PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pol...
LIIKUMISE DIDAKTIKAST Üldarendavate harjutuste üldiseloomustus: Kasutatakse peamiselt tugi-liikumisaparaadi mõjutamiseks (harjutused pallide, rõngastega jne). Mõjutavad kogu organismi – areneb lihas, painduvus, vastupidavus, osavus, rüht. Harjutused peavad olema lastele arusaadavad, mõju kindel. Harjutused peavad olema sellise järjestuga, et lihasgrupid vahelduksid läbi tehes. Harjutusi tehes tutvustatakse lähteasendeid kätega, jalgadega, kerega. Oluline on harjutada hingamist, näiteks sõnu puhuda koos samal ajal. Hooharjutused pinguldavad ja lõdvestavad lihaseid. Kasutusel käte, jalgade, kere raskus ja hoog. Jõuharjutused arendavad lihaste jõudu, et tõsta töövõimet (vastupidavust ja tugevust). Üldkehalisel arendamisel väga suur tähtsus.
liigutusaparaat, siseorganid, vegetatiivne närvisüsteem. Selleks sobivad kõik üldarendavad harjutused, eriti jooks ja võimlemine. · Soojenduse spetsiaalosa ülesandeks on optimaalse seisundi loomine liigutusaparaadi lülides, mis tagavad efektiivsuse treeningtunni põhiosas. Jõutreeningu puhul tähendab see kerelihaste, samuti üla- ja alajäsemete lihaskonna, liigeste ja sidemete ettevalmistamist võimlemis- ja venitusharjutuste abil. Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama · Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just kõhu- ja seljalihaste nõrkus või tasakaalustamata arendamine tingib suuremaid rühivigu ja seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele. · Jalgade lihaskond vaagnavööst allapoole: reie- sääre- ja jalalaba lihased. Kui jalgade
Harjutused lõõgastusele: · Kohaliku iseloomuga skeletilihaste pingeseisundiga. Objektiivselt müotonomeetria abil; subjektiivselt puudutuste abil · Üldiseloomuga väliste ärritajate tajumisele võimelisusega. Üldkinesioteraapia Siia alla lähevad järgmised harjutused: 1. üldtugevdavad harjutused 2. harjutused vees 3. invaliidide sport Üldtugevdavad harjutuste tegemisel on soovitav läbi võtta kõik lihasgrupid alustades kõige suurematest. Vastasel juhul võivad mõned väikesed lihasgrupid liiga kiiresti ära väsida ning mõne suurema lihasgrupi treening võib selle võrra puudulikum olla. Harjutused vees: · Tundide esitus on 45 min (ujujatele hea 90 min) · Kui on säilitatud lihasjõud u 25% normaalsest jõutasemest · Basseini sügavus u 1-1,6 m · Ruumi, vee ning tegelejate hügieeni kinnipidamine · Peavad olema päästevahendid · Vee temp 24-25 kraadi.
liikumisravi, vesiravi, massaaz, soojusravi, mudaravi, aparaatse füüsikalise ravi eriliigid, akupunktuur Ambulatoorne töö või elukoha läheduses asuvas taastusravikeskuses (polikliinikus) üksikprotseduuri või kompleksravipaketina Statsionaarne taastusravihaiglas või SPA tüüpi tervisekeskuses. Vaevuste ennetamine nõustamine/koolitus Ergonoomiliselt õiged töövõtted, asendid töös enamkoormatud kehapiirkonnad, lihasgrupid, nende lõõgastamine puhkepauside vajadus, eritingimused, sagedus vererõhu ja ülekaalulisuse vahelised seosed, vajalikud muudatused toitumises Vaevuste ennetamine (2) Soovitused konkreetsetele töötajale individuaalselt. Töötaja julgustamine, õpetamine tegelema regulaarselt liikumise, tervisespordiga, tema jaoks sobiva taastusspordi liigi leidmine Soovitused töötajatele grupis vastavalt tegevusvaldkonnale Tervisliku elustiili kujundamine
