Liblikad Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) Eesti liblikaliste sugukonnad Eistekedriklased Hepialidae Karuslased Arctiidae Kireslased Zygaenidae Klaastiiblased Sesiidae Koerlibliklased Nymphalidae Koilased Tineidae Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatu...
nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega Emane liblikas muneb munad kooruvad röövikud nukkumine kujuneb täiskasvanud liblikas Üks esimestest liblikatest varakevadel Talvituvad valmikutena Isased sidrunkollased Emased rohekaskollased Röövik toitub paakspuul ja türnpuul
____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad siidliblikad Eestis elavatest liblikatest? 5. Millest kujuneb tiibadele värviline muster? Kuidas see soodustab lendamist? 6. Mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? 7. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Jaanimardikas röövtoiduline ujur laibatoiduline õieloikaja helendumine raisamatja murdunud õieraag 1._____________________________________________________________ 2.______________________________________________ 3
· Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustit septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Elupaik ja toitumine · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest Rööviku kirjeldus, toitumine ja areng · Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on
· Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. · Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. · Ta muneb kuni 500 muna korraga. · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest. Admiral · Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured musta-ruugekirjud tiivad
Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik täiskasvanud liblikas Täismoone-koosneb muna, vastse, nuku ja valmiku etapist Täismoone vastne muna nukk valmik Väike-kärbtiib
Kreeka ajaloos, sest tänu nendele saavutustele, on tänapäeva inimese elu lihtsam ning tänu nendele saame me koolis erinevaid ülesandeid teha. Arenes ka kirjandus ning kunst. Kirjanduses ja filosoofias sai arutlusteemaks vaba kodaniku asemel riigialam. Teater taandus, kuid esiplaanile kerkis luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Luulelt oodati peent ja elegantset stiili, mitte sügavat sisu. Kirjutati näiteks karjustest, loodusest, lilledest ja liblikatest. Põhjus võis olla selles, et kreeklased, kes olid talunud aastaid sõdu ning elanud sünges maailmas, leidsid luule, mille kaudu väljendada oma ilusaid tundeid ja lihtsaid maailmaasju. Mis juhtus aga kunstis? Kunstnikke hakkas hellenismiperioodil üha rohkem huvitama inimisiksus, tema välimus ja tunded. See võis olla põhjus, miks hakati üha rohkem kujutama naisekeha. Leian, et kreeklased mõistsid, et alasti meheideaali kõrval on ka õrn naine, kellel on samuti omad nüansid.
kõik rohttaimed veel õitseda ja lühikese üleminekuperioodi jooksul rannaniidu taimestik isegi liigirikkamaks muutuda, kuid kõrgekasvuline rohi võtab varsti võimust ning kulu lämmatab madalamakasvulised niidutaimed. 2) PUTUKAD LiblikadÜsna vähesed liblikaliigid arvatakse rannaniidu regulaarselt üleujutatava osaga seotud olevat. Seevastu rannalähedastel aladel võib sageli olla rikas ja mitmekülgne liblikafauna. Suurele osale liblikatest sobivad kergelt-mõõdukalt karjatatavad alad, kus nektarit sisaldavad taimed rikkalikult õitsevad. Paljudele liikidele meeldib kinnikasvamise esimene staadium, kus ei ole toimunud veel liiga tugev kulustumine ega võsastumine.Teised putukarühmadTeiste putukate elust rannaniitudel teatakse suhteliselt vähe. Matsalus viimasel ajal tehtud uurimised lubavad väita mitmekesise putukafauna olemasolu karjatatavail rannaniitudel
Välimus Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun [1]. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. Sigimine Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Rõõvik Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Elukoht ja toitumine Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades
rohelistest osadest ja ka puude seemnetest Loomakooslus 3)Mutt- sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid 4)Nastik- toitub konnadest, väikestest lindudest noored nastikud püüavad ka liikuvaid putukaid Loomakooslus 5)Rohukonn- toituvad mardikatest, kahetiivalistest ja nälkjatest 6)Öösorr- toitub mardikatest ja liblikatest Toiduahel Rabad ● Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest Paju Kanarbik Sinikas Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest
.. / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." M. Under "Kevad" · Underi tähtsaim kevade sümbol on päike. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / · Seda isikustades loob ta pildikesi, mis Ja õitest kollastest ning punastest on küll veidi naljakad, aga samas ja liblikatest valgeist, kirjudest kevadele vägagi iseloomustavad. laps särasilmil hakkab unistama - /... / · Kevad äratab luuletaja taas ellu End laotand üle minu vaikse aia pärast talvist uinumist, ta on on rohelised õndsad lootused inspireeritum kui ühelgi teisel ja igas väikses põõsas suured aastaajal. ootused - · Pärast emigreerumist Rootsi on kui kuulatades seisab kogu maja.
Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad. Paljude putukaliikide puhul on isaseid ja emaseid kerge üksteisest eristada, teistel on nad aga omavahel väga sarnased. Vaata allpool toodud pilte liblikatest. Kas oskad öelda, kumb on isane, kumb emane? Viljapuutupslane Kollapaabusilm Enamasti esineb putukatel normaalne suguline sigimine, kuid haruldane pole ka partenogenees, see on järglaste arenemine viljastamata munarakust. Tavaline nähtus on see lehetäide puhul. Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Levinuimad on lõhnasignaalid, mille puhul isased lendavad emaste poolt eritatava erilise lõhna peale
Mustrid tiibadel moodustuvad erivärvilistest soomustest. Liblikate anatoomia: pea Enamasti on liblikatel kaks suurt liitsilma, tavaliselt on nende vahel laubal ka kaks pisikest täppsilma. Silmade vahele kinnituvad tundlad. Liblikatel leidub kahte tüüpi suiseid. Kõige primitiivsematel liblikatel on haukamissuised, olemas on funktsioneerivad lõuad. Need liblikad saavad seetõttu süüa ka tahket toitu (nt õietolmu). Suurem enamus liblikatest on aga imemissuistega. Nende suised koosnevad vaid kahest alahuulekobijast ning imilondist. Kuna imilondi siseläbimõõt on väike, saab suurem osa liblikatest süüa vaid vedelikke või ülipeeneid tahke materjali osiseid. Imilondi pikkus on tavaliselt kuni paar-kolm sentimeetrit, sõltudes tugevasti liblika suurusest. Teiseks äärmuseks on imilondi täielik redutseerumine mitmete liblikarühmade puhul. Need liblikad ei söö ega joo kogu oma valmikuelu jooksul midagi.
.. 7. Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 1 Sissejuhatus 2 Valisin selle teema uurimistöö tegemiseks, sest mu isa leidis 2013.aastal põualiblikate sugukonna (Pieridae duponchel) Eestis kõige haruldasema liigi esindaja ja ma tahtsin teada, millised liblikad veel sellesse sugukonda kuuluvad ja millised nad välja näevad. Liblikatest üldiselt on tehtud uurimistöösid Eestis palju, aga kindlat sugukonda välja valimata. Seega mina otsustasin keskenduda ainult ühele sugukonnale ja selle sugukonna Eestis elavatele liblikatele. Minu eesmärgiks oli teha kirjanduse abil kindlaks, millised põualiblikate liigid elavad Eestis. Vaatlesin liblikate lendamise aega ja arvukust. Ma kirjutasin iga liblika liigi kohta eraldi kirjelduse ja võrdlesin kahte liblika liiki. Iga kirjelduse juures on ka selle liblika pilt või pildid
tehnilisest organiseerimistööst, arvepidamisest ja kirjavahetusest. Kolmas tüürimees Margus Kastehein. Ta on väga haritud ja peene maitsega, tal on kaks kõrghariduse diplomit. Margus Kastehein oli reisil väga vajalik mees ka seepoolest, et ta 1 Pruuli, Tiit 2001 Eesti lipp ümber palli. Tallinn: Varrak tõmbas igas sadamas endale kohaliku publiku heatahtliku tähelepanu. Margus Kastehein rääkis reisi jooksul meeskonnaliikmetele arusaamatuid jutte perest, kodust ja liblikatest.2 34 Madrus Tiit Pruuli on sündinud 28. Aprillil 1965. Ta on Eesti ettevõtja ja ajakirjanik. Aastast 2005 on Tiit Pruuli osanik AS-is Go Group. Ta annab välja raamatusarja Go Reisiraamat ning ajakirja Go Reisiajakiri. Tiit Pruuli on teinud kaasa mitmeid ümbermaailmareise. Esimese ümbermaailmareisi tegi ta jahtlaevaga lennuk. Kokku on Tiit Pruuli külastanud 115 riiki. Teine madrus Kaido Kama on sündinud 18. Detsembril 1957. Ta oli aastatel 1997-2004
