ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale Vertikaaltelg Ülevalt all 9. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaaltelg Eemaldamine ja lähendamine Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder)
ja telgede liikumised, näide: kakspõntliiges. 2. Sadulliiges (art. sellaris): sagitaaltelg, põikitelg, liikuvus – abduktsioon/aduktsioon/oponeerimine/reponeerimine/koonusliikumine, näide: randme- kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED.
küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud):
kraadi ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon. 32. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Randme, kämbla luud ja sõrmelülid. 33. Käeliiges koosneb: (info õpikust) Kodarluu-randmeliiges. e proksimaalne ellipsoid. Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Kesk-randmeliiges e. distaalne moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel modifitseeritud plokkliiges. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 34. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub
liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel liigeseketas või poolketas. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. 8. Liigeste jaotus: Liigeseid on kolme liiki: 1)Keraliiges – Ühe luu liigesepind on kerakujuline, teine kausjas. Artikuleerivad luud võivad liikuda peaaegu igas suunas. ( nt õla- ja puusaliiges) 2)Plokkliiges – Moodustavad sagitaalharjaga varustatud silindriline liigesepind, mida nim plokiks ja harjale vastava sagitaalse vaoga liigesepind. Luud liiguvad ühes suunas (nt.küünar- ja põlveliiges) 3)Sadulliiges – Mõlema luu liigesepinnad nõgusalt sadulakujulised, kujult sarnane hobuserauaga ja laseb liigutada kahes suunas (nt. Piirde-, kabja- ja sõraliiges) 9
Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu). c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (esineb esimese roide ja rinnakupideme vahel, lülisamba lülidevaheketastena). Sümfüüs (sellel liigeseõõnsuse alge, on pidevate ja mittepidevate ühenduste vahepealne vorm). 11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant).
vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35. Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike 36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel
Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii Näita joonisel, kus asub processus styloideus? Missugust liigutust ta piirab? abduktsiooni ja
küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 32. Käe prk. ja neid moodustavad luud Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 33. Käeliiges koosneb · Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje) 36. Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial) 37. Randme-kämblaliiges
ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud):
paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 20. Käe piirkonna liigesed, liikumine. Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Kämmal-5 lühikest toruluud Sõrmelülid-14 lühikest toruluud. Käeliiges proksimaalne ja distaalne käeliiges. 1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest.
vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad
Teistel sõrmedel 3 lüli-> proksimaalne, keskne ja distaalne. Igal lülil on põhimik, keha ja pea. · joonis lk 41 32. Käeliiges koosneb: · Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges)... ellipsoidliiges (2-teljeline) · Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges)... plokkliiges 33. Kodarluu-randmeliiges: · liigenduvad luud kodarluu ja randmeluud · liigese pinnad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. · liigese tüüp - ellipsoidliiges · abiseadeldised - · liikumine sirutamine, painutamine (frontaaltelg), sagitaaltelg ... 34. Kesk-randmeliiges: · liigenduvad luud - randmeluud · liigese pinnad randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel · liigese tüüp - plokkliiges · abiseadeldised - · liikumine painutus, sirutus - frontaaltelg 35. Amfiartroosi mõiste
3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed; hästi liikuv 4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges 5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas) - Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges): liiges paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Frontaltelg: painutus-sirutus 14. Käeliigestele toimivad lihased ja nende innervatsioon Frontaaltelg: -Painutamine:
Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 1. kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.) 2. Kesk.randmeliiges e.distaalne(randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised liikumine. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida
KÄMMAL: kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) SÕRMED: sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 33) Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest (kehalähedane) ja distaalsest (kehast eemal) käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges 34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 36) Amfiartoos - Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. (kämblal) 37) Randma- kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas)
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade
küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1
küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel liigesepinnad lamedad liikuvus väike(amfiartroosid) 37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1
annaabi.ee 
