eelistavad siiski võimalikult naturaalset kodu. Pesakasti materjali paksus võiks olla 20-25mm, nii peab see paremini ilmastikule ja ajale vastu. Järgmisena tuleks mõelda, kellele soovitakse pesakasti ehitada ja milline see peaks välja nägema. Igal linnuliigil on oma nõudmised nii majale tervikuna kui lennuavale. Mitte igasse kasti ei asu kõik linnud elama, igaüks valib ikka endale sobiva välja. Juuresolev tabel aitab leida igale liigile sobivad kasti ja lennuava mõõdud. Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites. Põhja Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdud sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp
linnud eelistavad võimalikult neutraalset kodu. Pesakasti materjali paksus võiks olla 20-25mm, nii peab see kauem vastu ja on ilmastikule vastupidavam Järgmisena tuleks mõelda, kellele soovitakse pesakasti ehitada ja milline see peaks välja nägema. Igal linnuliigil on oma nõudmised nii majale tervikuna kui lennuavale. Mitte igasse kasti ei asu kõik linnud elama, igaüks valib ikka endale sobiva välja. Juuresolev tabel (Tabel 1) aitab leida igale liigile sobivad kasti ja lennuava mõõdud. Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites. ( eoy.ee) Tabel 1 Põhja Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdu sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast d Soo-, põhja- ja tutt-
Hooldamine kevadel. Talveks jääb 15000…20000 mesilast. Puhastuslend märtsi II poolel ilusa ilmaga. Hädapuhastuslend veebruaris. Puhastuslennu ajal õhutemperatuur vähemalt +5…10°C. Enne puhastuslendu avada lennuavad, asetada õigele kohale lennulauad, puhastada taru ümbrus lumest. Paar päeva enne puhastuslendu võetakse ära nn. mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis. Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal). Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg
Soovitused linnumaja ehitamiseks Kasti põhi tuleb lüüa seinte vahele, sest nii ei satu vesi pessa Ei tohi jätta välja naelu ega naelupäid, sest see on ohuks pesakasutajatele. Majal peab olema katus, mis kaitseb linde vaenlaste eest Kõrgem liist, mis takistab toidul väljapudenemise. Soovitused linnumaja ehitamiseks 2 Pesa tuleks teha avatuks, sest nii on parem lindudele kui ka inimestel süüa sinna panna. Lennuava soovituslik suund peaks jääma, kas lõunasse või itta pole soovituslik panna istepulka, sest see oleks ründajatele abiks. Linnud eelistavad täiesti naturaalseid maju, seega igasugused dekoratiivid on ülearused. Töö käik Kava koostamine Kirjandusega tutvumine, materjali kogumine Tööjoonise ja tööjuhendi koostamine, tööülesannete jaotamine Materjali ettevalmistamine, materjali kuluarvestamine/tutvumine materjalidega
Samuti ei sobi sooäärne niiske maa. Sealne niiskus tekitab mesilasperele hallitushaigusi (kivihaue, lubihaue). Väikesed ojad, tiigid on mesilastele aga soodsad, sest sealt saavad nad vett hõlpsasti kätte.(Arro et al., 1997) Mõningad kriteeriumid, mis tarudel peavad olema: · Taru peab mahutama 100000 mesilast ja kuni 150kg mett. · Materjal peab olema õhuke ja läbilaskev (puit) · Tarul peab olema 1-2 reguleeritava suurusega lennuava. Lennuava võib olla kuni 15 mm, talvel aga hiirte sissepääsu takistamiseks kuni 10 mm. Lennuava paigutamiseks ei ole erilisi kriteeriumeid, kuigi soovitatav on paigutada see ida-kagusuunda. (Arro et al., 1997) 3. Mee tootmine ja mesindusinventar, -tarvikud Kui mesilastele on loodud piisavalt soodne keskkond, õhkkond ja kõik vastab
vares jne. Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 3032 cm, tiiva siruulatus 5258 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline. Pesitsemine ja paljunemine Siniraag pesitseb suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes. Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava. Pesamaterjali siniraag ise ei varu, vaid tüüpilise suluspesitsejana muneb 34 mustrita valget muna õõnsuse (pesakasti) põhja. Ligi 20-päevase haudumise järel kooruvad pojad, kes jäävad pessa üpris kauaks: 2530 päevaks. Kuivõrd hauduma asutakse juba pärast esimese muna munemist, kooruvad pojad eri ajal, erinedes seetõttu sageli nii kasvukiiruselt kui ka suuruselt. Kehvematel aastatel või suuremate pesakondade puhul pole haruldane, et
emaslinnud. Väike-lehelinnu mäng on omapärane, sarnanedes liblikalennule. Pesakoha valib emaslind, kes siis pesa ka üksi valmis ehitab. Kirjeldatud on ka sellist juhtumit, kus emaslind ehitas üheaegselt mitut pesa, lõpetas aga ainult ühe neist. Isalind peab pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi. Üksikuid isalinde on aga nähtud ka mõnd kõrt või sulge pesale kandmas. Pesa on pealt kinnine kerajas ehitis, mille ühel küljel on lennuava. Välimine kiht koosneb kuivanud kõrtest, samblast ja lehtedest, sisemus on vooderdatud rohkete sulgede ja karvadega. Pesas olevad munad on valged, kirjatud tumepunapruunide täppidega. Väike- lehelinnu pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Väike-lehelind lahkub meilt augustis-septembris. Lisainformatsioon juurde pandud kasutaja tsaujou poolt.
mitmesugust tüüpi korpustarusid. Erinevate tarutüüpide levikule avaldasid mõju tol ajal Soomes üsna levinud Farrari ja Langstroth-tarud. Esimeseks Eesti mesinike poolt ehitatud taruks peetakse Farrar-tüüpi korpustarusid. Korpustarudes olevate korpuste ristlõige on ruudukujuline ja see võimaldab kasutada nii "külma" kui ka "sooja" pesa varianti. Tarul on lahtikäiv põhi, mis võimaldab taru põhjad juba varakevadel ära puhastada. Põhja sees olev lennuava on üle 400 mm lai ja suletav metallist siibriga. Korpuste kõik neli seina on soojustatud. Pesaruumi siseseinad on ehitatud kas 6mm paksusest niiskusekindlast vineerist või 3mm paksusest nn põrandapapist. Vajadusel saab pesaruumi kitsendada raamsöödanõu abil. Korpustarudes asetatakse raamid vertikaalselt ja neid lisatakse mitme raami kaupa üksteise peale. Raame võib lisada nii palju, kui just vaja on. Tuleb ette ka seda, et pannakse juurde 70 raami. Tarusid liigitatakse
otsejoones, laskumata enne mingile vahepaigale. Pesa uuristatakse-raiutakse noka abil mõlema paarilise osavõtul. Hakatuseks kraabitakse kaldaseina jalgade abil lohk ja jätkatakse siis tööd nokaga. Tavaliselt rajatakse pesaurg kõvema liivakivi ja pehmema kattekihi vahelisse seinaossa, aga ka ühtlasse liiva-, peenmoreeni-, savi- või mullaseina. Ainult Väike-Taevaskoja kaljus olen näinud kalju keskossa uuristatud pesakäike. Eestis on pesakäigu lennuava olnud veepinnast 0,59,4 meetri kõrgusel, pesajärsaku ülaservast aga keskmiselt pool meetrit (0,31,3 meetrit) allpool. Lennuava läbilõige on püstjas-pirnjas, selle alaosa kummaski servas on linnu jalgadest hõõrutud sooned. Lennuava kõrgus on 11 14,5 cm, laius 6 cm. 60125 cm pikkune käik (lennutoru) kulgeb tõusvalt, olles pesakoopa suudmes kuni 15 cm lennuavast kõrgemal. Seespool on pesatoru enamasti ümmarguse ristlõikega ja 56 cm läbimõõduga. Pesakoopa