päiksest / kuldudarlisest piima voolab toites, / et pakateleb muld kui tabat äiksest." ("Varakevad") ja "Kevadeutoopia" - "Päike kõliseb taevas / veed karand püsti kraavides, / lõhuvad joosta mis hirmus. / Iga lomp saanud peegliks: / tuleb üle hüpata taevastest / nii ja nii mitu korda." Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / Ja õitest kollastest ning punastest ja liblikatest valgeist, kirjudest laps särasilmil hakkab unistama - /... / End laotand üle minu vaikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused - kui kuulatades seisab kogu maja. Kevad äratab luuletaja taas ellu pärast talvist uinumist, ta on inspireeritum kui ühelgi teisel aastaajal - või tundub sellisena, pärast talve staatilisust. Taas rohkem päikest ja rohkem rõõmu detailidest on piisav kontrast, et panna luuletama ka inimene, kes seda muidu ei tee
Seal selgub, millised liblikad ja miks nad jäljendavad teisi liblikaid või hoopis puulehti. Kuidas mürgised taimed võivad olla liblikatele päästeingliks või mis otstarvet täidavad väga liigirikka surude perekonna esindajatel tihti esinevad eredavärvilised tagatiivad, ka see selgub näitusel entomoloog Märt Kruusi koostatud selgitusi lugedes. Tallinna Botaanikaaias õitsevad praegu rikkalikult ka mitmed troopilised orhideed, kes ei jää oma vormi- ja värvikirevuselt palju maha liblikatest. Praegusel sombusel talveajal, kui ka viimane lumeraas sulamas on, soojendavad südant nii liblikad kui taimed, kes botaanikaaia subtroopika- ja troopikakasvuhoonetes eksponeeritud on. Palmimaja taga on lume alt välja sulanud ka samblike, sammalde ja seente püsinäitus. Seal saab männikusse minemata teada, kuidas näeb välja meie tähtsaim ravimsamblik - islandi käokõrv ja kaasikut külastamata selgub olulise ravimseene - musta pässiku väljanägemine
teemat, on minu loovtööst abi. Nad saavad vaadata liblikakogu ja mängides kinnistada oma teadmisi liblikakaartide abil. Keda liblikad rohkem huvitavad, leiavad lisaks infot liblikaraamatust. Samuti on võimalik liblikakogu täiendada liblikatega, keda minu kogus veel ei ole. Antud töö käigus selgusid ka minu nõrgad ja tugevad küljed. Positiivseks pooleks oli see, et sain suvel palju looduses viibida, lisaks sellele sain palju teavet erinevatest liblikatest. Nõrgaks küljeks jäi aja planeerimine, koostöövõime juhendajaga ja puutööoskus. Töö valmimisel sain abi ja soovin tänada oma vanemaid, tuttavat arvutiasjatundjat Rauno Pappot ja oma juhendajat Ene Visterit. 18 KASUTATUD KIRJANDUS Viidalepp, J. Remm, H. (1996 ). Eesti liblikate määraja . Kirjastus: Greif Õunap, E. Tartes, U. (2014). Eesti päevaliblikad. Kirjastus: Varrak Maavara, V. (1956)
See toimub tavaliselt olemasoleva liigi jagunemisel kaheks või enamaks üksteisest eraldatud grupiks, keda lahutavad kas füüsilised tõkked, nagu meri või mäed, või siis muutunud käitumine. Kui need rühmad on piisavalt kaua isoleeritud, arenevad igaühel oma iseloomulikud kohastumistunnused ja nad muutuvad nii erinevaks, et ei saa enam teineteisega järglasi. Liikide teket on raske vaadelda, sest see toimub nii aeglaselt, kuid selle märke täheldab hõlpsasti. Paljudel loomadel liblikatest mageveekaladeni esineb selgeid regionaalseid erijooni. Aja jooksul võivad need kohalikud vormid ehk alamliigid muutuda täiesti iseseisvateks liikideks. VÄLJASUREMINE Väljasuremine on evolutsiooni loomulik joon, sest mõned liigid löövad läbi, teised mitte. Elu algusest Maa peal on umbeskaudu 99 % liike välja surnud ja vähemalt viiel korral on tohutu hulk liike surnud välja suhteliselt lühikese ajaga.
