FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9
stimuleeritakse lihastööd) 3.hüpot funktsioon: toitekäitumiskeskus; kontrollib nälja- ja küllastustunde teket. Hüpotalamuses on 2 sorti närvirakud ühtede erutus põhjustab näljatunde teise erutus küllastustunde. Need kaks keskust on omavahel seotud, kahjustuse korral tekib isutus või ülesöömine (anoreksia). Normaalse talitluse korral saavad onfot seedekulglast ja veres ringlevate ainete kaudu sellest, milline on seedekulgla täituvus ja toitainete sisaldus veres/kudedes. Leptiin rasvkoe rakkude poolt eritatav hormoon, selle taseme tõus(ne pärast sööki) pärsib hüpotalamuses hemopeptiid Y-i (mediaator, mis stimuleerib näljatunnet)teket, näljatunnet ei teki. 4. janukeskus hüpotalamuses paiknevad närvirakud, mis reguleerivad janutunde teket, need närvirakud on tundlikud osmootse rõhu muutuse suhtes. Osmootse rühu tüus stimuleerib janutunde teket, langus pidurdab. Ka hormoonidmõjutavad janukeskuse neuroneid. Tugevaim
.) Dieet ja füüsiline koormus on optimaalsed meetodid liigse kehamassi vähenemiseks. ( . .) 5 C-peptiid moodustub pankrease Langerhansi saarekeste beeta-rakkudes sünteesitud proinsuliinist selle jagunemisel insuliiniks ja C-peptiidiks. Teda sekreteeritakse verre koos insuliiniga ekvimolaarsetes hulkades. C- peptiid bioloogilist aktiivsust ei oma, kuid tema kontsentratsioon vereseerumis on heaks orientiiriks endogeense insuliini sekretsiooni hindamisel. (biomedicum.ut.ee) 6 Leptiin on oluline rasvarakkude poolt toodetav hormoon, mis reguleerib toidu manustamise hulka ja energia kulutamist (nt füüsilise aktiivsuse taset). Leptiin aktiviseerib lihaskonnas AMPK tekitades võimaluse suuremaks rasvhapete kasutamiseks. (www.quattromed.ee) 7 Cushingi sündroom on haigus, mis on põhjustatud glükokortikoidhormoonide liiga kõrgest tasemest organismis või vastavate ravimite tarvitamisest. (www.quattromed.ee) 8 Kortisool on hormoon, mida toodetake neerupealsetes
täiskõhutunne palju rasva = palju leptiini = madal isu · Insuliin vähendab isu · Glukagon stimuleerib isu · "Clock" gene tsirkadiaalse rütmi geeni mutatsioon põhjustab toitumishäireid Leptiin, rasv ja isu Temperatuur · Palav ilm vähendab isu · Jahedas kipuvad inimesed rohkem sööma Sportlase toitumine · Komplekssed süsivesikud · Toidukorra ajastamine
Hormoonitabel eraldi lehel. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Isu mõjutavad: toidu lõhn ja maitse, varasemad kogemused, psühholoogilised tegurid (hirm, depressioon, karjasisesed (sotsiaalsed) suhted), toidu välimus Söödavat toidukogust kontrollib hüpotaalamuses paiknev nälja- ja küllastuskeskus, mida stimuleerivad (ehk keskusesse annab infot): seedekanali täitumus; veres: glükoos, aminohapped, rasvhapped, hormoonid CCK ja leptiin, ajukoorest tuleb info keskusele, toidu välimuse, lõhna ja maitse kohta. Selle info põhjal reguleeritakse toitumist. Söödavat toidukogust ja energiabalansi kontrollib hüpotalamuse tuum – arcuate nucleus – mida mõjutavad neurotransmitterid ja hormoonid. Mõned signaalid väldivad ülesöömist ühe toidukorra ajal ja teised aitavad kontrollida pikaajaliselt kehakaalu. Arcuate nucleus sisaldab 2 eri neuronite alarühma, mis kontrollivad söödavat toidukogust
pärit närviimpulssidega. Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid. Tagaaju osa. Neile on omavahel närvijuhtmeteed. See seob silda ja ajukest nii ehituslikult kui funktsionaalselt
· lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid) · vee ja mineraalainete metabolism (ADH, atrionatriureetilised peptiidid, aldosteroon, angiotensiin II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin, jt) · kehamass ja söögiisu (leptiin, NPY, CCK-8, grehlin jt) · erütropoees (EPO) · valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt) Hüdrofoobsete lipiidlahustuvate signaalmolekulide retseptorid (rakumembraani läbivad hormoonid) · steroidhormoonid · vitamiin D hormoonvormid · retineenhape · T4, T3 Hormoon ehk signaalmolekul transporditakse transportvalguga. Pärast selle vabanemist läbib rakumembraani.
