Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik mao lävis mao põhi mao lukuti mao keha Mao seina ehitus: mao sein koosneb nagu kõik teised seedekanali osad sisemisest limaskestast, selle all olevast submukooskihist, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast. Mao lihaskest koosneb kolmest lihaskestast, piki-, ring-, põikilihaskiht. 60. Maks, sapipõis, pankreas, nende asend, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11) Maks asetseb roidekaare all, on hiiglasuur nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maksasirpside jagab elundi kaheks: suurem parem, väiksem vasak sagar.
* Orgasm * Neitsinahk * Sugulinevahekord * Rasestumine * Petting * Suudlemine * Erektsiion * Ejakulatsioon * Pollutsioon * Masturpatsioon Naissuguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt
Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmauriini Spermide teke ja kulg mehe organismis muutumine lõplikuks uriiniks. Asub väikevaagnas. Sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast Lahkliha paiknemine, funktsioonid submukooskihist, lihaskestast ja sidekoelisest kestast Arteri, veeni ja kapillaari iseloomulikud Kusiti kaudu toimub kusepõie ehituslikud elemendid tühjendamine. Vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Asub lahklihas. Naistel 4cm ja meestel kuni 26cm.
ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan.
Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan.
ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan.
Põie põhi on suunatud alla ja taha ning läheb ahenedes üle kusepõiekaelaks. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_bladder.jpg Kusepõie sein koosneb limaskestast, väga kohevast limaskestaalusest kihist e. submukoosast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt ka serooskestast. Limaskest - vooderdab põit seestpoolt ja moodustab kurde nn. põiekortse, mis põie täitumisel tasanduvad. Põie põhja piirkonnas on põiekolmnurk, mille kohal submukooskude on vähe arenenud ja limaskest kurde ei moodusta. Selle kolmnurga tippudel on kolm avaust: parem ja vasak kusejuhasuue ja sisemine kusitisuue. Põie limaskestas on rohkesti närvikiude ja -lõpmeid, nende seas retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule
Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein. Vasakust vatsakesest väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter – kopsutüvi. Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid Südamesin on kolmekestaline, seest väljapoole sise-, lihas- ja väliskest. Sisekest ehk endokard. Selle kurrud moodustavad südameklapid. Õhuke tugev sidekoelis-elastne kest. Südamelihas ehk müokard. Koosneb südamelihaskiudude võrgustikust. Selles kapillaaride võrgustik. Väliskest ehk epikard. Südamepauna kest.
tagasivoolu. Vatsakestest vasak on suurem ning ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem koja seinast. Vasakust vatsakesest väljub suurt vereringet varustav aort ning paremast kopsutüvi. Aort on varustatud aordiklapiga, mis takistab vere tagasivoolu vatsakesse. Kopsutüvesuudmes paikneb analoogne kopsutüveklapp. Aordi algusosast algavad kaks südant toitvat pärgarterit. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast e. müokardist, mis on väljastpoolt kaetud epikardiga ning seestpoolt endokardiga. Kodade ja vatsakeste müokard on omavahel seotud vaid sidekoega ning lihaseline side puudub v.a. atrioventrikulaarkimp, mis kuulub südame erutusjuhtesüsteemi. Süda on analoogselt kopsudele sopistunud serooskestalisse kotti, mida nim südamepaunaks e. perikardiks. 44. Suur ja väike vereringe Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väikeses ehk kopsuvereringes rikastub
hormoone → Kõhunääre, d) Sapireservuaar → Sapipõis 107.Millised alltoodud tekstilõikudest on tõesed? *Seedeelundkond k oosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses olevatest seedenäärmetest nagu süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Maksa all paikneb sapi reservuaarina talitlev sapipõis., *Seedekanali sein koosneb sisemisest limaskestast, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast. Lihaskest on enamasti kahekihiline. Neelu, söögitoru ja pärasoole kaugmine osa on serooskesta asemel kaetud paksu sidekoelise kesta ehk adventiitsiaga. *Seedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb ja seedenõresid tekib rohkem parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Soole toonus langeb, seedenõrede hulk väheneb ja ensüümide suhteline sisaldus tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. 108
refleks. Kui neelamisrefleks on algatatud, siis seda peatada enam ei saa. Neelu põhifunktsiooniks on, et ainult õhk satuks hingamisteedesse ja ainult toit ja vesi satuksid söögitorru. Toidupala neelamisel hingamine peatatakse hetkeliselt. Protsessis osaleb 20-30 eri lihast – õigeaegset kontraheerumist ka lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Neelamise ajal avaneb söögitoru/mao sfinkter. Kui neelamise ajal neel aheneb, siis söögitoru ülemine sfinkter lõdveneb.Toit surutakse söögitoru ülemisse ossa ja peristaltilised lained juhivad selle makku. Kui toidupala jõuab söögitoru distaalsesse ossa, ülemine sfinkter lõdvestub. Kui esmaste peristaltiliste lainetega ei suudeta toit makku suruda, siis tekib teisene peristaltiline lainetus. Kui seda ikkagi ei
Magu on ühendatud söögitoruga kardia- e. lävisesuistiku kaudu ja duodeenumiga püüloruse abil. Mao ülemine serv moodustab väikese kõveriku (curvatura ventriculi minor), ta paikneb mao tagaseinal ja on söögitoru valendiku jätkuks. Enne ühinemist maoga söögitoru eesmine osa pöördub terava nurga all üles ja moodustab suure kõveriku (curvatura ventriculi major), mis suundub püüloruse poole. Mao seina ehitus limaskestast, lihaskestast, serooskestast. 1. limaskestal paikneb arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi, täismao korral kurrud lamenduvad. Väikese kõveriku piirkonnas leidub pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik võib otse liikuda peensoolde, ilma muu maosisuga kokku puutumata. Seda piirkonda nimetatakse ,,maotänavaks". Mao limaskestas leidub rohkelt näärmeid, mis jagunevad lävise-, maopõhja-, maokeha- ja lukuti näärmeteks. Maopõhjas ja
24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. 101) Kusepõie asend, iseloomusta kuisepõie seina kihte Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund, mis koosneb tipust, kehast ja põhjast koos kaelaga. Kusepõie sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast submukooskihist, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt serooskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Moodustab arvukalt kurdusid, mis põie täitudes tasanduvad. Keskkest on kolmekihiline lihaskest(2 pikutist ja 1ringlihaskiht). Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. 102) Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseäraused Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees
ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu
valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur
valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur
TORUJATE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Torujates e õõnesorganites paiknevad ehituslikud elemendid ümber valendiku (siseõõne) Eristatakse suuremaid struktuure, mida nimetatakse kestadeks, mis koosnevad kihtidest – seinas tavaliselt kolm kesta Looma organismis paiknevad torujad organid on kahte tüüpi: Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad sisemisest kestast e intimast, keskmisest kestast e meediast ja välimisest adventitsiaalkestast Limaskest: valendikupoolne epiteel, limaskesta päriskiht e proopria, limaskesta lihaskiht ja submukoosa
valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused? Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur
annaabi.ee 