alustada uuesti. Manuaalne korrektsioon. 10) Liikumisravi tund, tunni osade iseloomustus, tunni läbiviimise metoodika. Individuaaltund- Kirurgilisele haigele postoperatiivses palatis/perioodis. Raskele liikumispiiratusega haigele. Venitustund. Lapsed. Grupitund- Ühesuguse diagnoosiga patsiendid. Profülaktilise/preventiivse suunitlusega tund. Konsultatsioon- Kompleks õpetatakse haiglas, sooritus kodus, vajadusel kontroll haiglas. Tunni läbiviimise metoodika- Töötada läbi erinevad lihasgrupid. Alustada üldtoniseerivate harjutustega, suuri lihasgruppe töölerakendavate harjutustega. Keha läbitöötamisel liikuda ülalt alla või vastupidi. Harjutused lokaalsetele lihasrühmadele, piirkonnale. Harjutused täita rütmiliselt, rahulikus või mõõdukas tempos. Korduste arv 5-8-12-16. Harjutuste arv kompleksis 5-12 või rohkem. Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur. 11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid
(nt. Salaamivorstide valmistamisel), madal pH. 2. Lihatoodetele omase punase värvuse säilitamiseks peale kuumtöötlemist on vajalik lisada töötlemise käigus(soolamisel) nitritit, vastasel korral oleks vorst või sink hiljem meile harjumatult hallikaspruunika värvusega. Lihas oleva punase müoglobiiniga (nn. lihavärvnik) reageerides moodustab nitrit lihatoodete kuumtöötlemise käigus püsiva punaseroosa värvuse. Kuna loomadelindude lihasgrupid sisaldavad erinevaid koguseid müoglobiini, siis ühesuguse nitritikoguse lisamisel on lõpptulemused erinevad. Mistõttu on levinud väärarvamus: mida punasemad on vorstid seda rohkem sisaldavad nad nitritit ja seda ohtlikumad on inimorganismile. See ei ole päris nii: näiteks kanalihast või väga rasvasest sealihast vorstidele võib nende tootmise käigus lisada kasvõi kahekordse koguse nitrit lubatud normist ja ometi on need tooted ikkagi heledadvalged
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki.
-valgustus peab olema ühtlane -objekti ja fooni vahel peab olema kontrast -valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist -valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust soovituslikud valgustatused erinevates kohtades: kirjutamine & lugemine 500 lx; söökla 200-300 lx; trepid 150 lx;joonestamine 750 lx; spordisaalid 300 lx; 48. Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid -koormatud ainult teatud lihasgrupid -silmade pinge -halb mikrokliima -ebaratsionaalne valgustatus 49. Õnnetusjuhtumite kulud Õnnetused ja kutsehaigused võivad põhjustada ettevõtetele suuri kulusid. -Kohustused :Töötajad või kindlustusfirmad saavad sisse nõuda tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahjusid -Seaduslikud mõjutusvahendid, trahvid: Tööinspektsioon saab määrata rahalisi karistusi, nõuda tingimuste parandamist või ajutiselt tootmise seisata
Rasvade mobilisatsioon ja adrenaliin Rasvade -oksüdatsioon Karnitiini roll Tsitraaditsükli regulatsioon El. transpordiahel Vaba energia vähenemine Mitokondris toimuv 1 glükoos = 38 ATP Seosed teiste reaktsioonidega Seosed ümbritseva ainevahetusega Anaeroobne lävi · Tempo tõustes s.o. töökoormuse kasvades: Teevad lihased rohkem tööd ja vajavad üha rohkem energiat Töösse lülituvad täiendavad motoorsed ühikud ja lihasgrupid · S.h. "valged", kiired, tüüp II lihaskiud, mille käivitamiseks on KNS's vaja suuremat impulsivoogu · "Valged", s.t. Müoglobiinivaesed lihaskiud toodavad suhteliselt rohkem piimhapet · Ühel hetkel saabub piir kus kehas olevast O2 kõikidele töötavatele lihastele enam ei piisa (raku tasemel on O2 tarbimise võime maksimumis organismi jaoks veel mitte!) Vähem treenitul on madalam hapnikutarbimise võime see jõuab varem ka maksimumini
