Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LIIVISÕDA (0)

1 Hindamata
Punktid




Mis olid Liivi sõja põhjused?  Kuna Moskva tsaaririik jagas sõjaväeteenistuse eest maad siis tekkis 
maapuudus ning Liivimaa tundus kerge vastasena  Ligipääs Läänemerele, et edendada kaubandust Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Aastal 1558 vallutasid Moskva tsaari väed Tartu ning ülejäänud  piiskopkonna valdused ning vangistati piiskopkonna juht Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond? Aastal 1559 ostis Taani kuningas piiskopkonna alad ning kinkis need  oma vennale. Piiskopkond eksisteeris kuni aastani 1573 kui alad võeti kuninga 
vennalt ära ja liideti kuningaga Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti  Liivi orduriik? Peale Liivi sõja puhkemist ei olnud Liivi ordu suuteline ise olukorraga  tegelema ning palus Poola kuningalt kaitset. Aastal 1561 liitusid Põhja-Eesti 
orduvaldused Rootsi kuningriigiga ning ülejäänud ordul ei jäänud muud 
võimalust kui liituda Poolaga ning sama aasta novembris olid need ordualad 
ametlikult Poola koosseisus. Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna? Vene väed koos Ivan IV poolt ametisse määratud hertsog Magnusega  piirasid Tallinna aastatel 1570-1571, kuid tulemused olid olematud. Tallinn jäi 
Rootsile. Kes oli, mida tegi: Sigismund II August – sai 1529 Leedu suurvürstiks ning 1548 Poola  kuningaks ning oli troonil kuni suri. Moodustas Liivimaa hertsogkonna Hertsog Magnus – Liivimaa kuningas, väga ebapopulaarne, sest suutis  tülli minna nii ordu kui ka Moskva vürstiriigiga. Ivan IV – teatud ka kui Ivan Julm, üks kõige vägivaldsemaid Moskva  tsaaririigi juhte, alustas Liivima sõda ning seeläbi ka Vene-Poola sõja Ivo Schenkenberg – Juhtis Liivi sõjas vene vastast eestlaste väge, suri  tatarlaste vastu korraldatud varitsuses Stefan Batory – peale Transilvaania vürsti ametit sai ta Rceczpospolita  kuningaks ning Liivi sõjas oli liidus Rootsiga ning sõdis vene vägede vastu ning
vene-poola sõjas oli Poola poolel kuni sõlmis tsaaririigiga Jam Zapolski 
vaherahu B. Russow – oli kroonikakirjutaja ning Liivima kroonika autor, mis on  oluline allikas Liivima sõja kohta 


Millised oli Zygmunt II Augusti privileegiga aadlile antud lubadused? Ma ei tea see mingi õpiku küsimus vasta ise Millised rahulepingud, millal, kelle vahel lõpetasid Liivi sõja perioodi?  1582 Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita Jam-Zapolski vaherahu  1583 Moskva tsaaririigi ja Rootsi Pljussa vaherahu  Poola ja Taani Kronbergi leping Miiliste riikide vahel jäi Eesti jagatuks peale Liivi sõja lõppu? Millised 
Eesti alad millise riigi koosseisu läksid?
 Põhja – ja Lääne-Eesti Rootsi võimu alla  Lõuna-Eesti ja Liivimaa Poolale  Saaremaa Taanile  Kuramaa piiskopkond Rzeczpospolitale
LIIVISÕDA #1 LIIVISÕDA #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairiin koddala Õppematerjali autor
Mis olid Liivi sõja põhjused?
Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond?
Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond?
Milliste sündmuste tulemusena ja millal likvideeriti Liivi orduriik?
Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna?
Millised rahulepingud, millal, kelle vahel lõpetasid Liivi sõja perioodi?
Miiliste riikide vahel jäi Eesti jagatuks peale Liivi sõja lõppu? Millised Eesti alad millise riigi koosseisu läksid?

Sarnased õppematerjalid

LIIVI SÕDA
3
docx

LIIVI SÕDA

LIIVI SÕDA 1.Kes on pildil ja millega ajalukku läinud? 4P Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow ­ Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega. Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit. 2.Täida lüngad. 12P 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. 1557. aasta lõ

Ajalugu
Liivisõda
11
doc

Liivisõda

aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570-1595) Rootsi ja Venemaa vahel. 3 1. Liivisõda 1.1 Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus

Ajalugu
Liivi sõda
8
docx

Liivi sõda

TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Pärast Narva vallutamist asusid Vene väed Tartut p

Ajalugu
Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu
14
docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasall

Ajalugu
Liivisõda
8
doc

Liivisõda

Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaa

Ajalugu
Liivi sõda
2
doc

Liivi sõda

Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik ­ orduriik ­ annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste

Ajalugu
Liivi sõda
4
doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja

Ajalugu
Vana-Liivimaa ja Liivi sõda
4
docx

Vana-Liivimaa ja Liivi sõda

1.Vana-Liivimaa olukord enne Liivi sõda Vana-Liivimaa oli poliit-terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati maaisandate poolt suurteks ha

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun