Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikule lepitajale: täisealine, kohtu poolt karistamata ning teovõimeline) 4 ja elukutselised lepitajad (nõuded elukutselisele lepitajale: vähemalt 25 aastat, ametialane kõrgharidus, lepitaja elukutseline tunnistus)5. Lepitaja peab olema poolte suhtes sõltumatu ja erapooletu isik. Vene Föderatsiooni lepitusseadus näeb ette, et lepitusmenetlust saab läbi viia vaid juhul, kui pooled on huvitatud võimaluse korral kompromissi leidmises. Kohtulik protsess võib olla
Eestis reguleerib streikimist "Kollektiivse töötüli lahendamise seadus", mis peamiselt väljendab tööandjatepoolseid huvisid. Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega
24 töötajate liidu poole või riikliku lepitaja. Kui lepitaja abil ka kokkuleppele ei jõuda, võivad pooled korraldada streigi või töösulu. Võib pöörduda ka selliste liitude poole, kuhu ükski pooltest ei kuulu. Mina saan aru nii, et pöördud laiahaardelisema liidu poole. Moodustatakse 3 päeva jooksul komisjon asja arutama ja antakse teada ka riiklikule lepitajale sellest. Kui need jõuavad omavahel kokkuleppele, siis on ostus pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui ei saavutada liitude tasandil kokkulepet, siis võib pöörduda ühise avaldusega riikliku lepitaja poole. See on erapoolik asjatundja tööõiguse, tööturu ja ettevõtluse alal selle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsmini, tööandjate ja töötajate liidu ühise kokkuleppe alusel. Ja siis on veel 5-6 paikkondlikku lepitajat. Kui tüli esitatakse riiklikule lepitajale, siis ta
töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajate ja tööandjate nõudmised esitatakse teisele poolele kirjalikult. Pooled pöörduvad kirjalikult riikliku lepitaja poole, kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ning tekib töörahu katkemise oht. Kavandatavast streigist või töösulust on streigi või töösulu korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Streigist või töösulust on tööandja kohustatud informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldsust. Streigi või töösulu aja eest töötajatele palka ei maksta
oskused, mis peaks lepitajal olema. 1. Oskus kindlaks määrata põhiküsimusega seotud informatsiooni. 2. Empaatia kõigi osapoolte suhtes. 3. Veenmis- ja esitlusvõime. 4. Pinge maandamise oskus tähendab suutlikust pidurdada ja lahendada ülemääraseid pingeid. 5. Suhtejuhtimise aluseks on tundlikkus ja arusaamine konfliktis toimuvast. 6. Asjatundlikkus põhiküsimustes, kui tarvis. Kõik need oskused on üldised, ent väljendavad siiski lepitajale esitatavate nõudmiste tõsidust (Lehtsaar, 248-249). 4. OSA KOKKUVÕTE 15 Mis on konfliktidiagnostika? Konfliktidiagnostika tähendab konflikti analüüsimist kindlate kriteeriumite alusel. Konflikti hindamise kriteeriumite valik sõltub hindaja arusaamistest inimkäitumisest ja konfliktidest ning tema eesmärkidest. Praeguseks puudub üks üldtunnustatud hindamiskriteeriumite süsteem
(1) Kollektiivsete töötülide korral võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] (2) Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. (3) Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. LEPITAMINE § 8. Riiklik lepitaja (1) Riiklik lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. [RT I, 16.10.2015, 1 - jõust. 26.10.2015] (2) Riikliku lepitaja põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 81. Riiklikule lepitajale esitatavad nõuded Riikliku lepitajana tegutsev isik peab:
vaheliste kollektiivlepingute sõlmimist, täitmist ja muutmist, võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. 341. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate
või nende ühingute vaheliste kollektiivlepingute sõlmimist, täitmist ja muutmist, võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. 28. Konkurentsipiirang (mõiste, millised eeldused peavad olema täidetud) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib
kestusega kuni 1 tund; 3) toetusstreik – teiste streikijate toetamiseks – kestusega kuni 3 päeva Töösulg – tööandjapoolne töökatkestus saavutamaks töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Streigi või töösulu läbiviimise kord: 21 1. streigist või töösulgust teatatakse teisele poolele, lepitajale või KOV-le ette vähemalt 2 nädalat 2. hoiatusstreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 3 päeva 3. toetusstreigist teatatakse teisele poolele või KOV-le ette vähemalt 5 tööpäeva Streigi keeld: 1. valitsusasutustes jm riigiorganites 2. kohalikes omavalitsustes 3. kaitseliidus, kohtutes ning päästeasutustes NB! Eeltoodud keeld ei kehti töötajate suhtes, v.a. päästetöötajad ning Kaitseministeeriumi,