Adrenaliin valmistab keha ette, kas võitle, põgene, või jää seisma (seismine on seisund kus loom kukub maha ja mängib surnut, ehk ellujäämistaktika). Liiga varajane erutus (adrenaliin vara)põletab inimese läbi, suhkrutase läheb ära kõrgeks ja stardis läheb suhkru tase alla juba ja siis on väsimus jms. Anaeroobne lävi Koormuse kasvades teevad lihased rohkem tööd ja vajavad rohkem energiat, töösse lülituvad täiendavad mootorsed ühikud ja lihasgrupid (valged kiired lihaskiud, mille jaoks vaja suuremat impulssvoogu, toodavad suhteliselt rohkem piimhapet). Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada. Piimhappe hüppeline kasv on tingitud kuna: – Lisanduv energiavajadus tuleb katta üha rohkem anaeroobselt s.t. tekib piimhape – Töösse lülituvad “valged” lihaskiud toodavad rohkem piimhapet
hautades, moorides(rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus), keetes, kupatades(, lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denaturaliseerimiseks või veesiduvuse vähendamiseks), aurutades ja suitsutades(on külm-(15-20C)ja kuumsuitsutamine(60-80 C)) . Sea ja veiseliha on lihasgruppide ülesehitus põhimõtteliselt sama, ainult siga on väiksem ja nii ka lihasgrupid väiksemad. Veiseliha on sitkem kui sealiha ja välimuselt punasem. Veiseliha rasvasisaldus on väiksem sealihast- seega pole ka nii mahlane kui seal. Sealihal on eriliseks väärtuseks kamar, veiselihal aga nahk ei ole söödav. Seal annab mahlasust pekk. Veise pekki pole, on vaid rasv. Eestlastel pole seda kombeks kasutada. Searibi sobib hästi grillida, kuid veise ribi selleks ei sobi, pigem kasutatakse supi tegemiseks. Sea kaelakarbonaad on enim
kontraktuure, sobib hästi traumade järelraviks, vähendab jäsemete turseid ja lümfostaasi, mõjub hästi ka nn külmetavaile jalgadele, parandab vereringet. Ei sobi haavandunud ega lõhenenud naha korral. Kepikõnd - igas vanuses ja tervislikus seisundis inimesele. Tavalisest kõnnist poole tõhusam kepikõnd mõjub hästi liigesehaiguste puhul, aitab vabaneda kaela-ja õlavaludest ning paneb istuva eluviisiga inimestel tööle kängu jäänud lihasgrupid. Kõndimiskepp on jäik ja kerge, spetsiaalse laia takjakinnisega reguleeritava käerihma ning otsikuga, mida kasutatakse asfaldil kõndimisel. Kivimassaaž / laavakivimassaaž - tuhandeid aastaid vana raviviis, mida tunti nii indiaanlaste kui ka hiinlaste seas ning mida vanadele ürikutele viidates nautisid juba Vana-Rooma imperaatorid. Idamaisel õpetusel põhinevat kivimassaaži tehakse spetsiaalsete lihvitud laavakividega, mis kiirgavad soojust ning kannavad edasi positiivset energiat
Sixtuse Madonna. 1512 Tema madonnapiltidest hoovab õrna emaarmastust. Neil maalidel paiknevad figuurid kolmnurkse rühmana. Raffaeli olukord muutus 1513. a Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle. Et toime tulla kõigi talle antud tohutute ülesannetega, oli Raffael sunnitud kasutama õpilaste abi. Tööga ülekoormatus põhjustas Raffaeli originaaltööde hulga vähenemise. Borgo tulekahju, 1514, Raffaeli eskiis, meisrid Giulio Romano juhatusel. Täiusliku lihasgrupid. Kunst muutub enam intellektuaalset pingutust nõudvaks nii kunstniku kui tellija poolt. Antiikmaailma humanistlik vaade. Sellel pildil kristlik maailm ja antiikne traditsioon. Tulekahi Paavsti sekkumine. Galatea triumf, 1513 fresko Villa Farnesinas, Rooma. Tüüpiline naiseilu kujutamine kõrgrenessanssi perioodil. Kompositsioonis diagonaalide ristumine. Cupidod. Paavst Leo X portree kahe kardinaliga 1518 Kristuse taevasseminek 1519-20. Pinacoteca Vaticana, Rooma. (Raffaeli viimane töö)
