Joosep tahtis ära Vargamäelt. Seal ei olnud midagi head juhtunud. Muudkui aga naabrite omavaheline riid ja kohtus käimine. Nii mõtles ka Liisi. Mäel olid ristitud Liine, Tiiu ja Kadri, Orul Jüri ja Juljus. Joosep oli kroonust pääsenud. Andres kuulis kõrtsis Pearult, et Liisi Joosepit magatab. Andres sai maruvihaseks. Siis aga leidis ta, et kui Liisist saab Oru perenaine, siis kuulub terve Vargamäe nende suguvõsale. Liisi ja Joosep ei tahtnud Vargamäele jääda ja Andres keelas Liisil Joosepiga suhelda. Ta rääkis ka Mariga, sest aimas, et Mari noorte suhtest teadis. Ta süüdistas Mari valetamises. Arvas, et Mari pole teda kunagi oma meheks pidanud, vaid ikka Jussi. Pearu ütles, et ei anna Joosepile Oru, kui too Liisi endale naiseks võtab. Vargamäest tehti jällegi lorilaul. Liisi jäi Joosepist rasedaks, teades, et siis Andres tal koos Joosepiga käseb minna. Nii oligi, et Andres tahtis tütrele kätega kallale minna. Mari astus nende vahele
Andres peksab ; kullide ja vareste lugu (Indrek vareste, Andres kullide poolt) ; konflikt põllul : noor Andres kiusab Indrek vihastab ja viskab kivi tabab ema (Indrekule meenub, kuidas isa ema peksis) noor Andres tunneb end võõrana kiusab väikevenda edaspidi rohkem Mari ja Indrek veel lähedasemad XXXII lk.446 vanade ja noorte vahekord justkui muutunud vanadel ainult mure ja vaev, noortel ka rõõm ja lõbu ; Andres hakkab abi ja lohutust otsima piiblist ; Mari lubab Liisil ja Maretil Andrese selja taga küla tantsupidudel käia ; Mäe Liisi Oru Joosep (palgivirn) XXXIII lk.466 Indreku vaimustus kalapüügist ; Oru karjatüdruku Riia kass Milli tühjendab linnupesi Milli surm Indrek matab Milli, kuid koer Muska kaevab välja poisid põletavad Milli laiba ära Riia läheb Indreku ja Antsuga tülli XXXIV lk.493 Mäel uued lapsed Tiiu, Kadri ja väike Liine ning Orul poeg Jüri ; jõuluaegne kirikuskäik ; Oru koer Valtu
Me ei näe enam nii tihti teineteist," teatas Laura kurvalt. ,,Kuhu sa siis lähed?" küsis Liis uudishimulikult. Laura jalutas aknani, tuli tagasi Laura juurde ja ütles: ,,Me lähme Saaremaale, seal ei ole meil lihtne kokku saada." Mõlemad muutusid jälle väga kurvaks ja nad kallistasid teineteist. Liis: ,,Ära siis unusta minuga ühendust võtta." ,,Ei unusta, kallis," vastas Laura, ,,kui me Hispaaniast tagasi tuleme, siis veedame niikaua aega koos, kuni me minema läheme," lubas Liisile. Liisil oli aeg koju minna ja laura saatis ta ukseni. ,,Helista mulle, kui sa Hispaaniast tagasi oled," ütles Liis. ,,Muidugi helistan," Lubas Laura. Liis astus paar sammu uksest välja ja hüüdis: ,,Tsau!" ,,Tsau!" vastas Laura ja läks tuppa ning sulges ukse.
