Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväl...
Sügis Eestis Koostaja: Anton Adoson Tallinna Tehnikakõrgkool A.Adoson o Sügis on jahe aastaaeg o Kestab 3 kuud o Päevade pikkus muutub o Ilmastik muutub o Lehed langevad A.Adoson Mõõdetud õhurõhk merepinnal Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal 1057,2 hPa 21. november 1993 Narva Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal 947,6 hPa 16. detsember 1982 Naissaar Riigi ilmateenistus, 2015 A.Adoson Sügise ja kevade võrdlus Sügis Kevad 1. Temperatuur: hakkab 1. Temperatuur: hakkab langema tõusma 2. Ilm: Vihmane, külm 2. Ilm: Päikseline, soe 3. Loodus: hääbuv 3. Loodus: tärkav 4. Lühemad päevad 4. Pikemad päevad Kupp, 2012 ...
VÄNTMEHHANISMID Mootor muudab kütuse põlemisel saadud soojusenergia mehhaaniliseks tööks. Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga.
Õhuniiskuse määramine. 1. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõikjal õhus leidub alati veeauru. Veeauru moodustavad õhu molekulide vahel kaootiliselt liikuvad vee molekulid. Seega reaalne õhk on õhu koostisse kuuluvate gaaside ja vee molekulide segu. Suurusi, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust nimetatakse õhuniiskuse karakteristikuteks. Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid
Mõju : Mõju: Mõju: mad keskm väga Ohutegur al ine suur Lahendus Ruumis võiks hoida kehale head ühtlast 1) Seadmete teravad või temperatuuri ja teravad osad katta liikuvad osad pehmendustega või teha need silmale hästi Füüsikaline 2) Temperatuur nähtavaks Võimalus ruumi õhutamiseks ja ventilatsiooni 1) Printeri tolm olemasolu ning kasutada vaid vajadusel Keemiline 2)Puhastusvahendid võimalikult lahjasid keemilisi vahendeid.
Liigeste liikuvus 2009 Ülesanne: Uuri ülajäsemete erinevate liigeste liikuvust. Leia ringikujuliselt liikuvad liigesed ja tasapinnal edasi-tagasi liikuvad liigesed. Ülajäsemete erinevate liigeste liikuvus. Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges
suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem
Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= loAja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust mõtte kägiust tingitud loogika viga, mis näeb välja sellisena.: üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja teine jääb maa peale. Maa peal olija vaatab, et raketis olija käib aeglasemini. Vned kes on raktes, maale tagasi jõudes peaks olema temast noorem
Tabel 1 Ettevõtte nimi ja RISKIHINDAMISE Kuupäev: Ilm: Selge, tuulevaikne aadress : ANKEET 29.11.2016 Temp: +4c AS EEhitus Riski hindasid: Marko Kirso Töökoht: Ehitusplats, Montaazitööd Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1 Sõidukid ja liikuvad Objekti Kõik isikud objektil II masinad välispiirkond 2 Liikuvad masinaosad Objekti Töölised III välispiirkond 3 Kõrgel asuvad töökohad Hoone 0 koorusest Töölised III kõrgenmal asuv osa
3. relativistlik füüsika- täpsem ja laiema rakendusega ehk kõikvõimalike kiiruste füüsika 4. taustsüsteemid- ehk erinevatest vaadetes sõltuv ühe keha olek NT. Kui auto sõidab 50 km tunnis kitsal tänaval on tunne, et auto kiirus on suur, kui laial maanteel siis tundub kiirus olevat väga väike seega taustsüsteemiks on tänav/maantee kus auto sõidab. 5. inertsiaalsüsteemid – kiirenduseta, üksteisesuhtes ühtlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad. 6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10. kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt
Vali üks: a. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi b. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi c. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi Tagasiside Õige vastus on: Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi. Küsimus 4 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Vali üks: a. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) Tagasiside Õige vastus on: Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad). Küsimus 5 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Paigalduseks nimetatakse: Vali üks: a. Kinnitamist ja töötlemist b. Paigaldamist ja kinnitamist c
Select one or more: a. Detaili tehnilised tingimused b. Vastuvõtu tehnilised tingimused c. Tootmismaht d. Koostamisjoonis Feedback 1 The correct answer is: Koostamisjoonis, Vastuvõtu tehnilised tingimused Question 5 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Select one: a. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) Feedback The correct answer is: Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) Question 6 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Suurseeria ja masstootmise tingimustes põhiliselt kasutatav koostamise vorm on: Select one: a