1) kui töörahu kohustus ei kehti; 2) kui seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni 3) kui ei täideta kohtuotsust Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit, otsuses töösulu korraldamise kohta teeb tööandja. Kavandatavast streigist või töösulust on korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Tööandja on kohustatud streigist või töösulust informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldsust. Vastavalt streigi korraldamise eesmärgile võib nad tinglikult liigatada järgmiselt: 1) streik oma seaduslike õiguste kaitseks
2. toetusstreik teiste streigis osalejate toetuseks kestusega kuni 3 päeva Streigiõiguse piiramine Streigikeeld: riigi- ja KOV asutustes kaitseväes ja riigikaitse organisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje- ja päästeteenistuses Streigipiirang: elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes - vastavat määrust pole valitsus kehtestanud. Streigi või töösulu läbiviimise kord Streigist (töösulust) teatatakse teisele poolele, lepitajale ja KOV-le ette vähemalt 2 nädalat. Hoiatus- või toetusstreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 3 päeva. Streigijuhi pädevus: esindab streigi ajal töötajate huve 33 informeerib üldsust töötüli lahendamise käigust tagab tööandja vara säilitamise tagab seaduslikkuse ja avaliku korra ebaseaduslik streik (töösulg): kohtu tegevuse mõjutamiseks
Neis ettevõtetes tuleb tagada hädavajalik teenindus- või tootmismaht, mis määratakse poolte kokkuleppel; kokkuleppe puudumisel määrab hädavajaliku mahu riiklik lepitaja Ettevõtete loetelu kinnitab VV määrusega Vastavat määrust pole valitsus kehtestanud Streigi või töösulu läbiviimise kord (KTLS § 15, § 18) Streigist (töösulust) teatatakse teisele poolele, lepitajale ja KOV-le ette vähemalt 2 nädalat Hoiatusstreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 3 päeva Toetustreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 5 tööpäeva Streigijuhi pädevus (KTLS § 16): Esindab streigi ajal töötajate huve Informeerib uldsust töötuli lahendamise käigust Tagab tööandja vara säilitamise Tagab seaduslikkuse ja avaliku korra Ebaseaduslik streik/töösulg (KTLS § 22)
töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib kui: 1)töörahu kohustus ei kehti, 2) seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni, 3) ei täideta kohtuotsust. Kavandatud streigist või töösulust on korraldaja kohustatud teavitama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on hoida tasakaalus
või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib kui: 1)töörahu kohustus ei kehti, 2) seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni, 3) ei täideta kohtuotsust. Kavandatud streigist või töösulust on korraldaja kohustatud teavitama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast
päevast arvates ning teatama oma otsusest kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist. Kui kokkulepet ei saavutata ja tekib töörahu katkemise oht, siis pöörduvad pooled kirjalikult riikliku lepitaja poole, samuti võivad nad pöörduda tööandjate liidu ning töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad 3 päeva jooksul töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Kui nende loodud komisjon saavutab kokkuleppe, siis on see vaidlevatele pooltele kohustuslik. 13.8.3.2. KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMINE LEPITAJA VAHENDUSEL, TÖÖSULG JA TREIK Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks
täitmist ja muutmist, võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja
- 2013. a eelnõus oli. - Hädaolukorraseadust saab tõlgendada, seal on elutähtsate teenuste loetelu (SM – vältimimatu abi, KOV tagama kaupluste, veevarustuse, Eesti Pank- sularaha ringlus jne) see võiks olla koht, millele tugineda, kui on mingi esmavajalik teenus. - NB! valitsus pole ettevõtete loetelu kehtestanud - (KTTLS § 21 lg-d 3 ja 4) 14.4.4 Streigi/töötsuliu läbiviimise kord - streigist/töösulust teatatakse teisele poolele, lepitajale ja KOV-le ette vähemalt 2 nädalat - hoiatusstreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 3 päeva - toetusstreigist teatatakse teisele poolele ja KOV-le ette vähemalt 5 tööpäeva o nt kui paleriinid streigivad, siis ka raudteetöötajad võivad toetada. - (KTTLS §§ 15 ja 18) - streigijuhi pädevus: o esindab streigi ajal töötajate huve o informeerib üldsust töötüli lahendamise käigust
annaabi.ee 
