sõnades popular art(populaarne kunst). Popkunst sündis 20. Sajandi keskel Londonis ja New- Yorgis. Popkunsti põhimõte on ,,Mida tavalisem, seda popilikum" Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Kunst on suunatud tavainimestele. Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti. Väga sõjavastane. Erksad värvid ja kontrastid. Kasutati koomikseid ,kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid. Roy Lichtenstein sündis 27. Oktoobril 1923 ja suri 29. Septembril 1997. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Teos ,,Whaam!" on üks tuntumaid popkunsti töid. See valmis 1963. Aastal. See asub Londoni kaasaegse kunsti galeriis Tate Modern. Vasakul paneelil näidatakse lennukit, mis tulistab raketi, mis parempoolsel paneelil tabab teist lennukit ning see plahvatab.
Michael Thonet' toolid. Punane pöök, 1880-ndate aastate disain. Rohkem on Thonet' toolid tuntud viini toolide nime all, sest nende looja - Michael Thonet' elas ja töötas Viinis. Kes oli Michael Thonet'? Geniaalne puusepp - painutatud puust mööbli looja ja selle tehnoloogia väljatöötaja. Esimene massidele jõukohase hinnaga mööbli valmistaja. Kuulsa mööblimeistrite dünastia esimene esindaja ja üks Lichtensteini lossi interjööri looja. Fakte Michael Thonet' elust: 1796 - sündis Saksamaal Boppartis. 1819 - alustas iseseisvat tegevust mööbli valmistajana ja ruumide sisustajana. 1830 - esimesed kogemused paksu vineeri painutamisel sai tooli ja tugitooli seljatugede valmistamisel. 1841 - patenteeris oma painutamistehnoloogia, mille võtmeoperatsiooniks oli töötlemine kuuma auruga. Samal aastal toimus tema tööde näitus Koblentzis, kus teda esitleti vürst
Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950.aastate lõpus ja 1960.aastate alguses mitmed Ameerika kunstnikud (nt. Andy Warhol) hakkasid kasutama „koomiksi tehnikat“, Lichtenstein ka nendega koos. Roy Lichtensteini jaoks oli töö „Look Mickey“ sild abstraktse ekspressionismi ja popkunsti vahel, see oli tema esimene katsetus sellises stiilis töö valmistamisel. Eelnvalt oli ta viljelenud „comic stip“ popkunsti, selline „Look Mickey“ katsetus oli jällegi väike samm eelnevast tööst edasi. „Look Mickey“ nagu ka mõned teised Roy Lichtensteini teosed olid põhimõttelised koopiad mõnest teiste valmistatud asjast (nt koomiks,
Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik Tallinn Läti Vabariik Riia Leedu Vabariik Vilnius Poola Vabariik Varssavi Valgevene Vabariik Minsk
Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa. Pilt10. Notre Dame de la Grande kirik Pointiers's. Prantsusm. Pilt11.Tornlinnus Dinant'is. Prantsusmaa. Pilt12. Toweri kindlus Londonis. Inglismaa. Pilt13. Viimne kohtupäev Vezelay kloosterkiriku portaal. Pilt14. Kristuse sünd. Hildesheimi St. Micheali kiriku pronksuksed. Pilt15. Eeva paradiisiaias. Pilt16. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Pilt17. Naine ja deemon Vezelay kloosterkiriku kapiteel Pilt18. Krutsifiks Lichtensteini lossist. Pilt19. Laemaaling St. Michaeli kirikus Hildesheimis. 3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 4 19 5
Süzee ähvardav, imede kujutamine (nt Viimne kohtupäev). Kujutised ebareaalsed, sümboolsed, tinglikud, figuurid moonutatud. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Eeva paradiisiaias. Saint Lazare katedraal, Autun. Skulptuure kasutati ka altarite kujundamiseks ja skulptuurid seisid vabalt ruumis (vabafiguurid). Populaarne motiiv krutsifiks, mis tähendab ristilöödud Kristust. Krutsifiks Lichtensteini lossist Kujutati piinatud, kannatavad keha. Seda ei ole ilustatud. Naine ja deemon. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel. Maalikunst Enamasti tegu seina- ja laemaalidega. Teemaks imed, piiblilugude illustratsioonid ja kurjad jõud. Erksavärvilised. Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. Miniatuurmaal Rohke ornamentika, ruumi kujutise taandumine, usuline temaatika, riietus endiselt hästi voltis
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige
prohveteid istumas, käes kas piibel või mingi muu pühakirjast raamat, kuigi need on imepisikesed on neid võimalik silmaga eristada. Altaril kujutatud figuuridel ei ole võimalik seletada figuuride keha jooni. Näoilmed on tardunud ja tõsised. Kogu altar on ühe värviline ehk kuldne. Erilist muljet ei tekkinud, kuid sellise altari valmistamine, nõudis ikka meeletult aega ja kannatust. Minu arust oli veel vaatamist väärt ,,Kristuse esitamine templis". Pärit ühelt Lichtensteini lossi meistilt umbes 1450.aastal. Tahvel on pärit 16lisest Maarja altarist, mis asus Sebensteini lossis Austrias. ,,Kristuse esitamine templis" tundub nii ilmekana, nagu oleks igapäevane maal igapäevasest elust. Detailid on nii ilmekad. Nägudel on ikka tardunud näoilme, nagu alati. Kasutatud rohkelt halli ja kulla värvi. Selles maalis oli midagi, mida ma kahjuks seletada ei oska. Isegi mitte pooletunnine uurimine ühelt poolt ja teiselt poolt uurimine ei toonud mulle vastust.