Seda tehakse distantspulkade abil. Distantspulkade pikkused on tavaliselt 150300mm. Riiuli õrsi valmistatakse üldjuhul 900,950mm 1le EUR alusele. 1850mm 2'le EUR alusele. 2750mm 3'le EUR alusele. 3600mm 4'le EUR alusele. 2300mm 1'le FIN alusele. 3400mm 2'le FIN alusele. Selleks, et lao hoiuruumi maksimaalselt kasutada, ladustatakse alates 3st või 4st riiuli korrusest kaupa ka peakoridoridele. Nendele hoiukohtadele pannakse tavaliselt aeglaselt liikuvad kaubad. Spetsiaalriiulid : Üldjuhul tootjate kataloogid selliseid riiuleid ei sisalda, need valmistatakse eritellimuse alusel. Madal ladu konsoolriiulitega : Universaalseid ei ole olemas. Võimaldavad kõikidele hoiukohtadele vaba juurdepääsu. Sageli kinnitatakse konsoolriiulitele spetsiaalsed kassetid. Kauba võtmine kassetist on lihtsam ja turvalisem. Konsool elemente on võimalik riiuli postidel kindla sammuga ümber tõsta millega saab reguleerida hoiu ruumi.
pooljuhi valentstsoonis Akseptornivoo on keelutsoonis, valentstsooni läheduses painev energiatase, millele võivad siirdda akseptorlisandi elektronid valentstsoonist Doonornivoo - on keelutsoonis, juhtivustsooni läheduses paiknev energiatase, mille täidavad doonorlisandi elektronid n-pooljuht doonorlisandiga pooljuht enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul juhtivustsoonis liikuvad elektronid p-pooljuht - akseptorlisanidga pooljuht - enamuslaengukandjateks on välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud pooljuhtide kasutamine dioodid, raadiod, televiisorid, kiip pn-siire ühinemiskiht n-pooljuhi ja p-pooljuhi vahel päripinge vooluallika positiivne poolus ühendada p-poolmega vastupinge vooluallika negatiivne poolus ühendada p-poolmega diood ühe pn-siirdega pooljuhtseadis, kus kasutatakse pn-siirde ühesuunalist elektrijuhtivust
jaoks 8 : 3,00 Operatsiooni projekteerimisel eri variantide hindamine(valik) toimub: : a. Lõikeriista püsivusaja Tinstr ja operatsiooni põhiaja To järgi b. Saavutatava tootlikkuse ja/või omahinna järgi c. Operatsiooni põhiaja To ja saavutatava pinnakareduse Ra/Rz järgi 9 : 3,00 Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: : a. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) 10 : 3,00 Lähteandmeteks tehnoloogiline protsess projekteerimisel on: : a. Operatsioonide arv b. Tootmisprogramm c. Detaili tööjoonis ja tehnilised tingimused d. Ajavahemik
suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas. (tõusu ja mõõna vahel.) Liikuvad, nt kalad saavad põgeneda, kui miski ei sobi. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab organismile võimaluse keskkonna enda jaoks sobivaks teha. Kuid liikumatud organismid peavad ennast ise keskkonda sobitama.
energia. 7.Miks sõltub aurumise kiirus õhu niiskusest? Liikuv õhk veepinna kohalt eemaldab vee molekule. 8.Miks sõltub aurumise kiirus vedeliku temperatuurist? Aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust väljalendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. 9.Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Sest aurustumisel vedelik jahtub ning aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed. 10.Mis on aurustumissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindla tmperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. 11.Mis on sublimatsioon? Tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. 1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3
augu puurimine tõmbi jaoks. Puurpingi ümber palju saepuru ja tolmu. Palk on mehaaniliselt fikseerimata. Tabel 1. Ettevõtte RISKIHINDAM Kuupäev: talv Ilm: Siseruum 18°C nimetus ja ISE ANKEET Riski hindas: Ragnar Rahu aadress Töökoht: ehitaja Nr Ohutegur Esinemiskoht Ohustatud isikud Riskita se 1. Liikuvad masinaosad Puur Tööline 3 2 Ohtliku pinnaga esemed või osad Puur, puuritav Tööline 1 (teravad, karedad jms) detail 3 Kuumad või külmad pinnad, Puur, mootor Tööline 2 materjalid jm 4 Käsi-tööriistad Puurpink Tööline 2 5 Õhus leiduvad kemikaalid tolm Tööline 3
6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole. Küfoos Küfoos on lülisamba kumerus tahapoole Skolioos Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas. Liiges (tooge näide) Pidev ühendus luude vahel katkenud. Neid iseloomustab kolme koostiselemendi liigeskihn, liigesõõs ja liigestuvate pindade olemasolu. Näiteks Põlveliiges.
