iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3. status familiae tähendab Rooma kodaniku perekondlikku seisundit. Sellest status' est lähtuvalt jagunesid isikud: 1. perekonnapead (patres/matres familias) või perelapsed (filii/filiae familias), 2. isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all (personae sui iuris) või isikud, kes seisavad teise isiku
(alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all; matrimonium sine manu abielu mehe võimuta; in manu mariti mehe ja naise võim abielus; error facti - faktiviga; error iuris õiguslik viga; error in persona isiku eksimus; error in corpore eksitus tehingus, asjas; error in quantitate eksitus koguses ; error in substantia eksitus olemuses; status civitatis persooni juriidiline staatus Rooma kodanikuna; status libertatis vabaduse seisund; status familiae isiku perekondlik staatus; in iure kohtus; in iudicio kohtumenetlus; praefectus praetorio sõjaväe ülem; praefectus urbi Rooma prefekt; magister officiorum kantselei ülem; ludicis nominatio kohtuniku määramine; litis denuntiatio kohtukutse; litis contestatio kohtusse tunnistama kutsumine; stipulatio poenae trahvi määramine, leppetrahv; aquae et ignis
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all
- tribunus plebis - rahva eestkostja - aedelis - ediil ehk rahva politseinik Materiaalne eraõigus (1 õiguse jaotusi): - on see, mis reguleerib suhteid isikute vahel ja kehtestab nende vahel õigusi ja kohustusi (ost-müük) Protsessuaalne õigus - on see, mis reguleerib suhteid õiguste realiseerimisega (reguleerib õigusi ja kohustusi vaidluste käigus) Isikute olemise aluseks on õigus olla juriidiliselt tunnistatud isik Roomlastele omased staatused: status libertatis (vabadusseisund) - selle järgi jagunesid roomlased vabadeks ja orjadeks. Rooma kodanikku võidi ka müüa orjaks väljaspoole Roomat, kodanik võis ka langeda sõja ohvriks, ei maksnud ära võlga status civitatis (määrab kodakondsuse) - selle järgi jagunesid inimesed kodakondsusega ja kodakondsuseta isikuteks. Rooma kodanikud jagunesid rooma kodanikeks ehk latiinideks ja mittekodanikeks ehk peregriinideks (oli oma praetor, rooma õigus neile rangelt ei kehtinud)
Dediticii (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Servi (orjad) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta. Isikul on: Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi Teovõime – õigus teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime): 1) Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2) Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3) Status familiae (persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA Rooma isikuõigus (teovõime): 1) INFANTES – väikelapsed – 7.eluaasta 2) IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3) PUBERES – täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid
Metus – sundus, ähvardus Error - eksimus Cognitio extraordinaria – administratiivse asja arutamise protsess Iudex datus – imperaatori poolt määratud ametnik, kes vaatas kohtuasju üle Procuratores – esindaja kohtus Praetor urbanus – lahendas rooma kodanike omavahelisi tüliküsimusi Aedilis – kõrgem ametnik Roomas Persona /-e/ - õigusvõimeline subjekt Caput – õigusvõime Caput habere – õigusvõime omamine Status - seisund Status libertatis – vabaduse seisund Status civitatis – kodakondsuse seisund Status familiae – perekondlik seisund Capitis deminutio – staatuse muutus Capitis deminutio maxima – täielik õigusvõime kaotus Capitis deminutio media – osaline õigusvõime kaotus Capitis deminutio minima – isiku perekondlik seisund muutus Cives Romani – Rooma kodanik Materfamilias – perekonna pead Filius (filii) familias – perelapsed
3. Õigused ja kohsutused 4. Õigusushte objekt-mille üle arutame 5. Õigusvõime-kodanikul on kohustused ja õigused 6. Teovõime-on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab inimese sünniga. 7. Juriidilised isikud- organisatsioonid 8. Füüsilised isikud-isikud 9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt 10. Caput-õigusvõime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise
Karistusõigus Finantsõigus Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1. Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi 2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused: 1. Status libertatis (vabad mittevabad e. Orjad CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2. Status civitatis (kodanikud mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3. Status familiae (persona sui iuris persona alieni iuris; Paterfamilias filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA TEOVÕIME 1. INFANTES väikelapsed 7. eluaasta 2. IMPUBERES noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. PUBERES täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid
sajandi nähtus, siis käivet ennast maksustati juba vanas Roomas. Rooma tabularium´ide ehk maksuhaldurite ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum). Eraldi oli kehtestatud orjade 5 vabakslaskmise maks 5% (vicesima libertatis). Hoolimata nendest maksudest peeti siiski olulisemaks kinnisvaramaksu (tributum soli), erinevaid varandusemakse viljapuudelt, viinamarjaistandustelt) ja peamaksu (tributum caitis) (Sealsamas : 10). Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane,
Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade õiguslik seisund: Ori oli oma olemuselt asi. Ori arvati kinnisvara hulka. Juriidiline isik Juriidiline isik on õigussubjekt ning ka vara Peculium- selline osa isanda varast, mis anti orjale majandada. Oli juriidilise isiku eelkäija.