vabastavad stimulaatoraineid. Küllastustunde teke: stiimulid pärinevad seedekulglast, tekib seinte venitus. Toidu liikumine läbi neelu mõjutab küllastust. Mao järk-järguline täitumine põhjustab küllastustunde teket, kuid see võtab aega – sp soovitatakse aeglaselt süüa, muidu võid süüa rohkem kui tarvis. Seedekulglas vabanevad söömise ajal ja selle järgselt nii hormoonid kui ka mediaatorained. Hormoonidest olulisim on leptiin, mis tekib rasvkoes (kutsutakse ka rasvkoe hääleks seda hormooni). Koleotsüstokiniin (CCK)– tekib peensooles valkude ja rasva mõjul; Koleotsüstokiniin läheb verre ja puutub kokku uitnärvi lõpmetel vastavate retseptoritega ja see info edastatakse piklikajju ja sealt vaheajju – hüpotalamuse küllastuskeskusele – põhjustab küllastustunde. * Janukeskus – osmootset rõhku reguleeriv keskus. Osmootse rõhu tõus tekitab janu. Nt soolase
See läheb verre ja vere kaudu jõuab samuti hüpothalamusele, stimuleerib nälja tunde teket. Sunnib toitu otsima. Ka ajus endas tekivad hormoonid või mediaatorid, mis mõjutavad näljatunde teket. Kõige tugevamaks näljatunde tekitajaks aju on aine, mille nimi on neuropeptiid Y (NPY). Rohkem pidada mediaatoriks. Küllastustunde tekkes on samuti olulised seedekulglast pärit signaalid ja veres ringlevad ained. Söömise järgselt vabaneb rasvkoes hormoon nimega leptiin, see vere kaudu jõuab ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka toidu mõjul ka peensoole limaskestas tekkinud hormoon koletsüstokiniin (CCK). Üks võimalus on, et stimuleerib uitnärvi retseptorit ja see info antakse piklikajju ja sealt hüpothalamusse küllastuskeskusesse. See võib tekkida ka ajus endas, seal stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka mao ja soolte seinte venitust. Bulimia, anoreksia
miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõhjused ja soodustavad tegurid. Neid võib olla mitmeid ja rasvumine tekib nende koosmõjul. · geneetilised faktorid - ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa); · toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!);
· Süsteemne- enamik veresooni innerveeritud sümp ns poolt, toob kaasa arterioolide ahenemise ja sellega nende takistuse kasvu, NA ja -adrenoretseptorid. Veenid tõmbuvad kokku, suunab rohkem verd aktiivsesse vereringesse. Loode saab verd nabaveeni kaudu. Suured lümfisooned liituvad paremaks lümfijuhaks ja rinna-lümfijuhaks, mis kogub lümfi üle keha. Seedimine Reguleerivad hüpotaalamuse tuumad keskajus (toitekeskus). Peamisteks regulaatoraineteks on insuliin ja leptiin, mis mõlemad vähendavad toitekäitumist. Insuliini toodetakse pankreases vastusena veresuhkru tõusule (peale sööki). Leptiini toodavad rasvarakud insuliini mõjul. Motoorseid funktsioone juhivad peamiselt piklikaju tuumad. AP levikut soodustavad lihasrakkude membraani depolariseerivad faktorid: seedetrakti seina (lihasrakkude) venitus, Ach, parasümp innervatsioon (Ach kaudu), gastrointestinaalsed hormoonid. Seda pidurdavad membraani hüperpolariseerivad faktorid: sümp innervatsioon,