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel
35 lk, millest kolmandik värvitrükis; miljonikroonine reklaamikampaania" -klientide vajadusi ja eelistusi ei -oodatav 70% müügitulust jäi -inimesed eelistasid ajalehekioskist uurinud/ arvestanud ja põhirõhk saamata, kuna autodega ostmist kojukandele, kuid kioskitele pandi kioskimüügile liikuvad loodetavad kliendid ei pani Kullassepp põhilise rõhu ostnud ajakirja, mistõttu tuli ,,isikliku autoga liikuvad inimesed ei teha lisainvesteeringud soovinud ajalehti osta mitte kojukandmiseks ,,kojukanne kioskist, vaid nad eelistasid nõudis lisainvesteeringuid" kojukannet"
Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Sõltub kehaosade või kehade vastastikusest asendist. E p=mgh Millist energiat omavad kõik liikuvad kehad? Kuidas arvutatakse kineetilist energiat ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas kineetiline energia sõltub? Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Sõltub kiirusest ja massist. mv 2 Ek = 2 Oska tuua näiteid kineetilist energiat omavate kehade kohta ja potentsiaalset energiat omavate kehade kohta. Kineetiline – Pöörlev vurr Potentsiaalne – Kivi mäe otsas
Ehitus:Aatom koosneb tuumast ja tuuma ümber tiirlevatest elektronidest. Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga
eksivad metsa ja siis algabki sündmustejada) Need, kes piire ületavad, ongi enamasti teose kangelased. Süzeetud on sellised tekstid, kus sündmusi pole (tarbetekstid). Süzeelistes tekstides toimub liikumine erinevate tekstiruumide vahel. Sellistes tekstides on alati mingi põhimõtteline vastuolu (rikkad vaesed, sõbrad vaenlased, haritud harimatud, ahned lahked jne). Loo lõppedes ehk lahenedes muutub lugu sageli süzeetuks. TEGELASED · Liikuvad mitteliikuvad · Tegutsejad (enamasti liikuvad) tegevuse tingijad asjaosalised · Muutuvad muutumatud · Lihtsad (ühe omaduse kandjad)- keerulised · Avatud - suletud (lugeja jaoks) Puhtaid tegelastüüpe esineb harva. II TEKST Teksti abil saab jutustada lugu nii kirjalikult kui suuliselt. Loo tekkimiseks on vaja, et tekst väljendaks sündmusi. Vaja on ka jutustajat, kes lugu pajataks. Lugu saab jutustada ka tagant ettepoole, nt kriminaallugudes, segada ära
alget. Kaasaegne füüsika erineb klassikalisest tõenäosusliku mõtteviisi laialdase rakendamise poolest. 6. Mis järeldub relatiivsusteooriast aja, pikkuste ja massi kohta. Relatiivsusteooria järgi liigub absoluutkiirusega nullise seisumassiga objekt nullist erineva seisumassiga objekti suhtes. Kui erineva massiga kehi mõjutada sama jõuga, siis kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Liikuvad objektid osutuvad võrreldes paigalseisvatega liikumissuunas lühenenuks (pikkuse kontraktsioon) ja liikuvad kellad aeglustunuks (aja dilatatsioon). 7. Kuidas on seotud omavahel mass ja energia. Kuna suurel kiirusel hakkab kasvama keha mass, siis järelikult salvestub energia lisamassina. Kui energia kasvuga kaasneb massi suurenemine, siis järelikult mass ja energia on samaväärsed ehk võõrsõnaga väljendudes ekvivalentsed
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei soomused,lõug ja tüüp suu,lehtrikujuline suu ,serval asuvad sarvainetest hambad,nendega raspeldavadlihatükikesi kalalt,laibalt,,imevad keha külge ja toituvad,läänem kuni9 41cm silmud,koevad jões. SOOMUSTE JÄRGI VANUSE JA AASTA HINNANG 1
(mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi. Coriolisi jõud selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid püsivad tuuled, mis põhjapoolkeral puhuvad kirdest ja lõunapoolkeral kagust. Läänetuuled-laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas suunda ning tekivad läänetuuled Mussoon-nim
Munandid: toodavad sugurakke, suguharmoone Munandi manused: säiltavad sugurakke Seemnejuhad: juhiavad sperme edasi eesnäärme ja seemnepõiakesed: toodavad seemne vedelikku kuseseemne juha: juhib sperme kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. Munasarjad: valmistavad munarakke ja suguharmoone, munajuhad: munarakke emakasse ja toimub viljastamine, emakas: loote areng Tupp: ühendab emakat väliskeskonnaga, Habememokad: ümbritsevad ja kaitsevad sugu ava Kiitor: 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munasarjades, küik munarakud on kaasa sündinud, küpsetavad alates