Teost raamiv risttahukas on seejuures pronksist realistlike linnutiibadega varustatud. Robert Rauschenberg “Retroactive I” “Coca Cola plan” Roy Lichtenstein Oli USA maalikunstnik, skulptor ja graafik, popkunsti esindaja. Loonud reklaamist ja koomiksist inspireeritud kollaažtehnikas ja sõeltrükis teoseid. Kasutas oma maalidel, kollaažidel, siiditrükis piltidel ja ka keraamikas tarbimisühiskonna temaatikat. Lichtensteini firmamärgiks said koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. Roy Lichtenstein “MoMa” "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin” Installatsioon Installatsioon on kunstivorm, mis tekkis kunstiliikide piiride kadumisel ning põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi vastastikusel mõjutusel. Mõiste tähistab ruumikonteksti loomist mitmesuguste objektide rütmilise paigutuse teel.
Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus ja intensiivsus. Teoseid: ,,Praeahi lihaga" (1962), ,,Kummituslik tualett" (1966). ROY LICHTENSTEIN (s. 1923) Lichtenstein oli töötanud tarbegraafikuna. Kuulsaks sai ta suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, eriti aga koomiksitest. Erinevalt Euroopa uusrealistidest või neodadast, kus assamblaazide elementidena kasutati fotosid ja banaalset trükimaterjali, on Lichtensteini teos mõne üksiku kujundi suurendus. Lichtensteini maal säilitab koomiksipildile omase primitiivslt tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid suurendatud kujund mõjub uudsena. Väljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel süzeeline tähendus, kaotab ta selle täielikult. Eriliselt iseloomulik Lichtensteini stiilile on korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipildi rastrit paljukordses suurenduses. Siin näeb vihjet
kasuks · Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades) · Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) Kokku ca 40 kitsamalt piiritletud muudatusttäiendust II EEA ehk Euroopa Majanduspiirkonna leping Leping sõlmiti aastal 1992 ja jõustus 1994. Leping sõlmiti siis EFTAsse kuulunud riikide vahel. Algselt sõlmisid lepingu Austria, Soome ja Rootsi (hiljem liitusid EL-iga), Islandi, Lichtensteini ja Norra vahel (teist osapoolt esindas Euroopa Ühendus). Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel (Austria, Soome ja Rootsi). Praegu saavad Norra, Island ja Liechtenstein osa Euroopa Liidu majanduspiirkonna hüvedest, kuid nad ei kuulu EL-i. Nii ei jäänud EFTA riigid majanduslikku isolatsiooni. III EL-i KÕIK laienemisringid 1. laienemisring (1951)
stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami. Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Svaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67. Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire'i oru losside stiil . Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840. aastate romantilist stiili. Branderburgi värav 1791. aastal linna läänepiirile ehitatud Brandenburgi värav on ainus tänini säilinud sissepääs. Omal ajal peeti siin hulgaliselt sõjaväeparaade, tänapäeval aga tuntakse seda väravat pigem kui Berliini müüri langemisega seotud ärevate sündmuste tausta.
