Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine;
- haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalsed adaptsiooni) hakkab kasvama ja mingi hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine *lihtfoobia konkreetsete esemete või elusate olendite kartus *agorafoobia avaliku/suure avatud/kinnise ruumi kartus *sotsiaalfoobia avalik esinemine inimene hakkab ennast vaatlema teise inimese pilgu läbi *PAANIKAHÄIRE - korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood - pole seotud kindla situatsiooniga - ootamatud ja prognoosimatud *surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna *OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE
ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised haigused ärevushäirete kujunemisele kaasa aidata.
· Agorafoobia hirm ,,ebaturvaliste" avalike kohtade ees. Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat. See on hirm kõiksuguste avalike kohtade ees. Samuti ka selliste kohtade ees, kust põgenemine n.ö. turvalisse kohta on suhteliselt raske nagu näiteks väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, liiklusvahendid (lennukid, bussid, rongid) jne. Agorafoobiaga kaasneb peaaegu alati paanikahoog. Spetsiifiline foobia ehk lihtfoobia on foobia, mis on seotud ühe kindla nähtuse või olendiga. Lihtfoobiatest sagedaseimateks loetakse: · akrofoobiat (hirm kõrguste ees) · arhanofoobiat (hirm ämblikute ees) · klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste ruumide või kohtade ees) · ahluofoobiat (hirm pimeduse ees) · aviatofoobiat (hirm lendamise ees) Veel tuntumaid foobiaid: 3 · Agliofoobia (hirm valu ees) · Akvafoobia (veekartus)
Paljudel juhtudel jääbki selline tervisehäire teistele märkamatuks, kuid on ka selliseid olukordi, kus seistes vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. 4 FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu – olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia),
Paljudel juhtudel jääbki selline tervisehäire teistele märkamatuks, kuid on ka selliseid olukordi, kus seistes vastamisi oma hullema luupainajaga, tunneb inimene nii tugevat emotsionaalset piina ja survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia),
foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Foobiate liigid. Lihtfoobia: See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga. Foobne ärevus pole subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult eristatav teistest ärevuse tüüpidest. Selle tugevus võib varieeruda ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni
(kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused?
Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid. Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek.
7. Mis on mania? a) Rahakogumine b) Söögiisu tõus c) Ootamatu meeleolu tõus 19 8. Mis on hirm? a) Seisund, kus süda jääb seisma b) Minestushoogude jada c) Ärevus, mille sisuks on reaalne oht 9. Mis on pinge? a) Mõtlemishäire b) Võimetus lõdvestuda c) Magamishäire 10. Mis on tinnitus? a) Kätevärin b) Pinin kõrvus c) Lihaspinge 11. Mis on lihtfoobia? a) Hirm kindla, tegelikult ohutu objekti või situatsiooni ees b) Ülemeelikustunne kordaläinud teo korral c) Meelepete 12. Mis on paanikahäire? a) Erutunud inimese punastamine b) Põhjuseta ärevushoog c) Põhjusega ärevushoog 13. Õhupuudustunde korral hingeldaval inimesel lasen... a) vett juua b) hingata paberkotti c) teha kükke 14. Mis on agarafoobia? a) Hirm ämma ees b) Hirm avalikes kohtades viibida c) Hirm surra 15
- Elust väljalangemine - Ravimitest keeldumine - Psühhoosisümptomite kaastekkimine ÄREVUS- JA STRESSIGA SEOTUD HÄIRED Kõik kardavad midagi - Paanikahäirega kardab paanikahoo tagasitulemist - Üldistunud ärevusega kardab igapäevaasjade ebaõnnestumist - Agorafoobia – äkki tuleb paanikahoog, äkki ei suuda pakitsusi kontrollida, äkki ei saa abi, äkki tervisega juhtub midagi - Sotsiaalfoobia – kardab teiste hinnangut - Lihtfoobia – kardab oma kindlat asja Ärevus - Normaalne ärevus - Patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta ÄH seotud riskid ÄH on riskifaktoriks: - Kardiovaskulaarsetele haigustele - Kardiaalsele äkksurmale - Hüpertensioonle - Mmöokardi infarkti järgsetele komplikatsioonidele Ärevuse sümptomid - Psüühilised - Somaatilised - Muude füsioloogiliste funktsioonidea seotud häired Psüühilised sümptomid
Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia. Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm pimeduse, kõrguse, lendamise, väikeste kinniste ruumide või vere nägemise ees. Agorafoobia hõlmab nii avatud ruumiga seotud kartust kui ka üldisemat kartust viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta enda jaoks turvalisesse kohta jõuda (enamasti peetakse selleks kodu). Inimest hirmutab mõte, et ta võib minestada või muud moodi teiste ees abitusse olukorda sattuda
Sotsiaalfoobia (sümptomid, diagnoosimine) Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti. Esiplaanil võivad olla somaatilised sümptomid (punastamine, käte värisemine, iiveldustunne). Ärevuse sümptomid võivad areneda paanikahoo sarnaseks. Vältimine on sageli väljendunud ning äärmuslikul kujul viib täieliku sotsiaalse isoleerumiseni. Lihtfoobiad (sümptomid, diagnoosimine) Lihtfoobia on foobia, mis piirdub väga spetsiifiliste situatsioonidega nagu teatavad loomad, kõrgus, pimedus jne. Ravi: KKT Paanikahäire Paanikahäire põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud mingi kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud. Ärevuse sümptomite iseloom ja tugevus võivad varieeruda, tavaliselt ootamatu algusega, hood kestavad minuteid, vahel ka kauem
Foobiad: - Iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik Muud ärevushäired: - Ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes Foobiad - Lihtfoobiad spetsiifilise objekti või situatsiooni kartus - Agorafoobia avalike kohtade kartus - Sotsiaalfoobia hirm sattuda tähelepanu keskpunkti ja negatiivse hinnangu osaliseks saamine Lihtfoobia - Märgatav ja püsiv hirm - Foobiaga kokkupuutumine tekitab peaaegu kohe reaktsiooni, lastel nutmise, jonnihoo, klammerdamise või tardumisega - Inimene mõistab et tema hirm on ülemäärane või põhjendamatu. Vastavalt sotsiaalkultuurilisele kontekstile - Hirmutavaid olukordi välditakse või talutakse tundes tugevat ärevust või piina - Vältimine, ärev ootus või hirm tekitab elus takistusi või kannatusi Sagedasemad:
*foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia kindla eseme või asja suhtes 2) Agorafoobia hirm avaliku koha ees; praegusel ajal hõlmab see nii avatud ruumikartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja taksitusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine.
*foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia – kindla eseme või asja suhtes 2) Agorafoobia – hirm avaliku koha ees; praegusel ajal hõlmab see nii avatud ruumikartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja taksitusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine.
· Seotud virgatsained: NA, DA, 5-HT · Mania (psühhootiliste s-ga või ta) · Bipolaarne häire · F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Normipärane ärevus Haiguslik ärevus · Foobiad · Ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Vältimine või ülemäärase hirmuga talumine · Lihtfoobia · Sotsiaalfoobia · Agorafoobia Paanika häire · Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood · Pole seotud kindla situatsiooniga · Ootamatud ja prognoosimatud · Nt: surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Obsessiiv-kompulsiivne häire · Obsessioonid e sundmõtted - ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse · Kompulsioonid e sundteod - pidevalt korduv stereotüüpne käitumine
(näiteks tingimatu R = süljeeritus, kui keele peale panna tingimatu S = lihapulber) või tingitud (näiteks tingitud R = süljeeritus, kui kostab tingitud S = kellahelin). Tingitud seose kujundamiseks pole tarvis midagi muud, kui korduvalt kõrvutada tingimatut ja tingitavat stiimulit (näiteks vahetult enne lihapulbri andmist iga kord kella helistada). Samasuguse klassikalise tingimise skeemi kohaselt tekivad mõned häired nagu näiteks seksuaalne düsfunktsioon või lihtfoobia. Klassikalise tingimise skeemil põhinevad mõned ravivõtted nagu näiteks tingitud vastikuse kujundamine alkoholistiimulile või signaali peale lõdvestumise treenimine enne pingelisi situatsioone. Burrhus Frederick Skinneri (1904-1990) teooria aluseks on idee, et käitumise kutsub esile mitte temale eelnev signaal või stiimul, vaid temale järgnev tagajärg (kinnitus, reinforcement). Seega olend justkui opereerib oma käitumistega, et soovitavat tagajärge
annaabi.ee 
