljakatel saviliiv- ja värvikad. Seemned valmivad juuni lõpul, laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. liivsavimuldadel. Kasvab ka soostuvatel juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina Puistus kasvades on tüvi väikese koondega muldadel. Valdav osa hall-lepikutest leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, kasvab naadi ja angervaksa paljuneb peamiselt juurevõsude abil, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. kasvukohatüübis
kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka vegetatiivselt, nii juure- kui ka kännuvõsudest. Areaal väga lai, kasvab Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis ja Kaukaasias. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid hästi kasvavad siiski viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Valdav osa hall-lepikutest kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Väga kiirekasvuline (kõige kiirekasvulisem puuliik Eestis, kuigi hall-lepikute keskmine aastane
liivikute taimestumisel. Taimkate on tavaliselt hõre ja madalakasvuline, selles valdavad liivataimed: nõmm-liivatee, nõmmnelk, käokannus, lamba- ja liiv-aruhein jmt taim. Nõmmeniite leidub peamiselt läänesaartel ning Põhja-, Loode- ja Kagu- Eestis. Paluniidud paiknevad kõrgematel tasandikel, lamedatel kühmudel ja künnistel leetunud, gleistunud leetunud või näivleetunud saviliiv- ja liivsavimuldadel. Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvemini laanemetsadest, neid on ka endistel põllumaadel. Kooslused on suhteliselt liigivaesed, tüüpilised liigid on võnk- kastevars, harilik kastehein, punane ja lamba-aruhein ning jusshein. Paluniite leidub suhteliselt väikeste laikudena Kagu-Eesti lavamaal ja Kesk-Eesti tasandikul, mujal vähe. Sürjaniidud on omased madalatele karbonaadirikastele moreenkühmudele, künnistele, kuplitele ja oosidele
annaabi.ee 
