peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõistvad organid ning oma põhiseadus. 3) Konföderatsioon- kindlate eesmärkide huvides kstvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Keskorganid moodustatakse sellesse kuuluvate riikide esindajad. Kahe- või kolmetasandiline haldussüsteem: 1) Tsentraliseeritud
kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik on lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnudtega üksusi(vabariike,osariike, liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon ehk liitriik kosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon ehk riikide liit on ühendus , kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Ladina Ameerika hõlmab Lõuna- ja Kesk- Ameerika kuni mehhikoni(k
rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. · Konföderatsioon e riikide liit kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmeid. · Pariisi rahukonverents 1919-1920
Anarhia – võimu ja seadusteta ühiskond Horisontaalne sotsiaalne liikuvus – liikumine sarnase positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne liikumine – liikumine erinevate positsioonide vahel Läbikukkunud riik – ei suuda kontrollida oma ala, puudub ülevaade rahvast, puuduvad diplomaatilised suhted, sotsiaalhoolekanne ei toimi Unitaarriik – riik, mille koosseisu ei kuulu liidumaid, osariike ega autonoomseid riike Enklaav – riik, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium Föderatsioon – Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused Konföderatsioon – riikide liit ühiste eesmärkide realiseerimiseks
territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki.
............... 13 Föderatsioon.............................................................................................................. 13 Konföderatsioon......................................................................................................... 13 Termin........................................................................................................................ 13 Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid)................................................................................................................... 13 Liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.........................................13 Kindlate eesmärkide nimel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit13 Näiteid....................................................................................................................... 13 Eesti, Taani, Soome.....................
regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. ülesanded:1)
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
riigis on parlament. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele, monarhil on tavaliselt vetoõigus (seaduste väljakuulutamisel kui ka teatud ametiisikute ametisse nimetamisel. · vabariikideks võim on jagatud, võim kuulub rahvale (rahva poolt valitud esindajale). Tänapäeva riigikorraldus: · unitaarriigid maailmariikides u 70 % - lihtriigid, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariike, osariike, liidumaid vms). N: Eesti, Jaapan, Prantsusmaa jt. · föderatsioonid ehk liitriigid - koosnevad autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. N: USA, Venemaa, Kanada, Austria, Sveits, Saksamaa. · Konföderatsioonid (ehk riikide liit) ühendus, kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. N: Euroopa Liit. Varasemad: Sveitsi Liit, Põhja-Ameerika Kolooniate Konföderatsioon, Saksa Liit . 1
· Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab kodadevahelise tööjaotuse. Valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.
(TOO NÄIDE ) riigivalitsemise vorm , mille puhul on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega . Näide : Suurbritannia , Holland . 4) MIS ON FÖDERATSIOON ? (TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised . Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates .
Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku, et ühiskonna üldprobleemide lahendamisel tehakse koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised (nn ülemkoda ja alamkoda). Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid või maakondi ning seetõttu on nad ülemkojas võrdselt esindatud (näiteks USAs on Senatis kaks senaatorit igast osariigist). Ka ühtsetes riikides on kahekojalisi parlamente, kuid seal põhjendatakse seda järgmiselt: 1. Ülemkoja koosseis on väiksem kui alamkojal; 2. Paljudes riikides valitakse ülemkoda kauemaks kui alamkoda, mõnikord suurendatakse seda poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3
Ülemkoda kui seisuslik esindusorgan: õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1
Ülemkoda kui seisuslik esindusorgan: õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1
Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul (PS § 28 lg 2) · Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest (PS §27 lg 5) Unitaarriikluse printsiip · Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus (PS §2 lg 2) · PS ei luba Eestis moodustada osariike, liidumaid, autonoomseid territoriaalüksusi Lugemissoovitused: · Taavi Annus ,,Riigiõigus", lk 44-118 · Rait Maruste ,,Põhiseadus ja selle järelevalve", lk 51-115 loeng III Vabariigi president · Konstantin Päts (18741956) 24. aprill 1938 21. juuni 1940 · Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis · Jüri Uluots (18901945) 21. juuni 1940 9. jaanuar 1945 · August Rei (18861963) 9
Üldised. 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3. Otsesed. 4. Salajased. PARLAMENDI VALIMISED. Kandidaatide ülesseadmisel parlamendi valimisteks on eeltingimuseks kautsion ja/või teatud hulgal toetusalkirjade kogumine. Ülemkoda - mitmes riigis kahekojalise parlamendi teien koda. Harilikult aadli, kõrgemate ülikute ja ametiisikute esindajad. Alamkojas vastuvõetud seadused vajavad enamasti ka ülemkojas vastuvõtmist. Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid jne. Osariigid saadavad sinna ühe palju või enam-vähem võrdselt esindajaid. Ühtsetes riikides põhjendatakse teise koja otstarvet enamasti sellega, et need parandavad seadusandluse ja üldse paralamendi tegevuse kvaliteeti. Paralmentaarriikides saab ülemkoda kaasa rääkida peamiselt seadusandluse alusel. Valitsuse koosesis ja eelarve sõltuvad enamsti üksnes alamkojast. Presidentaalriikides aga neid kodade vahelisi erinevusi ei ole. Ülemkoda
Ülekohtu liikmete, saadikute, jne ametisse määramine Välislepingute ratifitseerimine (!) Viib sisse parandusi Esindajatekoja otsustesse. Ühendkomiteedes püütakse leida kompromisse mõlema koha vahel · Saksamaa. (AK: Bundestag, ÜK: Bundesrat). Bundesrat: Liidumaad ise määravad esindajad ja võib neid ka tagasi kutsuda Kinnitab vaid seadusi, mis puudutavad liidumaid ja nende õigusi/tegevust (60% seadustest) Saab vastavaid seadusi vetostada (Bundestagis vaja 2/3, et vetost üle sõita) · UK: (AK: House of Commons, ÜK: House of Lords) Pole valitav, vaid liikmeskond päritavuse alusel (700 liiget) Piiratud ajavahemik, millal saab alamkoja otsuseid tagasi lükata Tooge näiteid riikidest, kus on kahekojalisi parlamente - millist tüüpi riikidele need harilikult iseloomulikud on?
USA-s valitakse iga kahe aasta järel ümber kolmandik senaatoreist, Saksa Liidunõukogu koosseis muutub seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuste vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Briti Lordide koda kui valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants- ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. USA Senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. Siin arutatakse läbi kõik riigiametnike vastutuselevõtmisega seonduvad küsimused. USA Esindajatekoda arutab eeskätt eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Ka presidendi vastutuselevõtmise protseduur saab alguse Esindajatekojast. 2.2 Parlamendi formaalõiguslik struktuur
2. Konservatiivne sotsiaalkaitsesüsteem- rõhutab perekonna vastutust ja töösuhete olulisust. 3. Sotsiaaldemokraatlik sotsiaalkaitsesüsteem- õigus sotsiaalabile 2.19 Unitaarriikluse printsiip •Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus (PS §2 lg 2) Keelatud on föderatsiooni moodustamine. •PS ei luba Eestis moodustada osariike, liidumaid, autonoomseid territoriaalüksusi Rahvusriigi põhimõttele tugunedes võib seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku identiteeti. 3 III LOENG. Riigikogu Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivalepõhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas •PS §56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega.
annaabi.ee 
