Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud
Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane.
Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise.
millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885- 1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed. Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne.
J. V. Jannsen ja Aleksander Kunileid 25. Mille poolest on tuntud kunagine Tartu Peetri kiriku lähedal asunud Ressource seltsi aed? See oli põhikohaks I üldlaulupeole 26. Kelle sõnadele on loodud kaks I üldlaulupeol kõlanud eesti laulu? Lydia Koidula 27. Missugune soome laul kõlas I üldlaulupeol eestikeelsena (helil. Pealk) Fredrik Pacius „Maamme“/“Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Jannsen) 28. Kes viljelesid 19. Saj lõpus Eestis Liedertafel stiili? Saksa lauluseltsid (saksa koorilaulud) 29. Kas Friedrich Saebelmann oli professionaalne eesti helilooja? Ei 30. Kuidas nimetatakse kusnstistiili, mis saab ainest mingi rahva ajaloost ja folkloorist? Rahvusromantism 31. Mida kasutasid 19. Saj kunstmuusika loojad sageli oma teoste algaineks? Folkloori, loodust, rahvaviise 32. Kus sai hariduse Aleksander Kunileid? Cimze seminar 33
võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa ringkonnas->ei võetud eestlaste poolt omaks.P.Konserv.->Niguli kiriku organist,lõi kõrgeltasemel meestekoori"Revalier Liedertafel".1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921- Lauljate Liit.L:vokaalmuusika~60koorilaulu,7soolo.Kasut. E.autorite tekste->tuntud eestlaste jaoks."Mu isamaa nad olid matnud";"Priiuse hommikul"Looduslüürikat:"Kevade tunne";"Talvine õhtu""luiged".Kirj ka rasket muusikat kontsertkooridele.Kasut. polüfoonilist võtet(,,Meil aia äärne tänavas")Koorijuhina väga range,korralagedust ei sallinud.Aleksander Läte-kooriorkesrti dirigent,helilooja,kriitik,hea oreli ja klaveri mängija.Õppis Saksam
Peterburi konservatooriumis õppis Miina Här maga sa maaegselt. Õppis orelit ja ko mp ositsiooni. Se ejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus t ööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hilje m ka m e e skoori ,, Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tase m ele. Meeskooriga esineti ka välis maal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija. Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis: · Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi m e e skoori · Oli 1921. aastal e e stvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Loo ming: umbes 60 koorilaulu, m õned soololaulud. Esi mesel perioodil kirjutatud
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui
rahvaloomingut väljaspool piire ( Riia, Pihkva, Peterburg). Ta oli osav ka organistina ning angis kontserte nii eestis kui ka välismaal. Heliloojana paistis cta eelkõige silma rahvaviiside töötlustega. K. Türnpu asutas oma koori juba 16-aastaselt ja aasta hiljem esineti juba kontsertidel, mille tulud läksud Aleksandrikooli rajamisele. Peale oreliklassi lõpetamist suundus ta Berliini end täiendama ja naases tagasi kodumaale saanud koha niguliste kiriku organistina. Meeskooriga Revaler Liedertafel esineti mitmel polle kuna see osutus nii edukaks. Ta oli ka 6. laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija: · Ta juhatas 1916 a. Loodud Tallinna meestelaulu seltsi meeskoori ja selle kooriga esineti ka völjaspool eestit. · Oli 1921 aastal loodud lauljate liidu eestvedajaks. Liidu ülesannete hulka kuulusid laulukooride töö suunamine ja laulupidude korraldamine.õ Tema loomingusse kuulub u 60 koorilaulu. Tema jaoks olid tähtsal kohal
Ta taotles rahvuslikku omapära, väljenduserksust, kritiseeris teravalt liedertafellikku sentimentaalsust.Sulemehena kirjutas 5 Tobias artikleid nii eesti kui ka saksa perioodilistele väljaannetele. Ta oli üks eesti esimesi muusika kriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Oma kirjatöödes võitles ta liedertafel stiili ja dilentatismi vastu eesti muusikas ning püüdis siinset muusikakultuuri tõsta kõrgele kunstilisele tasemele.Tema artikleid : Rahvalaul ja arvustus, sealpool klassikat ja moderni, kas laulupidu või muusikapidu?, Eesti muusika iseloomulik ilmend, Andante religiooso Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast, Kiriklik orelimäng, Äratusi ja karikatuure, Ooper. 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini.
