Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast
Kirjeldav suhteliselt määratletud dispositiivne Sakntsioonide liigid 1 Sakntsioonide liigid 2 Sakntsioonide liigid 3 Rakendatavate vahendite Määratletuse astme järgi Struktuuri järgi iseloomu ja rakendavate organite järgi - kriminaalõiguslikud - absoluutselt määratletud - lihtsanktsioon - haldussanktsioonid - suhteliselt määratletud - liitsanktsioon - distsiplinaarsanktsioonid - määratlemata - alternatiivne sanktsioon - varalised Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi ajalise kehtivuse järgi ettekirjutuse iseloomu järgi regulatsiooni viisi järgi reguleerimisobjekti järgi territoriaalse kehtivuse järgi täidetava funktsiooni järgi Õigussuhe ÕS tunnused: ÕS elemendid:
surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon (sisaldab rohkem kui kahte erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest). (2) Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Tänapäeval arenenud as ennistavad Nt karistusõiguses riikides ei kasutata t sanktsioonid(taastada kuridegude m endine olukord), sanktsioonid(karistatakse e absoluutseid meetmeid 6-15 aastase jä sisaldavad vangistusega). r sanktsioonid(surmanuhtl gi us, lepingu kehtetuks tunnistamine). St Lihtsanktsioon. Liitsanktsioon ehk Alternatiivne r Näeb sunnivahendina kumulatiivne sanktsioon. sanktsioon. u ette ühe mõjutusvahendi, Sisaldab 2 või enam eri Võimaldab õigusnormi kt mis kuulub sunnivahendit, mida rakendajal valida kahe u kohaldamisele nõuete kohaldatakse üheaegselt või enama sunnivahendi u mittetäitmise eest. sama rikkumise eest. hulgast, rakendades neist
3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude st. töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike ülesastumiste eest.31 Struktuuri järgi: 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohandamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.32 Õigusnormi loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine aitab meil paremini
1. Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi: kriminaalõiguslikud, haldussanktsioonid, varalised ja ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST distsiplinaarsanktsioonid. 2. Määratletuse astme järgi: absoluutselt KÄITUMISEST määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata. 3. Struktuuri Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadatuna võib olla kas järgi: lihtsanktsioon, liitsanktsioon ja alternatiivne sanktsioon. õigusnormidega kooskõlas e. õiguspärane või õigusnormidega Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: vastuolus e. õigusrikkumine. Õiguspärane käitumine on - subjekti järgi õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav - reguleerimisobjekti järgi õigussubjekti käitumine
pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast 22. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele
ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu). - Suhteliselt määratletud sanktsioon- (ei ole konkreetselt) Fikseeritud on mõjutusvahendi maks ja min piirid (kriminaalõiguslikud sanktsioonid). - *Määratlemata sanktsioon- (ei tea mis ees ootab) Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega"). Sanktsiooni struktuuri järgi eristatakse: - Lihtne sanktsioon (konkreetne), õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandus üks riikliku sunniviis ja määr - Liitsanktsioon (mitu karistust ühe asja eest), ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. - Alternatiivne santsioon (valikuga(tapmise puhul ei ole, aga võõraasjade omandamise eest on)), Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loogilise struktuuri kirjutamine:
valikuvõimaluseta antud sunnivahendit Suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik Määratlemata ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada * Jagatakse struktuuri järgi. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonile vaid ühte neist 1. Õigusnormide liigid. ·Kehtestanud subjekti järgi seaduse normid ja seadusjärgsete aktide normid ·Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse vastavalt õigusharule (riigiõigus,
nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon ei näita rakendavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1) Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi , mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise(õigusrikkumise) eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Niisugune sanktsioon loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam (efektiivsem) sunnivahend. Alternatiivne sanktsioon on laialt kasutusel karistusõiguse normides.
12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast Õigusakti teksti sõnasamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele. Peab silmas pidama, et õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Üks või teine
otsustada. Tänapäeva arenenud riikide õigussüsteemides määratlemata sanktsioone ei kasutata. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama
Fikseerib sunnivahendi minimaal ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt
õigusnormi rakendav isik. · Määraltlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. · Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise ( õigusrikkumise ) eest. · Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. · Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? ADEKVAATSELT
otsustada. Tänapäeva arenenud riikide õigussüsteemides määratlemata sanktsioone ei kasutata. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest karistatakse rahalise karistusega. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama
2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 29. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? 15
annaabi.ee 