Väljaõpe Vajalikud oskused ja teadmised omandatakse kõik töökohal. Selgeks tuleb õppida voodrilaudade tähistused, toodete mõõtmed ja asukohad. Lisaks on vajalik tihumeetri mõõtmine ning arvutamine ja tõstukiga sõitmine. 2. Ohuteguritest tulenevate riskide hindamine Nr Ohutegurid Esinemiskoht Ohustatud Riskitas Võimalikud tagajärjed isikud e 1 Liikuvad Platsil Töölised, IV Masina alla jäämine, masinad kliendid mis võib lõppeda vigastuse või isegi surmaga. 2 Müra Platsil Töötajad, I Puidu veoautod ning kliendid tõstukid toodavad kuni
RGB ehk “white light” Ohutusnõuded http://youtu.be/uDpojAGsthw?t=1m31s Visuaalkunst Valgusmaalid Fotograafia alaliik Kasutatakse mingisugust valgusallikat või lasereid objekti valgustamiseks pimeduses Pikk säriaeg (alates 15 sekundit) Gianclaudio di Cecco Laseritega valgustamine Alasti modellid Holograafia Holograafia on optikavaldkond Leiutaja - Dennis Gabor 1947. a. Hologramm - kolmemõõtmeline kujutis Hologramm - nagu “päris” ese Liikuvad ehk videohologrammid http://youtu.be/TGbrFmPBV0Y 3D-skannerid Kasutatakse 3D-printeritega koostöös Võrreldes modelleerimistarkvaradega tunduvalt kiirem Lennuaja 3D-skanner Aitäh tähelepanu eest!
väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt 3 ankur 4 elektromagneti südamik 5 elektromagneti mähis 6 kaarekustuti
Aktseptorlisand pooljuhi võres olev lisand loovutab ,,auke" (p-pooljuht) Doonornivoo keelutsoonis asetsev elektronidega täidetud nivoo, kust elektronid saavad minna juhtivus- või valentstsooni Aktseptornivoo keelutsoonis asetsev elektronidega täitmata nivoo 10. N- ja p-pooljuht N-pooljuht ehk doonorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks välise elektrivälja mõjul juhtivustsoonis liikuvad elektronid. Tekib kui kristalli kasvatamisel viiakse sinna lisandit, millel on üks elektron rohkem kui põhiaine aatomil. See elekton vabaneb juhtivuselektronina. P-pooljuht ehk aktseptorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud. Tekib, kui kristalli kasvatamisel viiakse sinna lisandit, millel on üks elektron vähem kui põhiaine aatomil. Tekib aukjuhtivus. 11
Riietus Korrektne Soovitatavalt ühevärviline Puhas Vajadusel kaitse põlle kasutamine Mugavad jalanõud Ohud ja riskid ,mis võivad ohustada klienti ja juuksurit Juuksur Koormavad tööasendid ja –liigutused Võimalikud kutsehaigused on jalgade veenilaiendid, ülitundlik nahk, allergiline nohu, bronhiaalastma, kontakt- ja allergiline dermatiit, ekseemid Müra, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Libe põrand (spreipalsam ,vesi) Et ennetada ohtusid ja riske peab juuksur olema hoolas ,tegema piisavalt puhke pause ,et lasta oma jalgadel ja kätel puhata. Ning kandma hoolt ja puhastama oma töövahendeid. Klient Peatäid mustalt juukseharjalt Libe põrand (vesi, spreipalsam) Allergilised reaktsioonid värvide või viimistlusvahendite suhtes Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad
• Koduleht • Kaubandus vedu riigist riiki • Meedia • Sponsorid 8. Struktuur • Facebook 4. Kliendisuhted • Püsikulud • Klient on esikohal • Liikuvad kulud • Tekitada tunne, et on oodatud oodatud • Püsiklient ◦ eripakkumised ◦ soodustused
Mehaaniline energia Mis on mehaaniline energia · Keha võimet teha tööd nimetatakse mehaaniliseks energiaks · Mehaaniline energia võib olla nii kineetiline kui potensiaalne energia. · Kehadel on mehaanilist energiat ,kui nad liiguvad või on vastasmõju asendis. E- 1J (dzaul) Kineetiline energia · Energia ,mida omavad liikuvad kehad E=1J Keha liikumine võib olla igasugune-Nii horisontaalne kui vertikaalne . Kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest . N: Mees, kes jookseb,omad kineetilist energiat,oma liikumise tõttu . Potensiaalne energia Energia ,mida omavad vastasmõjus olevad kehad. Potensiaalne energia sõltub keha massist ja sellest,kui kõrgele ta on tõstetud . Keha mehaaniline energia võib tuleneda keha liikumisest või keha
Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore rüüdes neiu Kouros alasti nooremehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles 2.Myron 3.Lysippos 4.Polykleitos Kenade kehavormidega harmoonilised, tugevad aktid, liikuvad asendid. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Musta Koostas: Malle Raudoja
Salmonelloos Ülevaade ● Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkus ● Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ● Salmonella-enteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus Nakatumisviis ● Seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga ● Määrdunud käed ● Koduloomad Haiguse olemus, sümptomid ● Bakterid paljunevad peensooles, lümfisõlmedes ● Levivad organismis vere ja lümfiga ● Ilmnevad kõhulahtisus, palavik, oksendamine ja kõhukrambid
Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Madal temp. Õhurõhk on kõrge. Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb. Normaal õhurõhk on 760 mm Hg, 1031mb. Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu: Tuulte tegelikku suunda mõjut. 3 jõudu: Gradient jõud( K-lt M-le) Gradient jõud( K-lt M-le) Coriolise jõud- inertsjõud( põhjapoolkeral liikuvad jõud Coriolise jõud- inertsjõud( põhjapoolkeral liikuvad jõud liiguvad paremale) liiguvad paremale) Hõõrdejõud Hõõrdejõud GRADIENTJÕUD- õhurõhkude erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD- õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud Klt Mle. jõud, mis on suunatud Klt Mle.
tulevate laetud osakeste teekonda,koondades neid pooluse lähedale.Laetud osakesed pommitades õhu molekule ergastavad neid,mille tagajärjel need hakkavad kiirgama,tekitades valguse mida nim virmalisteks.(jon12) 3)Vooluga juhi magnetväl ja selle suuna reegel Kui juhtme alla asetada magnetväli ja lasta juhisr voolu läbi,siis magnetnõel pöördub voolusuunaga risti.Siit järeldub,et magnetvälja tekitajaks on vool e laengute tekitamine.Magnetvälja tekitajaks on liikuvad laengud!Magnetväli tekib seega iga vooluga juhi ümber.(jon5)(jon6) Kui vooluga juhtme ümber asetada magnetnõel,siis on see erinevates punktides erineva summaga.Sirgjuhtme magnetvälja suund ümber juhi on määratav kruvireegliga-Kui kruvi kulgevliikumine ühtib voolu suunaga,siis kruvi pea pöörlemise suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetvälja jõujooned Kogu magnetvälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse magnetvälja jüujooni.Jõujoone puutuja
6. Kohtvibratsioon Töömehe käed Tööline, kuid ka Lubatav (vajab kõrvalised inimesed puhkepause) 7. Halba kehahoikakut Töömehe alaselg Tööline, sädemeid Madal tingiv töö vältiv muidumees 8. Sõidukid ja liikuvad Tööobjekt auto Töölised Madal masinad 9. Stress, vägivald, Töökoht Töölised Keskmine ahistamine (kiusamine) Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE SUURE RISKITASEME (III) OHTUDE VÄHENDAMINE Kuupäev Ilm: Temp: Nr OHUTEGUR SELGITUS ABINÕUD 1
mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide omavahelist tõukumist. Korrapäevalt liikuvad elektronid moodustavad elektronpilve, mis ulatub üle kogu metallikristalli. Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides.. 6. molekulvõrega ained molekulaarsetel ainetel (paljud mittemetallid, mittemetallilised elementide ühendid, orgaanilised ained); koosnevad molekulidest, keemis ja sulamistemp on suhteliselt madalad, väiksemate
tõmbejõud Metalliline metallvõre Krist.... asuvad ioonid Head või aatomid; elektri/soojusjuhid; kristallvõret hoiavad peegeldavad valgust, koos aatomite ja omavad metallset läiget ioonide vahel liikuvad elektronid Mittepol. Kov.side aatomvõre(teemant) Aatomid on omavahel Tahke,kristallne,vees seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp.
• Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik • Vulkaanid Happevihmad • Vihm mis on happeline, sisaldab väikeses koguses vesiniku ioone (väike pH) • Keskkonnaprobleem - kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Õhku pääseb väävedioksiid ja lämmastikoksiid mis reageerivad
Väntmehhanism 1. väntmehhanismi liikuvad osad on: Klob, klovi sõrm ja keps 2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5
altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud ,,Oakuningas" Jakob Jordaens Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Jacob_Jordaen s#Subjects http://www.jacobjordaens.org/ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/co mmons/2/20/Anthonis_van_Dyck_044. jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/1/13/ Anthonyvandyckselfportrait.jpeg Kunsti õpik
Õppimine loodus Laetud kehade vahel mõjuvat jõudud nimetatakse elektrijõuks. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaenguid on kahte liiki. Ühte liiki elektrilaengut on hakatud nimetama positiivseks laenguks, teist liiki elektrilaengut aga negatiivseks laenguks. Erinimelised laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Elektrone iseloomustab elekrtilaeng. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne.
ioonidest, siis selles aines on vabadeks laenugukandjateks neg. ja pos. ioonid. Seega elektrivool elektrolüütide vesilahustes kujutab endast ioonide suunatud liikumist elektrivälja/elektrijõudude mõjul. Elektrivoolu korral liiguvad positiivsed ioonid vooluallika negatiivse pooluse, negatiivsed ioonid aga vooluallika positiivse pooluse poole. Elektrolüüdi vesilahuses hakkavad elektrivälja mõjul korrapäratult liikuvad negatiivsed ioonid suunatult liikuma vooluallika positiivse pooluse poole, positiivsed ioonid negatiivse pooluse poole. Elektrivälja puudumisel liiguvad ioonid korrapäratult. Elektrivälja puudumisel : Vabad elektronid metallis liiguvad korrapäratult kogu keha ulatuses. Ioonid metallis liiguvad korrapäratult kogu keha ulatuses Ioonid metallis võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Ioonid elektrolüüdi vesilahuses liiguvad korrapäratult kogu keha ulatuses
1W 1 W Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt. ENERGIA MUUNDUMINE Küll sellel veel on ikka jõudu Kirjelda, mis liiki energia muundumisega on siin tegemist? POTETSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia on põhjustatud kehade vastastikmõjust. KINEETILINE ENERGIA 2 mv Ek 2 Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat POTENTSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia suurus sõltub keha kõrgusest maapinnalt. MEHAANILISE ENERGIA MUUNDUMINE Energiat ei kao kuhugi, ega teki juurde, vaid muutub ühest liigist teiseks. LIHTMEHANISM LIHTMEHANISMID Tänan tähelepanu eest!
jõuab järele autole mis liigub 90 km/h. Nüüd mõelge, mis oleks õigem, kas see, et aeglasem auto jätkaks rahulikult sõitu keset oma sõidurada ja sellega tekitades ohtlikke möödasõite või tõstes oma kiirust samuti 100 km/h? Samuti on võimalus, et kui autojuht ise reegleid ei soovi rikkuda, siis on tal võimalus tee ääre poole sõites kolonn mööda lasta. Olengi arvamusel, et pigem takistavad aeglasemalt liikuvad autod rohkem liiklust kui kiiremini liikuvad. Samuti saab hea näite kulleritööst, ütleme nii, et aega on vähe ja kliente palju, kõik tahavad oma pakki õigel ajal kätte saada ning kui see kulleril ei õnnestu langeb firma maine ja ka kuller saab kas siis klientide enda käest või firmast sõimata. Kas sellises olukorras ei ole õigustatud mõningane kiiruse ületamine või eeskirjade rikkumine? Nii, jõuan jälle oma põhiküsimuse juurde tagasi: Kuidas olla tänapäevases Eestis hea autojuht
annaabi.ee 