2006.a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga. Lauluharrastus Koorilaulu ja orkestrimuusika alged ulatuvad Eestis vennastekoguduse aega. Juba 18. sajandi
Tunnen tihti, et see on veel ikka loomisjärgus ja et selle meistrid ei tohiks ennast kellegi teisega võrrelda." See tsitaat tuleb esseest ,,Sümfooniad", mille põhiteesi kohaselt on instrumentaalmuusika vokaalmuusikast kõrgem; seega muusika, mis end tõstab religiooni kõrgusele, tähendab põhiliselt instrumentaalmuusikat Teema 8. Rahvuslikkuse küsimus. Kooriliikumine ja 19. sajandi ühiskond. Liedertafel Rahvuslik muusika ja üldse laiemalt rahvuslikkuse küsimus on 19. sajandil hoopis teistsugune kui varasematel sajanditel. Muusikastiil oli olnud universaalne, rahvusvaheline. Bach võis kirjutada mingi teose või selle osa (näiteks süidis) küll ,,prantsuse maneeris" või Lully omakorda ,,saksa maneeris", aga kellelegi ei tulnud pähe taotleda rahvuslikkust omaette eesmärgina. 19. sajandi rahvuslikkuse idee üheks allikaks on mõiste ,,rahva vaim" (Volksgeist; eesti keeles vabas
Esimesed"laulupiihad" (kui mitte arvestada1855. aastal P6lvas toimunud nelja kooli laste laulupidu) toimusid Polvas (1858), Suur oli huvi ansambli-ja koorilaulu vastuTallinnas,sedanii balrisakslastekui ka SaaremaalAnsekiilas (1863), J6hvis (1855), P:irnu l:ihedal Uulu m6isas (1867), eestlasteseas. fudamisi asutati lauluseltse:Liedertafel (1844, piisivalt tegutsema Simunas(1866),Hiiumaal (1867). hakkas 1854), Reualer wrein fiir Miinnergesaag(Thllinna Meeslaulu Selts, 1849), venelauluseltsGusli(1860),esimeneeestilauluselts Revalia(1863),Estonia(1865). 2 4 Linnade muusikaelu19. sajandi II poolel oli elav.ia mitmekiilgnc
Loomingu paremik- koorilaulud : Pilvedele, Laul rõõmule (Schilleri tekst), Kuldrannake Tema artiklid Postimehes panid aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal, täiendas end Saksamaal dirigeerimise alal. Sajandi alguses Tallinnas ainuke professionaalne muusik. Tegutses Niguliste saksa koguduse organistina, juhatas Niguliste segakoori, meeskoori Revaler Liedertafel. Viimastel väga kõrge tase, koos lauldi isegi Bachi h-moll missat ja Matteuse passiooni (solistid kutsus Saksamaalt). Oma aja väljapaistvamaid dirigente Eestis.Tegutsemine sakslastega viis aga vastuollu eesti eliidiga, ei kutsutud laulupidude juhiks ega lauldud seal tema laule. Hiljem Tallinna Meestelaulu Seltsi koori dirigent, algas koostöö eestlastega ning valmisid kõrgel tasemel koorilaulud (ka soololaulud), samuti laulupidude dirigendiks.
kolmeks: isamaalised koorilaulud (“Meestelaul” meeskoorile), lüürilised koorilaulud (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvalauluseaded, mille puhul põimis kokku erinevaid rahvaviise (“Tuljak”) Konstantin Türnpu Eluaastad: 1865 - 1927 Õpingud: 1891 aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi organisti erialal Tööaastad: Tallinna Niguliste kirikus tegutsenud saksa koguduse organist, kus juhatas veel lisaks sealse lauluseltsi segakoori ning meeskoori (Revaler Liedertafel); 5. ja 6. laulupeol mees- ja segakooride üldjuht; Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht (sellest kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor); aitas asutada Eesti Lauljate Liitu ning oli ka selle esimees. Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, lisaks vaimulikud koorilaulud Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne”
Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930. aastatel EELK Kirikumuusika Sekretariaadi juhtfiguurid? August Topman ja Johannes Hiob 13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket? Vennastekogudus ehk hernhutlased. 14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor? Laiusel 1823. aastal 15. Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga? Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert, eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18
Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885-1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed. Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne.
Kunileidi esimesed ja ta kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula sõnadele) põhinevad soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud Tartus 1869. aastal toimunud I üldlaulupeo kavas. Kunileid oli ka I üldlaulupeo üks juhte. Friedrich Saebelmann- Friedrich August Saebelmann oli Eesti üks esimesi muusikaharidusega heliloojaid, ta tegutses ka koorijuhi ja pedagoogina. Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel loodud paarkümmend koorilaulu ja mõned klaverisaatega soololaulud. Teoseid: Serenade", ,,Lilleke" Aleksander Thomson- Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded. Ühe esimese muusikust rahvaviiside kogujana püüdis ta eesti rahvaviisi iseloomu sisse elada ja vältida seadmisel saksapära. Meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel püüdis ta kasutada juba
Suurem osa Eesti vanema põlve heliloojatest sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni. Johannes Kappel Miina Härma eesti esimene naishelilooja. 150 koorilaulu, aktiivne muusikaelu edendaja, Miina Hermanni Seltsi koor Tartus, õpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsis. Kirjutas isamaalisi koorilaule, lüürilisi koorilaule ja rahvalauluseadeid. Konstatin Türnpu- Tallinna Niguliste kiriku organist, juhatas meeskoori Revaler Liedertafel ja Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest, ta on kirjutanud 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, tema loomingus ilmneb isamaaline temaatika Aleksander Läte lõpetas Dresdeni konservatooriumi, väga mitmekülgne muusikamees, Eesti esimene sümfooniaorkester Tartus 1990, asutas Tartus ka sega- ja meestekoori, 150 koorilaulu Lk 98,102,103, 106,107, Carl Orff
studied in St. Petersburg and in Europe, gaining European recognition. The first notable Estonian composers, the brothers Aleksander Saebelmann- Kunileid (1849-1875) and Friedrich August Saebelmann (1851-1911), were amateurs. However, their songs and arrangements of folk tunes have preserved their intrinsic value. Several composers were inevitably influenced, and therefore limited, in their development by the spirit of German music (a singing style often referred to as Liedertafel). Yet we have to appreciate the long historical connections with German culture; whether in music of different genre or in other fields. In the 19th century German cultural influences were the attainable means to gain an insight into advanced Western culture, as well as other world cultures. We may argue that the process of “national awakening” had a connection with the resurgence of the Baltic-German culture.
annaabi.ee 