Nad leppisid ära ning hiljem selgus, et üks lastekodulaps oli talle tabletid kotti pannud. Liis läks ühele klassipeole, mis toimus klassikaaslase pool. Neil sai Elinaga sellest kõrini ja nad otsustasid minema minna. Teel maanteele võtsid neid ühed poisid auto peale. Selgus, et poisid tunnevad Steni ja ta on neile narkootikumide eest võlgu. Elina ja Liis võeti kinni ja nad viidi tagasi maja juurde. Kõik klassikaaslased võeti pantvangi. Liisil jäi telefon ainukesena kätte ja ta helistas Sethile, et ta neile appi tuleks. Seth suutis mõnele poisile peksa anda, kui äkki teda keegi tulistas, ta tulistas ka teisi vastu. Sten hakkas kartma ja ei tahtnud Sethile kiirabi kutsuda, sest ta teadis, et tal ei lähe kergelt. Lõpuks võttis Timo Stenil telefoni käest ära ja kutsus kiirabi. Seth viidi haiglasse ja selgus, et ta oli kaotanud palju verd. Järgmine päev, kui Liis Sethi juurde haiglasse läks nägi ta seal Sethi isa
Kõige pealt esitas kaks laulu Teele Viira, siis Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland. Ott ja Lenna tegid vahepeal duo, siis laulsid veel Koit ja Getter ning lõpus veel laulsid duos laulu "Valged ööd" , mida tuli neil rahva soovil korrata. Esinejad laulsid väga hästi ainuke, mis ma veel neile ütleks on see et nad oleksid julgemad. Eriti hästi tuli välja laulmine välja Getteril, Koidul ja Artjomil ning ka Liisil. Kuigi minu lemmik on Ott ei tulnud tal see päev väga hästi laulmine ja esinemine välja. Ainukesed, kes suutsid rahvameeleolu energiliseks teha olid Getter, Koit, Artjom ja Ott. Muidu oli rahvas üsnagi rahulik kaasa hakati elama alles viimaste lugude ajal. Eriti, mis mulle nende esitajate juures meeldis oli nende korrektsus ja puhtus. Eriline hääl oli aga Liis Lemsalul, mida läbi teleri vaadates ei kuule, vaid kuuleb ainult lives. Mulle meeldis veel Leena Kuurmaa näitleja-
Kõige pealt esitas kaks laulu Teele Viira, siis Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland. Ott ja Lenna tegid vahepeal duo, siis laulsid veel Koit ja Getter ning lõpus veel laulsid duos laulu “Valged ööd“ , mida tuli neil rahva soovil korrata. Esinejad laulsid väga hästi ainuke, mis ma veel neile ütleks on see et nad oleksid julgemad. Eriti hästi tuli välja laulmine välja Getteril, Koidul ja Artjomil ning ka Liisil. Kuigi minu lemmik on Ott ei tulnud tal see päev väga hästi laulmine ja esinemine välja. Ainukesed, kes suutsid rahvameeleolu energiliseks teha olid Getter, Koit, Artjom ja Ott. Muidu oli rahvas üsnagi rahulik kaasa hakati elama alles viimaste lugude ajal. Eriti, mis mulle nende esitajate juures meeldis oli nende korrektsus ja puhtus. Eriline hääl oli aga Liis Lemsalul, mida läbi teleri vaadates ei kuule, vaid kuuleb ainult lives. Mulle meeldis veel Leena Kuurmaa näitleja-
filmides, muusikavideodes ja TV-saadetes nii Eestis kui välismaal. Koreograafia assistendid Sandra Steinberg ja Angelika Kusanova Osades TIINA Liisi Koikson Ta on sündinud 1983 Kilingi-Nõmmel ning on Eesti laulja ja tekstiautor. Ta on lõpetanud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop- jazz-laulu erialal. Liisi Koikson on üks Eestis armastatumaid lauljatare, kes alustas oma karjääri juba teismelisena laste laulukonkursil. Liisil on ilmunud 3 albumit: debüütalbum "The Gemini Diaries", mis pälvis 2003. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel "Aasta naisartisti" ja "Aasta uue tulija" tiitli ning 2005. aasta lõpus ilmunud plaat "Väike järv", kus lauljatar esitas eesti muusikute poolt spetsiaalselt talle kirjutatud lugusid. Ka tol aastal võitis Liisi Eesti Muusikaauhindade konkursil "Aasta naisartisti" ning "Aasta jazz/blues artisti" tiitlid. 2010 sügisel ilmus plaat ,,Ettepoole", sedakorda päris oma bändiga
poleks nooruses auahnuse tagajärjel sattunud kiirevoolulises jões surmasuhu, poleks Mari üldse taibanud, et mehest hoolib. Jussi tegelaskuju tõi teosesse patu ja südametunnistuse, needuse ja etteheite motiive. 4 Vargamäe peremehed Oru Pearu ja Mäe Andres olid kumbki oma soo üle nii uhked, et oleksid pigem surnud, kui lasknud oma lastel abielluda ja lapsi saada. Juba omavahel mängimine oli Liisil - Maretil ja Joosepil Kaarlil keelatud. Küllap vihastas peremehi ka see, vanemate laste suhe arenes nende teadmata. Sinna polnud mõistagi midagi parata, sest nad ise olid nii jäärapäised ja keelasid oma võsukestel teha seda, mida mujal taludes kõik tohtisid. Hiljem aga, kui Liisi ja Joosep pidid kokkujäämise eesmärgil lapse eostama, sai Pearule ja Andresele olukorra paratamatus selgeks. Nad ei kontrollinud enam kogu Vargamäe rahva tegevust.
