olla pelgalt tuulelipp. Olen nõus väitega, et rahvas väärib oma valitsejaid, ja kodanikukohustused täitmata jättes pole hiljem mingit õigust vinguda, et kust suunast puhub tuul. Samuti peab paika ka teine ütlus: ,,Riik see oleme meie." Me ei saa ennast distantseeruda riigist ja süüdistada seda kui kolmandat institutsiooni. Olukorra mitte meeldides, tuleb midagi selle vastu ette võtta, mitte lihtsalt nurgas haliseda. Kokkuvõte: Maailm liigub üldiselt liberaalsema, demokraatlikuma ja rohkem vabadusi pakkuva ühiskonna poole. See on iseenesest küll tore, aga samas me ei tohi unustada ka oma kohustusi ühiskonna ees, kui kogu kodumaa ja rahvuse käekäik meile korda läheb. Ma näen selget seost vabaduste ja kohustuste vahel, sest piirideta kaoks kord ja valitseks kaos. Iga üks meist peab leidma oma rolli ühiskonnas ja selle edukalt välja mängima (või vähemalt üritama), sh ka mina
kaader lasi jalga). • 1989. a sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks, Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine II SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks, senine kommunistlik diktaator Erich Honecker vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase vastu, 9. novembril 1989 murdis rahvas läbi Berliini müüri, 1990 a alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses, sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine III • Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990. a kevadel; samas sekkusid protsessi
demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. • 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks senine kommunistlik diktaator E.Honecker vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase vastu) 9.novembril 1989.a. murdis rahvas läbi Berliini müüri 1990.a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. • Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid:
Nimelt liigitusid dokumendid salajasteks ja piiratud kasutatavusega materjalideks. 6 Nõukogude perioodil olid juurdepääsutingimused arhivaalidele aastakümneti erinevad ning sõltusid keskvõimu muutumisest. Kõige raskem oli jõuda ühiskonna enda alusdokumentideni, samuti jõuavad autorid järeldusele, et Eesti NSV arhiividesse oli lihtsam pääseda kui nõukogude arhiividesse üldiselt ning, et Tartus oli tegemist liberaalsema suhtumisega arhiivikasutajatesse kui Tallinnas, kuhu oli koondati enamus erifonde. Juurdepääsupiirangutest NSV Liidus ja Venemaal. 1917. aasta oktoobripöörde järel oli uues võimu üheks eesmärgiks senise arhiivisüsteemi ülevõtmine ning nõukogulik arhiivindus hakkas lähtuma 1918. aastal vastuvõetud arhiivisüsteemi reorganiseerimise dekreedist. Nõukogude arhiivisüsteemi jäi iseloomustama
veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga). · 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks senine kommunistlik diktaator E.Honecker vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase vastu) 9.novembril 1989.a. murdis rahvas läbi Berliini müüri 1990.a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. · Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid:
1F. Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144) Kasvav tähtsus on maal kui kapitalil, mis omab nüüd vahetusväärtust. Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Muutused postsotsialistliku linna maakasutuses on seotud riigi, kohaliku omavalitsuse ja reasektori arendajate muutuva positsiooniga linnas. Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem on riigil huvi sekkuda maakasutuse arendamisse. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad intellektuaalid kolivad elama mahajäänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks (nt. Supilinn Tartus). Oluline on mõista gentrifikatsiooni kui protsessi,
• 1860. aastatel ebaõnnestus Mehhiko vallutamine • Aktiivse välispoliitikaga üritas napoleon iii tasakaalustada siseriiklikku ebapopulaarsust, sest napoleon iii polnud prantslaste seas toetust • Prantsusmaal on suur mõju kogu Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas • Piemonte sõjas Prantusmaa saab endale Savoie ja Nice • sõlmis Prantsusmaa Inglismaaga vabakaubanduslepingu, mis ei rahulda kodanlasi • võtab režiim liberaalsema pöörde • Pr Preisi sõda, mille käigus Saksa väed võetakse Versailles ja Pariisi • Prantsusmaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai 1871. aasta lüüasaamise heastamine • Prantsuse pealiitlaseks sai Venemaa, varsti ka Inglismaa. Kujunes KOLMIKLIIT • Prantsusmaa teostas ka aktiivset. • Prantsusmaa kolooniad – Alžeeria, Senegal ,Kamerun jpt. • Pärast I maailmasõda Prantsuse-Belgia ühisväed okupeerivad Reinimaa, et