10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. kiriku pronksuksed. Ristimisnõu Hildesheimi St. Michaeli kirikus. 11. saj. Romaani skulptuur. Kristuse sünd. 10. saj. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Eeva paradiisiaias. u. 1125- Krutsifiks Lichtensteini lossist. 1135. Saint Lazare katedraal, u. 1050. Autun. Gislebertus. Viimne kohtupäev. 12. saj. Püha Peetrus. 12. saj. algus. Püha Peetrus. 12. saj. algus. algus. Saint Lazare katedraal, Saint Pierre kirik Moissacis
Parema tiiva sisekülg Kristuse taganutmise stseen kesktahvel ristilöödud Kristus, Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdaleena Jeruusalemma vaate taustal. 2 donaatorit esiplaanil hiljem juurde maalitud. Kannatusaltari kohandamine epitaafiks: 1. kohandamine 1550ndad 2. 1650ndad 3. Pealdise maalis Berent Geistmann 1604 mingi tahvel kooriruumis vasakul, nime ei mäleta - oli algselt 16 tk. - 1430ndad asus austrias - 19 saj laotati osadeks, praegu laiali. 15 säilinud - Lichtensteini lossi meistri ,,Kristuse esitamise tempel" Sebensteini lossis - mingi kristus ja naine, mees tumedal taustal Lääne-Nigula kappaltar väikeses kabelis - altar hävinud, skulptuurid alles - 16. saj vb Lübecki meistri teos anonüümne meister - skulptuurid algselt teisiti: Nikolaus keskel - Nikolaus piiskopirüüs | Maarja lapsega | Apostel Johannes karikaga - Tehti pärast ref. ümber Skulptuurid Niguliste väike krutsifiks koguduseosa eesotsas vasakul
1929): Kook põrandal (1962) Claes Oldenburg (sünd. 1929): Tõusev ja laskuv huulepulK (1969) ● ROY LICHTENSTEIN (s. 1923) Lichtenstein oli töötanud tarbegraafikuna. Kuulsaks sai ta suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, eriti aga koomiksitest. Erinevalt Euroopa uusrealistidest või neodadast, kus assamblaažide elementidena kasutati fotosid ja banaalset trükimaterjali, on Lichtensteini teos mõne üksiku kujundi suurendus. Lichtensteini maal säilitab koomiksipildile omase primitiivslt tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid suurendatud kujund mõjub uudsena. Väljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel süžeeline tähendus, kaotab ta selle täielikult. Eriliselt iseloomulik Lichtensteini stiilile on korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipildi rastrit paljukordses suurenduses. Siin näeb vihjet tõsiasjale, et kaasaegse suurlinna elaniku visuaalne maailm koosneb peamiselt
Palju peaks olema? → mingit piirangut ei ole. Aga riiki ei saa luua nullrahvaga. NT: Lichtenstein: 28 000 elanikku. Peaasi, et rahvast on, on alaline elanikkond. AVALIK VÕIM/valitsus – valitsuse nõue – peab sisuliselt kontrollima seda maa-ala (territooriumi). Peab olema efektiivne. RIIK PEAB OLEMA PÄDEV JA VÕIMELINE LOOMA VÄLISSUHTEID TEISTE RIIKIDEGA – kui on võimalus, peab ise otsustama, kas soovib seda õigust teostada või mitte, võib ka loobuda. NT. Lichtensteini välissuhteid korrladab Šveits – pole seda õigust lõplikult ära andnud. Island oli esimene riik, kes Eestit taasiseseisvumist tunnustas. Eestit tunnustas esimesena Venemaa Tartu rahu lepinguga. Kui on olemasolev riik, kas tal on kuidagi võimalik riigi staatusest ilma jääda? OSCE konverents – USA 5 uut põhimõtet: Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2
Nt Monaco on 1,5 km 2 võib olla veel väiksema pindalaga. RAHVAS alaline elanikkond Palju peaks olema? mingit piirangut ei ole. Nt: Lichtenstein: 28 000 elanikku. Peaasi, et rahvast on, on alaline elanikkond. AVALIK VÕIM valitsuse nõue peab sisuliselt kontrollima seda maa-ala (territooriumi). RIIK PEAB OLEMA PÄDEV JA VÕIMELINE LOOMA VÄLISSUHTEID TEISTE RIIKIDEGA kui on võimalus, peab ise otsustama, kas ssoovib seda õigust teostada või mitte; võib ka loobuda. Nt Lichtensteini välissuhteid korrladab Sveits pole seda õigust lõplikult ära andnud. Tänapäeval on neid tunnuseid tulnud juurde! OSCE konverents USA 5 uut põhimõtet: Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õiugsriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta).
