Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda
kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike huvid tagaplaanil. Demokraatlik Ateena · Ateena oli nagu iga teinegi aristokraatlik. · 594 eKr kärpis riigimees Solon aristokraatia õigusi ja andis neid lihtkodanikele juurde. · 5. saj kujunes tänu riigijuhile Periklesele kindel demokraatia. · Rahvakoosolekutel võisid kõik kodanikud käia. Demokraatlik Ateena · Rahvakoosoleku tähtsaimad 10 strateegi. · Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. · Nõukogu liikmed, kohtunikud kui riigiametnikud määratu liisu teel. · Rikastel kodanikel oli suur osa riigi finantseerimises. Orjandus · Orjaks saadi võlgade katmiseks või
Kuidas Ateena mõjutas demokraatia arengut? Algselt oli Kesk-Kreekas paiknevat Atikat ühendav Ateena polis korraldatud üsna tavapäraselt aristokraatlikult viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seaduste andja Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.5. Saj eKr, kui Ateenast sai Kreeta tugevaima laevastikuga mereriik, tõusis vaeste kodanike osatähtsus riigi elus veelgi. Kui eesotsa tuli Perikles kujunes kindel demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata
Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta
efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse. Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused kaasarääkida. 5 saj, kui Ateena oli tugevaima laevastikuga mereriik ja riigi eesotsas seisis Perikles, kujunes Ateenast demokraatlik riik ja kogu võimutäitvus kuulus rahvakoosolekule. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud valiti ametisse liisu teel. Toimis vahendamatta demokraatia- rahvas ei valinud esindajaid vaid tegeles sellega ise. Soloni reformid Solon (640-558 eKr) reformid 594 aastal: 1
korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused. Perikles (u 495-429 Ateena kuulsaim riigimees. Vähendas aristokraatide võimu. eKr) Periklese aeg oli Ateena ajaloo hiilgav ajajärk Solon (594 eKr) Ateena riigimees ja luuletaja, kes kärpis mõnel määral http://www.abiks.pri.ee aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimises KreekaPärsia sõjad VäikeAasia läänerannik ja ka Kreeka linnriigid oli pärslaste poolt vallutatud u 500 a eKr. Pärsia kuningas Dareios ründas aastal 490 eKr Atika maakonda. Uus kuningas Xerxes tuli aastal 480 eKr Kreekasse (teda saatis laevastik). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna
Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7. eluaastast kodust eemal, tegelesid sõjaliste ja kehaliste harjutustega. 20.a. täisväärtuslikud sõjamehed ja 30.a. täisõiguslikud kodanikud. Range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust. Demokraatlik Ateena algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. 3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon. Abielu ja perekond: *puudusid kodanikuõigused *kuulusid mehele*mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus *mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad
intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem. d) Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, sisaldab
Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: luua reforme, mis annavad valimisõigused töölistele ja lihtkodanikele, ka naistele. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid luua riigis taas korra. Mõjukamateks neist olid kommunistid, fašistid ja natsionalistid. Kommunistide arvates oli liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada jne. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust
31) Geruusia-30 liikmeline vanemate nõukogu.Isikud pidid olema vähemalt 60 aastased. 32) Agoraa-koosoleku- ja turuplats 33) Andreion-maja kõige esinduslikum ruum, külaliste tuba. Paiknes tavaliselt õue tänavapoolses küljes. 2. Isikud (kes oli ja mida ta tegi?) 1) Perikles-tänu temale kehtis 5 saj keskpaigas Ateenas demokraatlik kord. 2) Solon-Ateena riigimees, kes kärpis aristokraatia eesõigusi ning andis lihtkodanikele suurema võimaluse riigiasjades kaasarääkimisele. 3) Prometheus-Inimesi õpetav ja aitab titaan. Õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tarvilikke oskusi. 4) Homeros-pime laulik, kreeklased pidasid teda mitme eepose autoriks. 5) Aischylos-5 sajandi esimese poole kuulsaim Ateena tragöödia kirjanike. 6) Sophokles-Kuningas Oidukuse autor, tema teosed on peetud kõige täiuslikumateks selles zanris.
Spartas valises konstitutsiooniline monarhia, sest riiki valitsesid siiski kuningad, kuid nad ei esindanud riiki, vaid seda lasid teha riigiametnikudel ja rahval. Anteenas valitses demokraatia, mis meenutab üsna tänapäeva demokraatliku riiki. Algselt oli alguses korraldatud tavaline aristrokraatlik riik, kus võim kuulus aristrokraatide hulgast pärinevate riigiametnike ja nõukogude inimestele. Kuid rahvakoosolekul polnud võimu.riigi korda hakkas muutma Solon, kesavas lihtkodanikele senisest suuremad õigused. Perkles, aga saavutas Ateenas täieliku demokraatia.ateenas hakkas valitsema otsenedemokraatia. Kogu riigivõim kuulus rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid osavõtta kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. tänu demokraatia võimule tulekule jagunesid inimesed kaheks kodanikeks ja mitte kodanikeks. kodanikeks peeti vabu põliselanikes mehi
Räägib palju ka surmast. Esimene keskaegne autor, kes päärab tähelepanu inimse isiksusele. Püüab iseennast tunnetada ja tundma õppida. Sillutab oma loominuguga teed renesanssi, kus inimene tõuseb esiplaanile. Näitekirjandus Kujunes välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teartaliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt edasi linnaväljakule. Alguses olid ned kirjutatud ettekandmiseks preestlitele ja koorpoistele, hiljem ka lihtkodanikele. Teatritekstid muutusid ajajooksul keerukamaks, nagu ka lavaseadmed. Lavastused pidid olema tõetruud, laval olid ka elusad loomad, näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta.
maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tema järgi on saanud nime tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Herodotos oli kreeka ajaloolane, kes hakkas uurima ja üles kirjutama lähema ajaloo sündmusi. Hiljemad põlved on teda nimetanud ka ajaloo isaks, tema teos ,,Historia" on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal . 10. 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas, kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele rohkem võimalusi. u 800 eKr võeti kasutusele tähestik u 2000 eKr jõudis rahvas Kreeta saarel arengus tsivilisatsiooni tasemele, minoilise kultuuri algus. u 720 eKr spartalased vallutasid Messeenia, hakkas kujunema Spartas nn Lykurgose korraldus. 338 eKr Philippos II purustas Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistas Kreeka oma ülevõimule. 146 eKr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule.
esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales
tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike.
Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem, kus seitsmendast eluaastas elasid poisid kodust eemal rühmades, tegelesid sõjaliste harjutustega. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, seda tegid heloodid. · Ateena Algselt oli aristokraatlik, kuid Solon kärpis eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord. Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga 10 päeva tagant, vahepeal ajas riigi asju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kodanikud ei olnud naised, orjad, võõramaalased. Demokraatia, oligarhia ja türannia võrdlus
riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike
Ilves. Valimiskogus võib üles seada uusi riigipeakandidaate, ka neid, kes Riigikogus toimunud valimistel ei osalenud. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poolte kõigi hääletanute häältest. Kui esimene valimisvoor tulemust ei anna, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimiste praegusele korrale on ette heidetud rahva liigset kõrvalejäämist. Otsevalimised annaksid lihtkodanikele kahtlemata suurema otsustusõiguse. Siiski on senini jäänud valitsevaks idee, mille kohaselt Vabariigi Presidendi kui pigem sümboolsete volitustega riigipea valimiste usaldamine rahvale kätkeks endas ohtu. Vabariigi President võiks rahva mandaadile viidates asuda nõudma endale volitusi, mida talle põhiseaduses pole ette nähtud. Vältimaks presidendi muutumist aktiivseks poliitikuks, püütakse talt võtta võimalus apelleerida otse teda valinud rahva tahtele.
2. Käsitöölised (linnaelanikkond) nad pidasid väiksemaid töökodasid hankides iga päevast elatist endale ja perele. Madala sotsiaalse positsiooni töttu ei saanud nad kodanike öigusi. 3. Aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle pölde harisid orjad ja söltlased. türann ainuvalitseja SPARTA JA ATEENA TABEL, TV LK 50 Solon Ateena riigimees, poeet ja seadusandja, kes kärpis aristokraatia eesöigusija avas lihtkodanikele senisest suuremad vöimalused riigiasjade kaasarääkimisel. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik kord. Orjad olid völgade katteks orjusesse müüdud vöi linnriikide omavahelistes södades vangi langenud kreeklased kui ka vöörsilt sisseostetud barbarid. Orje kasutati peaaegu köikjal, kuid need ei moodustanud pöhilist tööjöudu. Orje käsitati kui omanikuvara, millega too vöis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmist peeti küll taunitavaks, kuid karistust sellele ei järgnenud
20 eluaastast peeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30 eluaastaks täieõiguslikeks kodanikeks. Sellega seoses said nad õiguse omada maad ja perekonda. Tööd nad tegema ei pidanud nende elu möödus põhiliselt väeosas sõjalise treeningu tähe all. Nii sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Algselt oli Ateena aristokraatlik linn, kuid 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon nende eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Lihtkodanike tähtsus suurenes 5. saj eKr kui Ateenast sai suur mereriik nad asusid madruste ja sõudjatena laeval tööle ning aitasid tagada riigi võimsust. 5. saj eKr, Periklese juhtimise all, kujunes välja demokraatlik kord kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikeks loeti kõikki täiskasvanud põliselanike, sõltumata nende varanduslikust seiskorrast. Orjastamine keelati seadusega.
Seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal rühmades ning tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ning kolmekümnendast kodanikuks. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, selle tegid heloodid nende eest. Demokraatlik Ateena Algselt kehtis Ateenas klassikaline aristokraatlik riigikorraldus. 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Suurenes rahvakoosolekute tähtsus. Riigi sõjalise võimsuse tugevnemisega suurenes ka vaeste kodanike osatähtsus, kes teenisid sõudjate ja madrustena. Nii kujunes 5.sajandi keskel, Periklese ajal kindlalt demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused valitsemisel olid kaotaud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud mehed
rahulolematuse teiste riikide kodanike seas ja viis lõpuks Sparta hegemoonia kukutamisele. Ateena demokraatia kujunemine Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See
rahulolematuse teiste riikide kodanike seas ja viis lõpuks Sparta hegemoonia kukutamisele. Ateena demokraatia kujunemine Arhailisel perioodil oli Kesk-Kreekas Atika maakonnas paiknev Ateena riik korraldatud aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolek reaalset tähtsust ei omanud. Olukord hakkas muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusandja Solon kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasju otsustada. Peagi haaras Ateenas võimu türann Peisistratos. Aastal 507 eKr, pärast Peisistratose poegade võimult kukutamist, kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Seda loetakse Ateena demokraatliku riigikorra alguseks. Pärsia sõdade ajal ehitasid Ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid peagi Egeuse rannikuriikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. Nii kujunes Ateena mereliit. See
Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord. Kodanikud olid kõik täiskasvanud põliselanikest mehed, nende orjastamine oli keelatud. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga kümne päeva tagant. Vahepeal korraldasid riigi elu 500-
annaabi.ee 
