Suhtlemine, vahetus - piiranguteta; välisriikidega ühtsed reeglid; lisandub poliitika. EU - European Union, asutatud 1952 RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID IMF (International Monetary Fund) - asutati 1944, liikmesriike 188 (2013 a seisuga). Püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada finantskriise. WTO (World Trade Organization) - reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust: kõrvaldab läbirääkimiste tulemusena kitsendusi ja barjääre ning alandab kaubandus- ja tollitariife. Aitab kaasa rahvusvahelise kaubanduse elavnemisele. Eesti liitus 1999. aastal. Hetkel 149 liiget (tähtsamad otsuseid langetavad 8 suurriigist koosnev rühm ehk G8)
a) Kõrgtehnoloogia (biotehnoloogia, IT, Mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine) b) Suuremahuliste tarbekaupade (autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jms.) tootmine c) Brändi-tarbekaupade masstootmine (sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed jms.) 7. Mis ülesannet täidab Maailma Kaubandusorganisatsioon ? Maailma Kaubandusorganisatsioon reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust, kõrvaldab läbirääkimiste tulemusena kitsendusi ja barjääre ning alandab kaubandus- ja tollitariife. Eesti selle liige alates 1999 aastast. 8. Mida nimetatakse transpordiks, milleks saab transporti kui majandusharu jagada? Transport ehk veondus toimetab kaupu ja inimesi ühest kohast teise. Transpordi kui majandusharu saab jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste vedu. Kaubavedude allharudena võib välja tuua logistika ja laomajanduse. 9
tänapäeval enamus maailma arenenud riike ja arengumaid. Selliste regionaalsete ühenduste omaduseks on soov vähendada omavahelises kauplemises piiranguid. Põhjused regionaalsete ühenduste loomiseks ·Poliitiliseks põhjusteks on julgeoleku suurenemine regionaalse integratsiooni kaudu. ·Majanduslikud põhjused regionaalse ühenduse moodustamiseks on vaba kauplemisega kaasnevas kasus. Kaubanduspiirangute kaotamine ja ühise turu loomine aitab kasvatada ka liikmesriikidevahelist kaubandust. Majandusliku koostöö vormid ·Vabakaubanduspiirkond - liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, aga säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega(nt. EFTA, NAFTA). ·Tolliliit - kasutatakse ühtseid väliskaubanduspiiranguid ning ühendusesiseselt kaubanduspiirangud kaotatud(nt. Kesk-Ameerika Ühisturg). ·Ühisturg - liikmesriikidevaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine (nt. Euroopa Liit).
1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria Eelviimase laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s. Kuna britid oma põllumajandust teiste vanade liikmesriikidega võrreldavas mastaabis ei doteeri, siis oli ja on nende nõue saada osa sissemakstud rahast tagasi. Kopenhaageni kriteeriumid 1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm
sisserändega võitlemise meetmete tõhustamist ja kolmandate riikidega kõikides valdkondades tehtava tihedama koostöö edendamist. (Euroopa Parlament 2014) Et võidelda aina enam kasvavale ebaseaduslike sisserändajate arvuga, on Euroopa Liidul erinevad organisatsioonid. Üks neist on Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur Frontex. Frontex koordineerib liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel, abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, teeb riskianalüüse, jälgib välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut, abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi ning annab liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks. Agentuur teeb tihedat koostööd ühenduse ja Euroopa Liidu muude partneritega, kes vastutavad
Microsoft, Allianz, Skype Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine olemasolu Odav energia Oskustööjõu olemasolu Kohapealne kapital Lähedus turule, teistele ettevõtetele 15.Tea peamisi majandusorganisatsioone ( WTO, IMF, EL, NAFTA, ASEAN,OPEC) ja nende rolli majanduses. WTO: Maailma kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisation) Eesmärk rahvusvahelise kaubanduse elavdamine, reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust, alandab kaubandus ja tollitariife, Eesti kuulub ka WTO-sse (1999) IMF: Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund) kooskõlastab rahvusvahelist majandust, eesmärk on vältida maailmamajandust ohustavaid järske valuutakursside kõikumisi, leevendada riikide finantskriise (Eesti 1992) EU: Euroopa Liit (European Union) Viimasel kümnendil on toimunud areng poliitiliseks ja kaitseliiduks, eesmärgiks on ühisturg – kaupade, teenuste, kapitali
2. kvoot- kauba sisse- või väljaveoks kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang 3. kaudne piirang- selle alla kuuluvad tervisekaitse- ja turvanõuded ning sisereeglid ( nagu nt tolliformaalsused, nõuded dokumentatsioonile jne) Riikidevahelised majanduslikud koostöö vormid (Eesti keelne ametlik nimetus + kas Eesti kuulub sellesse organisatsiooni): 1. WTO (ehk World Trade Organisation) ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon- reguleerib liikmesriikidevahelist kaubavahetust. Eesti kuulub sinna organisatsiooni 2. IMF (ehk International Monetary Fund) ehk Rahvusvaheline Valuutafond- üritab vältida järske valuutakursside kõikumisi ning leevendada riikide finantskriise. Eesti kuulub sellesse organisatsiooni 3. Maailmapank ehk World Bank ehk WB- organisatsioon, mis annab riikidele laenu Piirkondlikud majandusühendused: (mitut vaja??) 1. NAFTA 2. EFTA 3. (EU)
tööturul. Südame-veresoonkonna haigused on väga tugevalt seotud sotsiaalse olukorraga. Südame-veresoonkonna haiguste esinemissageduse erinevus on peamine põhjus, miks terviseolukord liikmesriigiti ja liikmesriikides on erinev. Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. EL toetab teadusuuringuid ning liikmesriikidevahelist teabe ja kogemuste vahetamist. ELi esmane prioriteet on koos liikmesriikide poliitika kujundamisega pöörata tähelepanu terviseteguritele ja ennetustegevusele. Üldine eesmärk on anda kodanikele võimalus teha oma eluviisi viljelemisel tervislikumaid valikuid. Põhjalikud ja laiaulatuslikud liikmesriikide strateegiad koondavad tervishoiutöötajaid, valitsusväliseid organisatsioone, valitsusi,
Brussels: 30.12.2003, lk 6 Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2003:0839:FIN:en:PDF 16 K. Kurisoo. Paralleelimport konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350 17 C. Ginter. Intellektuaalomandi kaitse ja paralleelimport. Juridica III/2009, lk 159 Samas keelab artikkel 36 kasutada keelde või piiranguid kui suvalise diskrimineerimise vahendit või varjatult nendega liikmesriikidevahelist kaubandust piirata. Direktiiv 89/104/EMÜ Kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikkel 5 lõige 1 annab küll registreeritud kaubamärgi omanikule selle kasutamise ainuõiguse ning lõike 1 punkti a kohasel sätestatakse omaniku õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega mille jaoks kaubamärk on registreeritud
o Dumpinguvastane tollimaks · EL roll maailmakaubanduses 17. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 18. Riigiabi (mõiste) · igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust EUROOPA MAJANDUS- JA RAHALIIT 19. Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. · Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse (valitsustevaheline koostöö) ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu (rajaneb rahvaülesel tasandil ellu viidud rahapoliitikal ja
abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega; d)abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega; e) muud liiki abi, mida komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võib kindlaks määrata nõukogu. ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 8.1. Riigiabi andja ja andmine Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muud isikud, nagu näiteks sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks. Riigiabi võib anda ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal.
kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) 21.Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted)
Statistika kogumine; Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine 25. Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne 6 turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, milles ton kasu meile kõigile. 26. Optimaalse valuutapiirkonna olemus, eeldused. Optimaalne valuutapiirkond – geograafiline piirkond, kus ühise valuuta tulemusena on võimalik kasvatada majanduslikku efektiivsust ning seega heaolu terves regioonis. Peab vastama teatud majanduslikele kriteeriumitele. 27. Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud. TULUD (KASUD): Soodustab piirkondade turgude integratsiooni, Vähenevad
1991. aastal kiitsid liikmesriigid heaks Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu), otsustades, et Euroopa soovib 21. sajandiks tugevat ja stabiilset valuutat eurot. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, millest on kasu meile kõigile. Eurol on mitmesuguseid eeliseid, mida on tunda eri tasanditel, alates üksikisikutest ja ettevõtetest ning lõpetades kogu riigi majandusega. Eeliste hulka kuuluvad: tarbijate ja kodanike valikuvõimaluste suurenemine ja stabiilsed hinnad; ettevõtete ja turgude turvalisuse ja võimaluste suurenemine; majandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu suurenemine; lõimitumad finantsturud; Euroopa Liidu positsiooni
tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika
tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast – majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika
tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika
tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 78.Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika
ning juhib kõikide ühisrahaga ühinevate liikmesriikide rahanduspoliitikat. Euroopa Liidu organisatsioonid ja agentuurid FRONTEX EUROPOL EUMC OSCE Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) LIBERTAS SECURITAS JUSTITIA FRONTEX Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) FRONTEX koordineerib liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel; abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel; teeb riskianalüüse;jälgib välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut; abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi; annab liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.
4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% 77. Riigiabi (mõiste) sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust 81. Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. eelarvedefitsiidi menetlus 78. Majandus- ja Rahaliidu olemus Varase hoiatuse süsteem eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast tekkimine või planeerimine. Iga riik on kohustatud majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll koostama tasakaalus
• Keck´le ja Mithouardile esitati süüdistus selles, et nad müüsid kaupu hinnaga, mis oli alla sisseostuhinna. Samas ei keelanud Prantsuse õigus müüa kaupa alla omahinna kauba tootjal. • Kohus leidis, et erinevalt varem otsustatust ei ole teatavaid müügitingimusi piiravate või keelavate siseriiklike õigusnormide kohaldamine teistest liikmesriikidest pärit kaupade suhtes oma iseloomult niisugune, et see otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistaks liikmesriikidevahelist kaubandust Dassonville’i kohtuasjas tehtud otsuse tähenduses: – reeglid rakenduvad kõikide asjassepuutuvate kauplejate suhtes riigi territooriumil ja – mõjutavad samal viisil nii kodumaiste kui ka teistest liikmesriikidest pärinevate toodete turustamist. Koguseliste piirangute lubatavus • ELTL artikkel 36 - artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes
kasutati, nii tekkis 1980. aastatel ülemaailmne võlakriis. Nafta tarbimine vähenes Lääne-Euroopas 1973-1985 40%, Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas 20%. Tekkis energiakriis, mis põhjustas toiduainete ja tarbekaupade nappuse. Kuid 1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s. Kuna britid oma põllumajandust teiste vanade liikmesriikidega võrreldavas mastaabis ei doteeri, siis oli ja on nende nõue saada osa sissemakstud rahast tagasi. Margaret Thatcher saavutas selle olulise võidu 1984. Pealegi maksis Suurbritannia sel ajal Euroopa Liidu eelarvesse ebaproportsionaalselt palju, kuigi riik polnud eriti edukas. 2006
tekkis 1980. aastatel ülemaailmne võlakriis. Nafta tarbimine vähenes Lääne-Euroopas 1973-1985 40%, Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas 20%. Tekkis energiakriis, mis põhjustas toiduainete ja tarbekaupade nappuse. 12 Kuid 1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s. Kuna britid oma põllumajandust teiste vanade liikmesriikidega võrreldavas mastaabis ei doteeri, siis oli ja on nende nõue saada osa sissemakstud rahast tagasi. Margaret Thatcher saavutas selle olulise võidu 1984. Pealegi maksis Suurbritannia sel ajal Euroopa Liidu eelarvesse ebaproportsionaalselt palju, kuigi riik polnud eriti edukas. 2006. aasta tagasimakse suurus oli 4,5
annaabi.ee 