21 Burg Hohenzollern Hohenzollernite kunagise valitsejaperekonna linnus, asub Svaabi Juura mägedes Hechingenis ja ehitati 13. sajandil. Hiljem on seda korduvalt muudetud. Praegune keskaega matkiv stiil on pärit ümberehitusest aastatel 1850- 67. Schwerini loss paikneb saarekesel. Loss pärineb aastaist 1843- 57, selle kabel on 16. sajandist. Praegusel kujul matkib see Loire'i oru losside stiili. Lichtensteini loss on kuulus tänu Wilhelm Hauffi samanimelisele romaanile. Ehitis demonstreerib ilmekalt 1840. aastate romantilist stiili. 11.2 Viis tähtsamat vaatamisväärsust 11.2.1. Kölni katedraal Ehkki Kölni katedraali (Kölner Dom) ehitus algas 13. sajandil, saadi kirik valmis alles 19. sajandi lõpul, ustavalt järgiti keskajast pärinevaid ja imekombel säilinud jooniseid, Tornid kerkivad lausa 157 m kõrgusele, lõunatorni vaateplatvormile jõudmiseks on vaja läbida enam kui 500 trepiastet
Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus ja intensiivsus. Teoseid: ,,Praeahi lihaga" (1962), ,,Kummituslik tualett" (1966). ROY LICHTENSTEIN (s. 1923) Lichtenstein oli töötanud tarbegraafikuna. Kuulsaks sai ta suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, eriti aga koomiksitest. Erinevalt Euroopa uusrealistidest või neodadast, kus assamblaazide elementidena kasutati fotosid ja banaalset trükimaterjali, on Lichtensteini teos mõne üksiku kujundi suurendus. Lichtensteini maal säilitab koomiksipildile omase primitiivslt tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid suurendatud kujund mõjub uudsena. Väljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel süzeeline tähendus, kaotab ta selle täielikult. Eriliselt iseloomulik Lichtensteini stiilile on korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipildi rastrit paljukordses suurenduses. Siin näeb vihjet tõsiasjale, et kaasaegse
tähendus. Eriliselt kokakoola pudelid, Oldenburg leidis, et kunst iseloomulik tema stiilile on sammude skeemid peab valikuta kujutama korrapärane punktistik, mis tantsuõpikust, TV-s ja kõike seda, mis on olemas. jäljendab trükipildi ajakirjanduses levinud Vaieldamatu on ainult rastrit,aga muidugi taas üldtuntud fotod visuaalse kogemuse paljukordses suurenduses. liiklusõnnetustest, teravus. Lichtensteini teosed ei rassirahutustest või hinda kommertskultuuri elektritoolidest, aga ka heaks ega halbaks, kuid Mona Lisast, Jaqueline igatahes kujutamisväärseks. Kennedyst, Marilyn Punktide kasutamine Monroest või ainult viimase muutus tal hiljem naeratavast suust. Sellistele
ülistust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus ja intensiivsus. Teoseid: ,,Praeahi lihaga" (1962), ,,Kummituslik tualett" (1966). ROY LICHTENSTEIN (s. 1923) Lichtenstein oli töötanud tarbegraafikuna. Kuulsaks sai ta suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, eriti aga koomiksitest. Erinevalt Euroopa uusrealistidest või neodadast, kus assamblaazide elementidena kasutati fotosid ja banaalset trükimaterjali, on Lichtensteini teos mõne üksiku kujundi suurendus. Lichtensteini maal säilitab koomiksipildile omase primitiivslt tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid suurendatud kujund mõjub uudsena. Väljarebituna koomiksirea kontekstist, kus tal oli kindel süzeeline tähendus, kaotab ta selle täielikult. Eriliselt iseloomulik Lichtensteini stiilile on korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipildi rastrit paljukordses suurenduses. Siin näeb
Palju peaks olema? mingit piirangut ei ole. Aga riiki ei saa luua nullrahvaga. NT: Lichtenstein: 28 000 elanikku. Peaasi, et rahvast on, on alaline elanikkond. AVALIK VÕIM/valitsus valitsuse nõue peab sisuliselt kontrollima seda maa-ala (territooriumi). Peab olema efektiivne. RIIK PEAB OLEMA PÄDEV JA VÕIMELINE LOOMA VÄLISSUHTEID TEISTE RIIKIDEGA kui on võimalus, peab ise otsustama, kas soovib seda õigust teostada või mitte, võib ka loobuda. NT. Lichtensteini välissuhteid korrladab Sveits pole seda õigust lõplikult ära andnud. Island oli esimene riik, kes Eestit taasiseseisvumist tunnustas. Eestit tunnustas esimesena Venemaa Tartu rahu lepinguga. Kui on olemasolev riik, kas tal on kuidagi võimalik riigi staatusest ilma jääda? OSCE konverents USA 5 uut põhimõtet: Vaadati, kuidas riigid käituvad lisanõuetega: 1. kas riik kavatseb edaspidises arengus järgida demokraatia põhimõtteid? 2