haigestumise põhjusena arvata vähemoluliste põhjuste hulka..., ...kuid tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kaasaegses töökeskkonnas kerkib esiplaanile vajadus kohaneda kiiresti uute töötingimustega. Selline situatsioon loob kõrge psüühilise tööpinge suhteliselt staatilises sundasendis. Pikemal viibimisel staatilises asendis koormatakse üle ainult teatud lihasgrupid, teised lihased aga on alatoonuses. Lihased teevad tööd väga intensiivselt, kuigi lihaste töö ei väljendu mingi tee läbimises vaid seda saab mõõta jõu ja aja korrutisena. Kauakestev stress või stressifaktori sage kordumine viib organismi kaitse-kohandumuslike (adaptatsiooni) protsesside kurnatuseni. Hakkavad avalduma haiguslikud nähud. Vähese liikumisega sundasendis töötamisel pingelise psüühilise koormusega ja mittevastava puhkusega on aluseks nn
Tulemus saadakse vastava pikaajalise katse jooksul pulsikellaga kogutud andmeid analüüsides. Autor tänab kaastöölisi juhendaja õp Rain Vellerindi ja katsealune Aleks Marki. 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik spordiala, milles võisteldakse vahelduva pinnamoega maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad üldpedagoogilised printsiibid nagu
asetusele vaba ja hoitud, limiteeritud seljapainutuse sügavus ja maksimaalne kõhulihaste töö ning meestantsijate suunamine tõsteteks hilisemas eas, kui skelett on välja arenenud" (Howse, McCormack 2009, lk. 71). Samad reeglid kehtivad ennetustöös ka puusaliigese ja jalalabade osas ikka alustada õige joondumisega, koormust suurendada järk-järgult, keha arengut jälgides. Esmalt arendada välja toetavad lihasgrupid, mitte alustada maksimaalsel keha võimete piiril harjutuste sooritamist. Lisaks õigetele treeningmeetoditele tuleb ennetustöös esile õige pedagoogika, mis väldib tantsuõppe muutumist stressirohkeks. Saalitreeningu õhkkond peaks olema positiivne, toetav ning individuaalarengut arvestav. Õpilase seisukohalt peaks arendama õpilase enesetunnetust, -teadvust: arendades oma keha tunnetust, tugevdades lihaskonda ja toitudes
Sel juhul langeb mõlemale jalale võrdne koormus. 3.4. UISUSÕIDUVIISID Uisutehnikas toimub jalatõuge, erinevalt klassikalistest sõiduviisidest, libisevalt suusalt ja tõugatakse alla-kõrvale. Käetõuge on klassikalises tehnikas sümmeetriline, siis uisutehnikas võib see olla ka asümmeetriline. Suuresti erineb ka jalatõuke kestus (klassikalise tehnika puhul ca 0,1 sek, uisutehnikas kuni 0,3 sek). Jala- ja käetõuke suuna ja iseloomu tõttu rakenduvad uisutehnikas tööle erinevad lihasgrupid. Suurema pingega töötavad puusavöö ja jala külgmised lihased, mida klassikalistel viisidel vähe kasutatakse. Klassikalise tehnika puhul ühtivad tõukamise, edasi liikumise, suusa libisemise ja raja suund. Uisutehnikas erineb tõuke- ja libisemise suund raja suunast. Uisuviise klassifitseeritakse 3 kriteeriumi alusel: 1) Käte töö: kätetõuketa, paaristõukeline, vahelduvatõukeline. 2) Sammude arv tsüklis: ühe- ja kahesammuline.
nädalas 3-4 jalgrattatreeningut, ühe treeningu pikkuseks oli tavaliselt 2,5 kuni 3,5 tundi ja jalgrattatreeningud moodustasid kogu nädalasest treeningumahust 30%. Samas tuleb arvestada, et ühesuguse südame löögisageduse juures on laktaadi kontsentratsioon veres kõrgem jalgrattatreeningul kui veepeal paadis treeningutel. Selle põhjuseks on asjaolu, et sõudmisel on haaratud kõik keha peamised lihasgrupid, kuna jagratta puhul on töös põhiliselt jalalihased. Nii näiteks Xeno Müller treenides veepeal paadis südame löögisagedusega 150 lööki minutis saavutab laktaadisisalduse veres 1,3 mmol/l . Sealjuures, et saavutada sama laktaadi kontsentratsioon veres jalgrattaga treenides, tuleb treenida südame löögisagedusel 135 lööki minutis. Üldiselt võib väita, et ühesugusel laktaadisisaldusega lihastööl on südame
annaabi.ee 