Multiple drug resistance)- Üheaegne resistentsus mitmete ravimite suhtes. 19. Retroposoonid retroposoon (ingl. Retroposon)- Retroposoon on transpositsiooniline mobiilne geneetiline element, mis on retrotransposooni lühenenud vorm, millel puuduvad pikad otsmised kordusjärjestused 20. Transposoon-mutagenees transposoonmutagenees (ingl. Transposon mutagenesis)- Mutatsioonide tekitamine transposooni sisenemisel geeni. 7. PPT 1. Ülekaalulisus, geenid Leptiin hormooni on vähe, leptiin tekitab täiskõhutunnet. 2. Alakaalulisus, geenid 3. Geenitehnoloogia meetodid 1. Geenitehnoloogia e. transgeneetik - Transgeensed mikroorganismid - Transgeensed taimed - Transgeensed loomad a. Tuuma mikrosüstimine b. Viiruse või tüvirakkude ülekanne c. Tuumkloonimine - Geennokauditud organismid
Maksa hormoonid IGF - insuliinisarnased kasvufaktorid Angiotensiinid vaata hüpotaalamus EPO erütropoetiin Retineenhape Seedekulgla limaskesta hormoonid Gastriin Koletsüstokiniin Sekretiin Gastrointestinaalne inhibeeriv peptiid GIP Motiliin Histamiin Bradükiniin tekib ka teistes kudedes ja vereplasmas STH, ACTH seedekulgla tasemel kopeerivad vastavate hüpofüüsi hormoonide üldefekte jt.. Südame hormoonid Endoteliinid Atrionatriureetiline faktor Rasvkoe hormoonid Leptiin adipotsüütides produtseeritav valk Tartu Tervishoiu Kõrgkool 14 Koostanud M. Kolga Biokeemia Inimorganismi metabolismi ja talitluse regulatsioon 1. Süsivesikute metabolismi reguleerijad · vere glükoosisisaldust langetavad: insuliin, somatostatiin
Rakusignaalid energiahomöostaasil: Biokeemilised signaalid siseneva ja tarbitava energia hulga äratundmiseks. 1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1. Mehaanilise töö tegemiseks (lihaste kokkutõmbed, rakkude liikumine) 2. Ainete transpordiks 3. Makromolekulide sünteesiks
stabiilne; transponsitsiooni saab esile kutsuda transposaasi ekspresserumisega; insertne mutageen eelistab teatud piirkondi genoomis. Sünnijärgne areng. Organid ja koed kasvavad enamasti sünkroonselt. Kasvu kolm põhmehhanismi: rakkude arvu suurenemine(proliferatsioon), tasakaal apoptoosiga; rakkude mõõtmere suurenemine; rakuvaheaine lisamine (luukude). Organid sekreteerivad omaenda kasvu inhibiitoreid, mida suuremaks organ kasvab, seda rohkem inhibiitoreid. Leptiin: rasvkoe sekreteeritud hormoon; Mida suurem rasvkude, seda rohkem liptiini; Toimib hüpotalamuse neuronitele, vähendab isu, suurendab energiakulutust. Müostatiin:TGFb superperekonna valk, sekreteeritakse lihasrakkude poolt, pärsib lihasrakkude kasvu ja satelliitrakkude uuenemist. Mehhanismid, mis mõõdavad organi funktsiooni:maks kohanda oma mõõtmeid keha üldise suuruse järgi; ühe neeru eemaldamisel teine suureneb.
Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvumine soodustab mitmete väga tõsiste haiguste tekkimist või halvendab nende kulgu. Selle tagajärjel langeb elukvaliteet ja tõuseb varajane suremus. Rasvumine võib põhjustada ka depressiooni ning sotsiaalseid probleeme. Põhjused: · geneetilised faktorid - ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa). · toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!) · sotsiaalmajanduslik staatus - eriti mõjutab naisi. Pikaajalised uuringud on näidanud, et
lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit seedekulglast juba alates neelust, maost, soolest rasvkoest – seal vabaneb söömise korral hormoon nimega leptiin, mis põhjustab küllastustunde teket ka ajust endast. Näljatunnet esile kutsuvad signaalid tekivad tühja kõhu ja tühja seedetrakti korral ning informatsioon näljakeskusele edastatakse seedekulglast uitnärvi sensoorsete ehk tundlikkust juhtivate närvide kaudu. Suur osa informatsiooni seedekulglast toitainete kohta ja täitumise kohta
sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit: seedekulglast juba alates neelust, maost, soolest rasvkoest – seal vabaneb söömise korral hormoon nimega leptiin, mis põhjustab küllastustunde teket ka ajust endast. Näljatunnet esile kutsuvad signaalid tekivad tühja kõhu ja tühja seedetrakti korral ning informatsioon näljakeskusele edastatakse seedekulglast uitnärvi sensoorsete ehk tundlikkust juhtivate närvide kaudu. Suur osa informatsiooni seedekulglast toitainete kohta ja täitumise kohta edastatakse hormonaalselt ehk veres ringlevate ainete kaudu
*Soole mikrofloora väga arvukalt baktereid Seedimisprotsessid:*Mehhaanilised protsessid(toidu peenestamine suus, neelamine, mao ja soolte motoorika) *Sekretoorsed protsessid(seedenõrede eritumine)*Imendumisprotsessid(toitainete suundumine seedetraktist verre) Seedimise regulatsioon:*Regulatsioon närvisüsteemi tasandil(ajukoor, hüpotalamus, piklikaju, auton NS), *Hormonaalne regulatsioon(seedetrakti hormoonid, leptiin, parathormoon, katehhoolamiinid), *Toidumassi (küümuse) vahetu keemiline ja mehhaaniline mõju seedetrakti seinale, *Organismi toitumuslik staatus Suuõõne refleksogeenne funktsioon-Suuõõs kui refleksogeenne tsoon: suuõõnes paiknevate retseptorite (tundlikud maitse, temperatuuri, keemiliste ja mehhaaniliste ärritajate suhtes) erutus stimuleerib KNS toitumiskeskust, mis omakorda reguleerib kogu seedetrakti motoorset ja sekretoorset talitlust
Tüüp 2 diabeet –insuliini resistentsus Mürkide kaitse Bioloogiline: lõhn & maitse / refleksid (brokkoli!) Õpitud ja Tunnetuslik (tervisekäitumine!). Nälg-isu-täiskõhutunne 7 Toidu valik Kaasasündinud eelistus rasvasele ja magusale(Rozin 1996) Lisandub õpitud soolase eelistus Rämpstoit Kehakaaluregulatsioon: Insuliin ja leptiin–hormoon adipoossest koest. Mõlemad aktiveerivad neuroneid hüpotalamuses Neuropeptiid Y –suurendab Nälg ja aju.. Kahjustus lateraalses hüpotalamuses = afaagia rottidel (Anand, Brobeck 1951) Ventromediaalne hüpotalamus –täiskõhutunde keskus? –kahjustusega loomad söövad rohkem eineid Seks ja seksuaalkäitumine... Ühes ejakulatsioonis 500 miljoni naise jaoks spermatosoide, Munarakke palju vähem
toidu spetsiifiline dünaamiline toime (mis tõstab söömisjärgset energiakulu enam kui 20 % & on suurim valkudel) · Põhiainevahetuse tase alaneb kiiresti kuni 20. eluaastani, seejärel alanemine küll jätkub, kuid väga aeglaselt Hüpotalamuse funktsiooni haired · On leitud, et hüpotalamuse ventromediaalse tuuma (VMH) kahjustus tekitab hüperinsulineemiat & liigsöömist. Arvatakse, et küllastustunnet kontrollib samast struktuurist pärinev leptiin veres. VMH kahjustused hävitavad leptiiniretseptoreid, mis vastutavad söömise kontrolli eest · Hüperinsulineemia vähendab leptiiniretseptorite tundlikkust, mis viib liigsöömisele & rasvumisele. Praeguseks on leitud muteerumisvõimeline nn rasvumisgeen ehk leptiinigeen · Lateraalse hüpotalamuse (LH) kahjustused on tekitanud eelmistele vastupidiseid mõjusid. Nii võib teatud mööndustega oletada, et need kaks ajustruktuuri võivad rasvumise & teiste söömishäiretega seotud olla
annaabi.ee 