(,,Extra" Elu 97.05.17) Liblikad on tinglikult jagatud kahte rüma - pisiliblikad ja suurliblikad. Kokku on maailmas liblikaliike umbes 150 000. Eestis on liblikaid üle kahe tuhande liigi, kusjuures suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Vanade roomlaste ettekujutus lillede ja liblikate vahelisest seosest polnud kaugeltki väär, ehkki veidi üle pakutud. Valdav enamik liblikatest on nektaritoidulised. Nektari kättesaamiseks on neil elastne ja liikuv imilont, mille pikkus on ühel Madagaskaril kasvavat orhideeliiki tolmendaval liblikal kuni 35 sentimeetrit. (,,Extra" Elu 97.05.17) Tiivad koosnevad liblikatel katusekividena üksteise peal paiknevatest soomustest. Soomuste erinevast pigmendisisaldusest ja valguse murdumisest nendel tekib paljudele liblikatele omane sillerdav värvus. Tiibade siruulatus võib mõnedel troopilistel liikidel ulatuda kuni 30 cm-ni
...............53 LISA 18 Pilt suitsupääsukesest................................................................................................54 LISA 19 Pilt valge-toonekurest...............................................................................................55 LISA 20 Pilt ööbikust..............................................................................................................56 2 LISA 21 Pilt liblikatest............................................................................................................57 LISA 22 Looduse vaatlusvihikust...........................................................................................58 LISA 23 Looduse vaatlusvihikust...........................................................................................59 LISA 24 Aiatuuliku askeldused.................... 3 SISSEJUHATUS
Suhtlemisvahendid Tihedus tähendab pikkuse ja sisu suhet. Optimaalne tihedus ei ole tegelikult see, kui väga lühidalt väga palju infot antakse. Inimene pole masin ja ta paratamatult valib infot ,mida vastu võtta. Tihe tekst on kokkusurutud, võib olla isegi liiga lühike. Kasutatakse lühikesi lauseid ja jutt on konkreetne (lilledest liblikatest vahepeal ei räägita). Nagu eelpool öeldud on olulisemaks sisukus. Kui sisu jääb puudu, ei korva seda emotsionaalsus, vastupidi - sisutu kõne puhul toimib emotsionaalsus negatiivselt. Oluline on reegel : räägi sellest, mida tead. Ja kui ei tea, tee endale selgeks. Kõne alustamisel (olgu siis tegemist firma tutvustusega, õnnitlemisega, külaliste vastuvõtuga vms.) on oluline kõigepealt kontakti võtmine. Tavaliselt järgneb sellele rida rituaale, näiteks enesetutvustus. Enne
Milline on putukate eluring? Paljude putukate elutsüklis eelneb valmikule mitu arengujärku. Suuremal osal tiibadega putukatel erinevad arengujärgud üksteisest oluliselt nii välimuse kui ka eluviisi poolest ja üleminek ühest järgust teise on järsk, sel juhul on tegu täismoondega. Ühe põlvkonna vältel läbivad need putukad muna, vastse, nuku ja valmiku järgu. Nii toimub see näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. Enamik meie liblikatest annab suve jooksul ühe või kaks põlvkonda. Paljud meie liblikad talvituvad nuku või vastsena, mardikad aga valmiku või vastsena. Lisa Äädikakärbsed on mõne millimeetri pikkused kiiresti paljunevad putukad, keda on sageli näha puuviljavaagna või moosipurgi ümber tiirutamas. Emased võivad muneda päevas mitukümmend muna. Järglaste areng on kiire ja aastaga võib saada kümneid uusi põlvkondi. Seepärast on nad tänuväärseks uurimisobjektiks teaduslaborites.
annaabi.ee 