12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19
Levior, levius (kergem mf, n) Poena levior Crimen levius Superlativus (ülivõrre) issimus, issima, issimum (m, f, n) Levissimus, levissima, levissimum (kergeim/kõige kergem m, f, n) Culpa levissima (kergeim hooletus) Magnus, maior/maius, maximus (suur, suurem, suurim). (a, um) Pl maiores (vanemad, esivanemad) Parvus, minor/minus, minimus (väike, väiksem, väikseim) (a, um) Pl minores (alaealised, nooremad) Capitis deminutio maxima (status libertatis) media/minor (status civitatis) minima (status familiae) ROOMA NIMED Klassikalisel ajal oli roomlastel kolm nime (eesnimi, sugukonna nimi, hüüd- või lisanimi). C. Julius Caesar Marcus Tullius Cicero Dokumentidel märgiti ka päritolu koht ja isanimi. Naistel eraldi eesnimesid polnud. Kasutati perekonnanime naissoost vormi (Julia, Tullia). Kui oli kaks naist, siis olid Julia Minor ja Julia Maior
Eriti olulise tähtsusega on õigus asja käsutada, sest kui omanik ei saa asja müüa, kinkida või pantida on tegemist tühja õigusega (nudum ius).31 3.1. Õigusvõimelised isikud Rooma impeeriumi elanikkond jagunes vabadeks ja orjadeks. Vabad omakorda jagunesid Rooma kodanikeks (cives Romani) ning võõramaalasteks ehk peregriinideks. Iga õigussubjekt omas teatavat õigusvõimet, mis sõltus isiku seisundist. Täieliku õigusvõime jaoks pidi kodanik olema: 1) vaba (mitteori) status libertatis; 2) Rooma kodakondsus ehk Rooma kodanik (status civitatis); 3) perekondlik seisund (status familiae) isikud kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all. Niisiis võisid täieõiguslikeks õigussubjektideks olla vaid cives Romani, kelle status civitati koosnes hääleõigusest, õigusest 11 pidada ameteid, sõlmida õigustehinguid ja abielu
esimene trükitud väljaanne. CICi kaudu levis Rooma õigus paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse. 3. Vana ja uue õiguse vahekord seadustikus 4. Kasuistlikkus ja abstraktsus CIC CIC üheks eesmärgiks oli orjapidajate klassi võimu kindlustamine. Isikute õiguslik staatus CIC normide järgi 1. Õigusvõime Õigusvõime tähendab omada õigusi ja kohustusi. Caput. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune status (isiku seisund): · status libertatis- puudutas isiku vabaduse seisundit. Isikud jagati selle järgi: - vabadeks - orjadeks Status libertatise kaotamist nimetati capitis deminutio maxima. Jäädi ilma kõigist 3st staatusest. See toimus a) Rooma kodaniku orjussemüümisel väljaspoole Roomat või b) vangilangemisel. · status civitatis määrab isiku kodakondsuse. Isikud on kas Rooma kodanikud, latiinid või peregriinid. Selle staatuse kaotust nimetatakse capitia deminutio media. Siin on õigusvõime
tuleks jätta kehtima 2) favor heredis – (pärija soodustamine) – kui pärandaja oli määranud legaadi, mille suuruse üle vaieldi, eelistati sageli otsustada pärija, mitte legaadisaaja kasuks 16 Nii Gaius ja Justinianus Institutsioonides. Ilus nimetab testamendi alusel pärimist a testato. Samas nt Hausmaninger ja Kaser seda ei tunne ja seni allikatest ma a testato’t leidnud ei ole. 17 Sama Just. Inst 2, 9, 6. 3) favor libertatis – (vabaduse soodustamine) – kehtis orjade testamendiga vabastamisel: in obscura voluntate manumittentis favendum est liberati (D. 50, 17, 179 – kui vabakslaskja tahe jääb arusaamatuks, tuleb eelistada vabadust)18 4) favor uxoris – (abikaasa soodustamine) – tüüpiliste naistele määratud legaatide puhul nagu penus (söögivarud) ja quia eius causa parata sunt (need, mis on
- Riiklikud põhiõigused (ehk põhiseaduses olevad põhiõigused) - Riigiülesed põhiõigused (ehk rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused) - Liigitus struktuuri järgi (Georg Jellinek ,,System der Subjektiven Öffentlichen Rechts"): - Negatiivse staatuse õigused liberaalsed põhiõigused (status libertatis/status negativus) - Positiivse staatuse õigused eeldused, et riik teeks midagi positiivset (status positivus) - Aktiivse staatuse õigused õigused poliitilise tahte kujunemise protsessides osalemiseks (status activus) - Liigitus funktsioonide järgi: - Tõrje- ehk vabaduspõhiõigused (tõrjutakse riiki, kaitse) funktsiooniks on kaitsta inimest prima
3. Õigused ja kohsutused 4. Õigusushte objekt-mille üle arutame 5. Õigusvõime-kodanikul on kohustused ja õigused 6. Teovõime-on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab inimese sünniga. 7. Juriidilised isikud- organisatsioonid 8. Füüsilised isikud-isikud 9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt 10. Caput-õigusvõime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise
i..a.i.1.b. Kodaniku põhiõigused - §36 lg 1 ja 2, §30. §36 lg 3 ?? 2. Sisu järgi a. Liberaalsed b. Sotsiaalsed 3. Kehtimisaluse järgi a. Riigieelsed ehk ülepositiivsed. Ülipostiivne on väär mõiste tegelikult. Ehk inimõigused. b. Riiklikud c. Riigiülesed (nii rahvusvahelised kui supranatsionaalsed riigiülene, EL õigus) 4. Struktuuri järgi a. Georg Jellinek negatiivne (passiivne), positiivne ja aktiivne staatus. Negatiivne staatus status libertatis/status negativus isiku tõrjeõigused riigi vastu. Positiivse staatuse status positivus/status civitatis isiku õigused riigi vastu sellele, et riik midagi positiivset teeks. Aktiivse staatuse status activus isiku pädevus osaleda riikliku poliitilise tahte kujunemise protsessis. b. Tänapäevane liigitus: Tõrjepõhiõigused ehk vabaduspõhiõigused soorituspõhiõigused võrdsuspõhiõigused (pädevuspõhiõigused)
annaabi.ee 