Palju kanti kudumeid, moodi tulid heledad tolmumantlid. Jalanõudest kanti sõja alal puutallaga kingi, pärast sõda väga palju säärikuid. Naistel olid moes valged tennised, mida värskeendati kriidi ja hambapulbriga. 1950. aastail muutusid populaarseks paksutallalised nn batad. Massiliselt hakkasid levima kummijalatsid- kalossid ja kummikud said maal peamisteks tööjalanõudeks (Viires 1998). 1950. aastate lõpu poliitiline sula tõi kaasa ka liberaalsema suhtumise inimeste käitumisse ja olmeküsimustesse. Moodi levitas varasemast enam meedia, sealhulgas elulaadi probleemidega tegelevad massitiraazis ilmuma hakanud ajakirjad ,,Kunst ja Kodu" ning ,,Siluett", 1957. aastal käivitunud Eesti Televisioon. Mood hakkas nüüd ka kiiremini vahelduma. Riietuses tulid kasutusele uudsed materjalid nailon (mantlid, jopid) ja kapron (sukkpüksid). Meestel asendusid 1960. aastate lõpuks kitsad püksid alt laiadega. Mehed hakkasid kandma ka pikki juukseid
süsteem on jäänud püsima (NB! 1992.a. presidendivalimistel sai Texase miljardär Ross Perot sõltumatu kandidaadina üle 19 miljoni hääle; oma osalusega aitas ta ka tõenäoliselt kaasa George Bushi tagasivalimise läbikukkumisele, tõmmates endale valijaid peamiselt traditsiooniliselt vabariiklaste poolt hääletavate inimeste hulgast). · Parteide iseloomustus: Demokraatlik Partei Vabariiklik Partei · liberaalsema maailmavaatega · konservatiivsema maailmavaatega · pooldas sotsiaalprogrammide · on pooldanud sotsiaalprogrammide suurendamist ja võitlust vaesuse kärpimist ja maksude alandamist vastu · vastustavad aborti jne. · pooldajad pigem: · pooldajad pigem: vaesemad rikkad
suurendati riigivõlga. Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika Teise maailmasõja järel on riigi sisepoliitiline areng olnud stabiilne ja traditsiooniline kaheparteiline süsteem on püsima jäänud tänaseni. Ameerika Ühendriikide sisepoliitilikas domineerivad kaks suurt parteid: Demokraatlik Partei (asutatud 1824) on liberaalsema maailmavaatega ning on Teise maailmasõja järel toetanud sotsiaalprogrammide suurendamist ning võitlust vaesuse vastu. Selle partei toetajaskonna hulka kuuluvad pigem vaesemad, naised, noored, valgete kõrval ka neegrid ja latiinod ning vähemuste esindajad. Kuni 20.saj lõpuni saavutas Demokraatlik Partei edu peamiselt lõunaosariikides. Vabariiklik Partei (asutatud 1854) on konservatiivsema maailmavaatega (nt
Keskuseks Baden. Väikesed riigid, kes asusid Prantsusmaa vahetus lähenduses; liberaalsed poliitilised jõud saavutavad suure jõu, saavutavad konstitutsioonilise monarhia väljakuulutamiseni. - Põhja-Saksa liberalism. Keskusteks Saksimaa ja Hannover. Poliitilised suunad enne 1848.a. Katoliiklus ja konservatism: - Katoliiklus. Keskused München, Frankfurt ja Köln. Jättes Austria välja, on valdavalt kõige liberaalsema Saksamaa piirkonnaga, samuti ka kõige jõukama piirkonnaga. Geograafiliselt kõige parem asetsemine kaubateede suhtes. Kuid tegemist polnud sõjaliselt kõige võimekama piirkonnaga. Frankfurdi parlamendi poliitiline katastroof. - Konservatism. Keskuseks Preisimaa. Saksa ühendamise ideoloogia. See annab saksa rahvuslusele konservatiivsuse, samas säilivad regionaalsed erinevused, Saksamaa riigikorralduslik jaotus enne 1848.a. revolutsiooni:
süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga). 65* 1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine: 51* alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks 52* SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks 53* senine kommunistlik diktaator E.Honecker vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase vastu) 54* 9.novembril 1989.a. murdis rahvas läbi Berliini müüri 55* 1990.a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses 56* sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga. 63* Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid:
Philipp Willigerod (1779-1848) 1814 ,,Geshichte Estlands", mäletab eesti juuri ja sealt tema lähenemisnurk. Mõju: tõstis esiplaanile agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse küsimuse. V loeng 1860. aastail Balti maade ühiskonnas olulised muutused. Euroopas rahvusluse esilekerkimine, suured liikumised, Balti maid puudutasid Saksamaa ühinemine ja selle mõju naabritele. Venemaal keisrite vahetus konservatiivne Nikolai vahetati liberaalsema Aleksander II vastu. Ärkavad Balti provintsid, kus kujuneb ühiskondlik arvamus ja familiaarne kommunikatsioon asendub sotsiaalse kommunikatsiooniga. Ühiskond on avatud mitmesugustele reformidele, mis suunas ja mis abinõudega riik (ja üksikud osad) saavad edasi minna. Balti maades toimub rahvuslik ärkamine. Hakatakse end selgemalt tundma eestlaste, liivlaste jne aga ka rohkem baltlasena, baltische teadvustus. 1859 Riias ilmuma
kulutatava raha protsendiga Euroopa Liidus. Briti endine peaminister Tony Blair võttis liberaalse anglosaksi riigi juhina ja ELi eesistujana endale kaks tänamatut ülesannet. Esiteks muuta mõttemalle ja viia ELi eelarve prioriteedid vastavusse tänapäevaste ja tulevikunõuetega. Teiseks teha uusliikmetele selgeks põllumajandusdotatsioonide kärpimise vajadus. Peaminister Blairi visiit 2005. a novembris-detsembris, sh Eestisse oligi katse leida toetust ja poolehoidu oma ettepanekutele liberaalsema mõtlemisega uusliikmetelt. Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning teised Mandri- Euroopa riigid ei ole nõus oma põllumeeste toetusi drastiliselt kärpima. Järelikult tuleb kulusid vähendada muudes valdkondades. EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS JA TÖÖKEELED Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 14 vaba liikumine EL-i piires
Euroopa Liidus. Briti endine peaminister Tony Blair võttis liberaalse anglosaksi riigi juhina ja ELi eesistujana endale kaks tänamatut ülesannet. Esiteks muuta mõttemalle ja viia ELi eelarve prioriteedid vastavusse tänapäevaste ja tulevikunõuetega. Teiseks teha uusliikmetele selgeks põllumajandusdotatsioonide kärpimise vajadus. Peaminister Blairi visiit 2005. a novembris-detsembris, sh Eestisse oligi katse leida toetust ja poolehoidu oma ettepanekutele liberaalsema mõtlemisega uusliikmetelt. Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ning teised Mandri-Euroopa riigid ei ole nõus oma põllumeeste toetusi drastiliselt kärpima. Järelikult tuleb kulusid vähendada muudes valdkondades. EUROOPA LIIDU KODAKONDSUS JA TÖÖKEELED Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Õigused: 1) vaba liikumine EL-i piires
Pooldasid nõudmisi. Konservatiivid kaalusid üle. Kogu asja kulminatsioon 1989 Taevase rahu väljaku protest, mida suruti veriselt maha. 3-4 juuni 89. Sellest ajast tagasilöök. Vabadused võeti ära. Komparteis kaalus üle konservatiivsem tiib. Vähem vabadusi rohkem kontrolli. Iseenesest meeleavaldus ei olnud suur, tulid leinaseisakut tegema, sest kompartei endine peasekretär suri ära ja teated tema surmast levisid. Oli liberaalsema tiiva juht. Kuskil 300 000 sõjaväelast mobiliseeritud ülestõusu mahasurumiseks. 23. Tian'anmeni meeleavaldus ja selle tagajärjed. millal, mise se oli, mille pärast see toimus, kes meelt avaldasid ( noored inimesed, kes ootasid demokraatlike reforme) , tagajärjed - hiina rahvusvahelise maine halvenemine, hiina sees saabus teine staagna aeg. 24. Hu Jintao "harmooniline ühiskond " mis see on, mida see tähendab, mida Tao saavutas.
Kirikul on sama funktsioon mis mõisalgi – kiriku kaudu viiakse täide mõisa mõtteviis, talupojad allutatakse mõisnikele. Kirjanduses kajastusid kohalike meeleolud – külaelu kujutati reaalsena. Eestlaste seas oli populaarne August Kitzberg. „Külajutud“ on jutukogumik muistse minevikuaineliste ja 19.saj kaasaja juttudega. Selles kogumikus on toodud suhted küla-alev ja küla- linn, mis on ka üks raamatu teema: kuidas talupoja mentaliteet põrkub liberaalsema linnaelaniku hoiakutega? Noor-Eesti kultuuri mõõdupuu oli linn koos seal võrsuvate hoiakutega. Euroopas olid külajutud väga populaarsed – Eesti kirjanduses oldi Euroopaga kursis. 1) Romantism Kirjeldatakse pragmaatilist külaolustikku, kus elavad lihtsad talupojad. Talupojad elavad harmoonias looduse ja ühiskonnaga. Valitseb tasakaal, suuri konflikte ei käsitleta. Selles on omajagu sentimentaalsust, tundelisust. Idealism seisneb seisuste erinevuse kadumises, jumalakuulekusel,