Oskar Luts ,,Soo" Tegelased: Toomas Haava, onutütar Liis , koer Tuks ja kass Pupi , Liisi mees Juhan Kase, Metskass ehk Hilda, Jakup, Madjak Liis Toomas naaseb Pariisist,kus ta oli õppinud maalikuntsti viis aastat,oma onutütre Liisi koju. Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku Toomas kohtub Liisi mehe Jukuga, nad vestlevad ning lõpuks soovitab Juku Toomasel minna sohu jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära
suruda. Kuid Liisi hakkasid segama need kahtlaselt kallid vidinad, mida kellelgi teisel klassist polnud ja veidrad tumedates masinates sõbrad. Lisaks tulid välja veel vahejuhtumid, kus Sethi klassikaaslased üsna koletute viisidega Sethi vigastada ja rünnata tahtsid või kus Seth pidi enesekaitseks nuga kasutama. Ja kui Liis ka nende kohta küsis, siis poiss püüdis alguses kõrvale hiilida, kuid lõpuks siiski rääkis. Raamatu murdepunktiks on see, et Liisil õnnestub välja uurida Sethi tegelik elu. Nimelt on Sethi isa tegelikult elus ja oli kunagi Eesti U.S.A. saatkonna diplomaat, kes armus eesti tüdrukusse. Eestlane ei maininud diplomaadile oma rasedusest ja kui aastaid hiljem lastekodulaps Seth hambaarsti juurde läks, siis sai ta teada, et ta isa elab ja on diplomaat ning kes tahab iga hinna eest, et Seth tema juurde teisele mandrile läheks, pärast siinse kooli lõppu.
Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli. Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud. Vana Andres läheb ära selleks ajaks kodust. Pearu ja Rava Kustas seovad koosmagavatel noorukitel jalad kokku. Karla jalad seotakse posti külge, kuigi alguses oli Maret tema kõrval. Pearu üritab Liisiga juttu ajada. Kui Andres näeb, et Pearu annab Joosepile kaasavara kaasa, läheb ka tema süda heldeks. Annab ka Liisile kaasavara. Enne seda sündis Joosepil ja Liisil laps. Maret tahtis minna sandile Sassile tislerile. Isa oli nõus. Indrek käis noore köstri juures õppimas. Julius andis Indrekule uue raamatu, millest Indrek midagi ei mõistnud midagi. Indrek luges ka õdede saladuslikke raamatuid ning mõistis, et loomade teatud käitumine, Liisi äraminek ja tüli isaga on omavahel kuidagi seotud. Indrek ööbis köstrihärra juures, kus oli ka Milli. Nad said omavahel hästi läbi. Indrekule meeldis Milli juuste lõhn ja nende pehmus
kallid ja nii olid kõik lapsed õnnelikud, et saavad kui rikkad ja austatud aisakelladega sõita rees. Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist. XXXV Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad. Andres aga ei luband Liisil koos olla Joosepiga, kuna nad ei taha Vargamäele jääda. Peaaru oli leppinud, et Joosep Liisiga koos läheb, Andres aga mitte. Andres loeb piiblit, otsides õigust aga rakendada seda ei suuda. Pearu mõistis kohtus Andreselt trahvi välja, selle eest, et pärast seda kui Pearu oli Andresele kõrtsis öelnud, et Liisi on lits, andis Andres talle viinapitsiga vastu nägu. Vargamäelt lahkus rõõm, see pesitses ainult väikelastes. Liisi jäi rasedaks, Andres ajas ta minema ja Liisi läks sauna
Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks
Mustlasvõitlemisega jäi vana ikka peale, aga kingsepaga pidi võidu pojale loovutama. XXXV Andres ja Pearu käisid terve talve kohtu vahet. Kui kõrtsiletti ääres kokku said rääkis Pearu naabrile, et nende Liisi ajab Oru Joosepile ligi. Muidugi ei meeldinud see kummalegi mehele, aga ka noored ei andnud alla. Andres sai teada, et Liisi Joosepilt last ootab ning viskas tütre kodust välja. Mari soovitas Liisil sauna minna ja läkski. XXXVI Sauna- Madis võrdles Liisiga oma ja tüdruku isa. Aina rohkem ta neis kahes sarnasusi leidis, mõlemad kasvatasid Piibli tõekspidamiste järgi. Ühel õhtul tuli Oru Joosep Liisile kosja ning järgmisel päeval läksid nad õpetaja juurde nõusolekut saama. Peeti tavaline pulm, Andres läks selleks ajaks ära. Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored
Kui muidu pääsu ei ole, siis heidetagu välja kas või kogu kurgi-hapendis ja selle järele kurgipütt hästi puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna. Siis ei ole tulevikus enam karta kärnatust." (Pvl 23. august). Eeltsensuuri vastu võideldi ka ebasoliidsete võtetega, mis omakorda peegeldas tollast eesti ajakirjanduse professionaalset ebaküpsust. Rahvaleht avaldas Miini Mihkli (Pedro Krusten) luuletuse "Liisil on punane pliiats", mille esitähti ülalt alla lugedes tuli kokku lause "Laku perset tsensor". Rahvalehe jaoks lõppes see nali ajalehe sulgemisega kolmeks kuuks, kuid samasugust tempu kordasid kaks meelelahutusajakirja (Ajusportlane ja Mõistatusleht), mis teatasid nuputamisülesannete kaudu, et tsensor on siga jms. Mõlema ajakirja vastavad numbrid konfiskeeriti ja pandi kaitseseisukorra lõppemiseni seisma. 10. Ajakirjaniku professionaalsuse tunnused: nende kujunemine maailmas, Eestis ja
