Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Talpa-Europea" - 3 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Liigikirjeldus Talpa Europea (mutt)

Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus 1) Description (üldkirjeldus) Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu ­ kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat (Kirk, 1990). Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel...

Varia → Kategoriseerimata
4 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Putuktoiduliste powerpoint

Putuktoidulised Tik 2011 Kaisa Helena Luht Robert ja Tristan Sigimine Putuktoidulised imetajad sünnitavad. Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus ke...

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...

Loodus → Loodus
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun