juhiti tähelepanu kirjaniku elutingimustele, tema karakterile ja meeleolule." (Ihonen 1996: 21) Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta. Kirjandusteaduse allharudena võib nimetada ka a) bibliograafiat; b) tekstoloogiat; c) editeerimine; d) stilistikat; e) jne. Kirjandus Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks: Mis on kirjandusteadus?
rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kirjandus: Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lotman, Juri: Kunstilise teksti struktuur. Vene keelest tõlkinud Pärt Lias . Järelsõna Peeter Torop] Ilmunud Tallinn: Tänapäev, 2006. Lotman, Mihhail. Poeetika lühikursus. -- Vikerkaar 1986, 1/3/5; 1987, 1/3/9; 1988, 1 Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on kirjandus?
ruumi kujutamine • Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult • Maalis koos oma venna Hubertiga Genti altari Arnolfini abielupaar • Väga oluline van Eyck`i teos • Maali tellis pankur Arnolfini 15. sajandil • Kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva • Pildil on ohtralt sümboleid • Praegult asub Londoni National Gallery´s Fotolavastus Kasutatud allikad • http://eflynearthistory.blogspot.com/2014/01/renessanss-itaa lias-madalmaades-ja.html • http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm • https://sites.google.com/site/konspektid/esileht/kunstiajalugu • https://prezi.com/bwfkpsu_eman/jan-van-eyck-genti-altar/ • http://www.hot.ee/renessanss/Madalmaad/eyck.htm • http://en.wikipedia.org/wiki/Jan_van_Eyck
edasiandmise võimatuks. Ma pean nendega nõusutma, kuna antud näidentit oli tõesti raske tõlkida. Juba Máximo Estrella nime tähendusega seonduvat on raske edasi anda. Siiski oli ,,Luces de Bohemia" esimese stseen minu jaoks huvitav lugemine ning selle ja analüüsi käigus saadud informatsiooni põhjal loeksin ma seda näidendit kindlasti edasi. Kasutatud materjal: Ramón Mar del Valle-Inclán ,,Sonaadid" (järelsõna), tõlkinud Ruth Lias, Eesti raamat, 2002 Jüri Talvet ,,Tõrjumatu äär", Kirjastus Ilmamaa, 2005 http://digital.library.okstate.edu/etd/umi-okstate-1415.pdf http://html.rincondelvago.com/luces-de-bohemia_ramon-maria-del-valle-inclan_34.html http://www.britannica.com/EBchecked/topic/622266/Ramon-Maria-del-Valle-Inclan http://www.bookrags.com/biography/ramon-maria-del-valle-inclan/ http://www.wikipedia.org
(ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mille poolest on draamateosed erilised?
(ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on dramaatika zanriline liigitus?
.. 7 6 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Luule , "Karl Ristikivi" (21.10.08) http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RistikiviK.php#Inimese%20teekond%20(1990) 2. Karl Ristikivi muuseum (21.10.08) http://www.videvik.ee/497/risti.html 3. Wikipedia "Karl Ristikivi" http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi 4. Pärt Lias "Eesti kirjandus", koolibri 1996, lk 171-174 7
(Freud. Unenägude tõlgendamine) Kirjandus Eagleton, Terry: Einführung in die Literaturtheorie: Realien zur Literatur. Metzler 1996. Eagleton, Terry: Literary Theory: An Introduction. Blackwell 2005. Freud, Sigmund: Nali ja selle seos teadvustamatusega. Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev 2008. Freud, Sigmund: Unenägude tõlgendamine. Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas. Tänapäev, Tallinn, 2007. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Schönau,Walter, Joachim Pfeiffer: Einführung in die psychoanalytische Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg
Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat
Tõlkinud Joel Sang. Vagabund, Tallinn 1996, lk 515 ("Dante Odysseuse ja Fausti vahel") Ülar Ploom, "Aquino Thomas ja Dante: kognitiivsed ja representatiivsed mudelid" (poeemi "Jumalik komöödia" analüüs) Vikerkaar 1998, nr 4/5, lk 110121 Haljand Udam, "Loetud ja kirjutatud. Esseed raamatutest ja elust", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 209216 ("Dante" 675 aastat surmast) Jorge Luis Borges, "Valik esseid". Tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 181206 ("Jumalik komöödia") Jaan Puhvel, "Ulgvel ja umbes". Ilmamaa, Tartu 2001, lk 7786 ("Luulemere eksilaevas") Haljand Udam, "Orienditeekond", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 116120 ("Avicenna ja Dante") Ülar Ploom, "Dante estonicus'e kontekstis" Looming 2008, nr 4, lk 561563
Matsuo Bash (1644-1694). · Haiku peamised teemad on armastus ja loodus. Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Eleegiline distihhon · ||||| · | | || | | Heksameeter + pentameeter Kirjandus: Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse. Stuttgart / Weimar 1999. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Link, Jürgen: Elemente der Lyrik. Brackert, Helmut, Jörn Stückrath (Hgg.): Literaturwissenschaft. Ein Grundkurs. Reinbek bei Hamburg 1992, 86-101. Muru, Karl: Luuleseletamine. Tartu 2001. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Põldmäe, Jaak: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002)
hoopis palju parem ja kergem on elada. Iseendaga edasi minna,uueneda. Heiti Talvik on eesti kirjanduses tähtis veel selle poolest, et tegeles tõlketöödega. Ta tõlkis Puskinit, Bloki ja Issakovskit. Tema looming jääb alatiseks eesti kirjanduse ajalukku. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005)
Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. · "Fanatism" raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137150 · "Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979 · "Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986 · "Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi. "Europeia, nr. 23, "Perioodika", Tallinn 1994 7 · "Kohtlane; Mikromegas". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives. Järelsõna: Juri
morfoloogia" (1928)). Valm Legend Anekdoot KIRJANDUS: Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002. Genette, Gérard: Die Erzählung. Hrsg. von Jochen Vogt. München 1998. Gutzen, Dieter, Norbert Oellers, Jürgen H. Petersen: Einführung in die Literaturwissenschaft. Ein Arbeitsbuch. Unter Mitarbeit von Eckart Strohmaier. 6., neugefaßte Aufl. Berlin 1989. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lejeune, Philippe: Der autobiographische Pakt. Frankfurt am Main 2005. Martinez, Matias, Michael Scheffel: Einführung in die Erzähltheorie. München ²2000. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Stanzel, Franz K.: Theorie des Erzählens, Göttingen 1. Auflage 1979. Vogt, Jochen: Aspekte erzählender Prosa. Eine Einführung in Erzähltechnik und
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn
produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" MOBIILTELEFONI TARKVARA Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62 Juhendaja: Ants Torim Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ...........................
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi
taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate) olümpiamängude toimumise aasta 776 eKr - sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. 5
rikkalikke valgeid burgundereid. hallitusveine ning Pessac-Leog- Maailma levinuima viinamarjasor- nanis (koos Sauvignon Blanci- dina viljeldakse kõikjal maailmas, ga) jõulisi kuivi veine. Austraa- suurepäraseid tulemusi annab näi- lias ja Lõuna-Ameerikas val- teks Californias, Austraalias ja mistatakse sageli veini Sémillo- Tšiilis, kus enamasti valmib sel- nist ja Chardonnay´st, et esime- lest täidlane, jõuline ja alkohool- ne teise karakterit ümardaks ja Sémillon ne, sageli tammelaagerdusega vein. pehmendaks.
LEP Light-Emitting Polymers LES Local Area Network Emulation Server .LET Letter (file name extension) LEX Lexicon LF Line Feed L2F Layer 2 Forwarding (protocol) [Cisco] LFAP Lightweight Flow Admission Protocol LFE Low Frequency Effects LFI Last File Indicator LFM Log File Monitor LFN Long File Name LFT Low Function Terminal [IBM] LFU Least Frequently Used LGA Leadless Grid Array LGDT Load Global Descriptor Table LGPL Lesser General Public License [GNU] LIAS Library Information Access System .LIB Library (file name extension) LIC Line Interface Coupler [IBM] LICS Lotus International Character Set [LDC] LIDT Load Interrupt Descriptor Table LIEP Large Internet Exchange Packet [Novell] LIF Low Insertion Force LIFO Last In, First Out LILO Last In, Last Out LIM Lotus/Intel/Microsoft LIMA Lotus/Intel/Microsoft/AST LIMDO Light Intensity Modulation Direct Overwrite LIMM Light Intensity Modulation Method
annaabi.ee 