· Peremehed käisid Pearu koera Valtu pärast mitu raksu kohtu ees. Mõlemad tahtsid kahjutasu saada. Andrese arvamine meeldis aga vagadele ja õiglastele kohtunikele rohkem kui Pearu oma, seepärast jäeti asi nii, nagu oli. Mõlemad olid kahju üle elanud. -> Pearu ei leppinud sellega, leidis uue põhjuse protsessimiseks, süüdistas neid varguses. · Pearu räägib kõrtsis Andresele välja, et Joosepil ja Liisil on thing. · Liisi pulmas lõõpisid Pearu ja Rava Kustas otsisid paarikesi, kes kelle kaisus magab. Leidsid koos Oru Karla ja Mäe Mareti. o "Kolme armastab jumal: kolmas jääb." o "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." o Vala Salomoni sõna: kes vana aeda lõhub, sellele hakkab uss kätte kinni. o ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele."
Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi. Teised olid aga süüdi selles et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari lapsed surid kui ta seal ei olnud- põhjuseks leiti lõpuks et Jussi surma eest. Andres luges ja laulis jälle matustel. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale seda tehti kohe kõik kambrid puhtaks- lasti
Teised olid aga süüdi selles et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari lapsed surid kui ta seal ei olnud- põhjuseks leiti lõpuks et Jussi surma eest. Andres luges ja laulis jälle matustel. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja –naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale
Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut tuppa ronimise ja toidu söömise eest. Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja kingsepal silmi torgata(417- 421). XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et Liisi magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last, Andres laseb ta rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi läheb sauna. XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega
kasulik, sest Pearu pärandab oma talu Joosepile. Koju jõudnud, asus Andres asja uurima. Naine aga ei julgenud mehele sellest rääkidagi. Nüüd rääkis ta Liisiga. Liisi oli kangust täis ega loobunud Joosepist. Pearu rääkis pojale , et kui ta Liisiga abiellub, siis jääb ta talust ilma ning see läheb Karlale. Liisi jäi meelega rasedaks, sest ta lootis, et siis isa laseb tal joosepiga abielluda. Andres viskas aga hoopis tütre kodust välja. XXXVI Ema soovitas Liisil sauna elama minna. Liisi aitas saunatädil Madise eest hoolitseda. Joosep käis saunas Liisi juures kosjas. Helistati aisakelli ja lauldi. Aisakelli kuulis ka Andres, kuid ta ei teadnud, et heli põhjuseks on tütre kosjad. Maret, kes samal ajal õel saunas külas oli rääkis hiljem perele Liisi kosjadest. Joosep ja Liisi käisid salaja kirikuõpetaja juures ning said abiellumiseks nõusoleku. Pulmade ajaks sõitis Andres kodust ära. Esialgu jäi Liisi ka peale pulmi sauna elama
Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut tuppa ronimise ja toidu söömise eest. Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja kingsepal silmi torgata(417-421). XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et Liisi magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last, Andres laseb ta rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi läheb sauna. XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega
Peame pidu koidikuni -- see on meie poiste vahva tants! TSILGA, TSILGA, TSILGAKE Pilkelaul Meie Miku maias mees, nina suhkrupoti sees. Ta on nagu karu-Ott -- maias, laisk ja unekott. Kuule, Miku, küll sa näed, nõnda viimaks hätta jääd: laisa tee viib kurjale, sammal kasvab turjale! Ninaots sul suhkrune, kutsub kärbsed saagile; kärbsed söövad nina pääst, linnud leiva laisa käest. Liisi tahab olla moodne Liisil on kaks pikka palmikut nagu kaunid ja ilusad salmikud. Aga naabri Annil on lühike juus -- see on nüüd komme moodne ja uus. Liisi aga armastab ahvida ja teisi järele aimata. ,,Tahan olla nagu Anni -- see on nii peen, ma enda tema sarnaseks teen!" ,,Kirts-kärts! Siit tukk ja sealtki tukk! Küll näete, olen peagi ilus kui nukk! Toon peegli ja imetlen ennast nii, et teisi ei taha vaadatagi!" Liisi oli enne kena ja pai, aga näete nüüd pildil, mis temast sai.
lapsed saada - Andrest haavas see jutt - Tütred ei käinud enam eriti pidudel, neid vaadati halvustavalt, Liisi jäigi rasedaks, lootis, et see muudab isa meelt ja ta on aktsepteerivam tema ja Joosepi suhtes, kuid isa sõimas tütre läbi ja viskas ta kodust välja, Tagaperre ta elama minna ei saanud, sest see oleks isa veel rohkem endast välja viinud, otsustas minna sauna elama kuni asjad maha rahunevad XXXVI - Liisil oli saunas isegi hea elada, sest ei pidanud otseselt tööd tegema, istus toas - Andres ja Pearu hakkasid võidu tööd rügama, et jälle oma tugevusega üksteist üle trumbata - Sauna-Madis lohutab Liisit, et tegelikult on ju Andresel paljudes asjades õigus ja ta on hea isa, eks ta ajapikku muutub ka leebemaks - Saunatädi hakkasid huvitama nüüd Liisi ja Joosep, tahtis jälle hakata klatsima - Joosep saatis oma vennad tüdrukutele juurde kellasid helistama nii nagu mindaks kosja, see
(x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest
(x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest
(x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T (1) Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (2) Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik (3) Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 premissid 3 konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. (3) Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest
OTa – a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T NÄIDE: 1934. kaitseliidu kodukorra väljavõte: „Iga kaitseliitnane seltskonnas peab (O) olema korrektne ja esinema aususe ja julguse eeskujul“ K kaitseliitlane a Indrek on kaitseliitlane Indrek seltskonnas peab esinema aususe ja julguse eeskujul 1. Kui x on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, siis on x-l õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2. Liis on laps, kelle vanematest üks on Eesti kodanik 3. Liisil on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt Internse õigustamise struktuur 1,2 – premissid 3 – konkluusio Premisside põhjendamine on eksterne õigustamine O – väljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? 1. Loogika on teadus lausetest 2. Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tõesed ega väärad. 3. Normiloogikat ei ole olemas Loogika võib olla ka teos seostest. Wrighti deontiline teooria
Siis läks Andres Marit riidlema, et see pole Liisist ja Joosepist midagi rääkinud, ja pole Liisi järele korralikult valvanud. Pearu ütles ona vanemale pojale, et kui see Mäe liisi võtab, pühkigu suu Oru kohast puhtaks. Aga noored ei hoolinud vanemate vihast, nagu ei hoolinud nad ka vargamäest. Liisi ütles Marile, et kui isa teda muidu Joosepile ei lase, siis ta hakkab Joosepi last kandma ja siis peab isa ikka laskma. Ja nii see läkski, sest Liisil oli kangust nagu tema oma isalgi. Andres tahtis Liisile kallale tormata, kuid Mari läks vahele. Andres karjus Liisile: "Välja mu majast!" Teisipäeval kolis Liis ära sauna ja redel läksid Liisi ja Joosep õpetaja juurde kihluma. Kuid neljapäeva õhtul tulid sauna Orult kosjalised. Hobusele olid jõulukellad kaela riputatud ja kosjaviinadki kaasa. Oru Karla oli vanemale vennale isameheks kaasas. 26. Liisi lahkub isakodust (XXXVII ptk.)
annaabi.ee 