Meeallergiat omavate inimeste hulk on märksa suurem (Prügi, K.). Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku (Luigele, A.). 3 2. Taruvaigu kasutus Mesinikud koguvad taruvaiku tarude siseseinte, raamide ja vaheliistude pealt kraapides. Seda säilitatakse jahedas õhukindlas anumas. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (Suik, K.). 2.1. Taruvaigu kasulikus Taruvaik on mesilaste poolt toodetud segu vaikudest. Taruvaiguga mesilased tihendavad tarudes pragusid ja erinevaid auke. Lisades saab näha pilti1. kuidas mesilased taruvaiku tarusse koguvad. Taruvaigul on mitu meditsiinilist otstarvet, taruvaik seob endaga üleliigset alumiiniumi. Samuti on antud massil tugev mikroobide, seente ja kasvajate vastane toime. Katseid on tehtud rotidega (wikipedia
või vähemalt ühe meetaimeliigi õitsemise ajal kogutud korje mahutamiseks. Tarus olevat pearuumi peab saama reguleerida, sest mesilaste ning haudme pindala väheneb ja suureneb olenevalt aastaajast. Mesilaste pidamine on edukas poorsest, õhku läbilaskvast ehitusmaterjalist tarudes. Subel tekib nektari meeks ümbertöötlemisel palju niiskust, selle eemaldamiseks peab olema tarus ventilatsioon. Selleks peab tarul olema muudetava suurusega alumine ja lisaks veel ülemine lennuava. Et mesilaspere kevadel jahedamate ilmadega tugevamaks areneks, peab taru olema kindlasti soojakindel, sobiva kujuga ja võimaldama mesinikul rakendada ratsionaalseid mesindusmeetodeid. Lisaks tuleb arvestada et keskmiselt on töömesilaste haudekärje paksus 25 mm, kärjetänavate laius 12 mm ja vahelaiustega. Tarude paigutamisel tuleb kinnipidada mitmetest nõuetest: esiteks taru ümber peab jääma , et selle otste juurde või taha saab setada teise taru, teiseks tagumiste
Õietolmu värv võib olla valgest mustani, aga üldjuhul on see kollane või pruunikas, erinevatel lilledel on erinev värv ning õhus need segunevad. Olen kuulnud, et vahest on tolmlemine nii hoogne, et metsade kohal on lausa kollakad pilved. Mesilased kasutavad õietolmu suira valmistamiseks, suirast täpsemalt hiljem. Üks mesilaspere võib hooajaga koguda kuni 50kg õietolmu. Kuna õietolm omab väga suurt kasulikkust ka inimestele siis paljud mesinikud koguvad õietolmu. Tarude lennuava ette kinnitatakse väikesed harjakesed, mille abil on võimalik õietolm lihtasti, ilma mesilasi häirmata ja kahjustamata kätte saada. 2 Õietolmu mõju inimestele Vaatamata sellele, et paljudele põhjustab õhus lendlev õietolm allergilist reaktsiooni, sisaldab see ka palju kasulikke aineid. Näiteks leidub õietolmus palju vitamiine, peamiselt B12 ja E-vitamiine. Õietolm on väga väärtuslik ka valkude poolest, sisaldades palju vabu aminohappeid
Värvus ja koostis olenevad taimedest ja mesilastõust. Kuuma ilmaga on taruvaik pehme, külmaga kõva. Taruvaik sisaldab taimseid valke ja palsameid 50-55%, vaha 30-40%, eeterlikke õlisid 8-10%, õietolmu 5-10%. Sulamistemperatuur on taruvaigul 80ºC ja erikaal 1,27, ja ta lahustub 4 piirituses. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (palsameerimiseks). Taruvaigu valmistamiseks koguvad mesilased taime pungadelt. Korje tüübid Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. Produktiivkorje Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg
Selles protsessis on allergeenid elimineeritud. Võrreldes õietolmuga, on suiras rohkem süsivesikuid ja piimhapet, vähem aga valku ja rasvu. Tarus säilib suir kevadeni. Jahedas ja kuivas kohas võib suir säilida aastaid. Suira kogutakse suira eemaldamisel kärjekannudest, milleks kasutatakse erinevaid töövõtteid. Õietolmu kogumine ja säilitamine. Õietolm sisaldab paljusid mesilaspere arenguks vajalikke aineid. Mesinikud koguvad õietolmu vastava koguriga, paigutatakse lennuava ette ja selle kasti langevad mesilaste poolt kogutud õietolmutombukesed. Seejärel õietolm kuivatatakse temperatuuril 37-40 soojakraadi ning säilitatalkse õhukindlalt pimedas. Kogu protsess kestab 2 päeva. Õietolmu säilitamiseks ja kasutamiseks segatakse seda meega vahekorras 1:1. Mõlemal juhul tuleb õietolm eelnevalt peenestada. Mee segu säilib 3-5 aastat, suhkruga 6-12 kuud. Õietolmust on tuvastatud 20 erinevat aminohapet
võrkpõhja ja tuulutusavasid taru lael, muidu häviks pere rändel ülekuumenemisse. Rändel toovad sure mure kaasa sipelgad. Kui asetatakse mesilaspered liiga lähedale metsakuklaste pesale, võib peatselt sipelgate ajendil puhkeda sissetung. Väiksemat sorti rünnak toimub pea igal pool, sest rabade läheduses on kuklaseid alati, kuid rabadest saadakse just parim kanarbikumesi. Kuklaste sissetungi tagajärjel võivad mesilastest järele jääda ainult riismed. Sel juhul on soovitav lennuava kitsendada nii, et mesilased suudaksid seda kaitsta ning võimalusel tuleks järgmisel korral pered kuklastest 50-100 meetrit eemale viia. Lisaks tuleks arvestada sellega, et soojuskollete paigaldamisega võib taru lähedalt või koguni taru alt märgata soojust armastavaid rästikuid või nastikuid. Kui tahetakse jätta mesilased metsa ka talvituma, siis oleks tarvilik valida koht, mis on kuiv, päike paistaks peale ning jätkuks ka varakevadist korjet. Veel tuleks üle vaadata tarude
Üsna varsti koguvad nad ise õietolmu ja nektarit. Samuti toovad nad endaga kaasa ka veidi vett. See hoolikas töö võtab kuus ülejäänud nädalat nende elust. Mesindus Inimesed peavad mesilasi juba vähemalt 4000 aastat. Tänapäeval avaneb enamik tarusid ülaltpoolt ning sisaldab vertikaalseid, kuusnurksetest kärjekannudest koosnevaid vahast kärgi. Mesilased valmistavad kärjed ise. 5 Mesilased sisenevad tarusse selle alaosas paikneva lennuava kaudu, istuvad kärgedele ja hakkavad mett tootma. Mesilasema elab eraldi taru alaosas, et ta ei muneks taru ülaosas paiknevatesse mee ladustamiseks ette nähtud kärgedesse. Kaks meemesilase põhiliiki on läänepoolne Apis mellifera ning idapoolse levikuga Apis cerana. Mesinikud aretavad uusi mesilasetõuge, kes oleksid vähemagressiivsed, ei haigestuks ja annaksid rohkem mett 6 KASUTATUD KIRJANDUS *A. Rohtla "Meetaimed ja mesi" *E
niiskumisest ja kuivamisest põhjustatud rakuseinte rebenemist ja seega välispinna kulumist. Putukkahjustused Majasikk: Majasikk (Hyltrupes bajulus) on hooneis kõige sagedamini esinev puidukahjur. Aastakümnete jooksul tekitatud kahjustused ei pruugi olla märgatavad, kuna tõugud suruvad end munadest väljudes puidu sisse. Ka näripuru puu tüve ümbruses pole nähtav. Kahjurite olemasolu reedab lennuava. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Nemad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi
nii kõrgeid helisid lihtsalt enam ei taba. Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu ka siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele. Tavaliselt asub pesa üsna kõrgel, 4...17 m kõrgusel. Pesa on suhteliselt väike kerajas paksuseinaline ehitis. Lennuava asub ühel küljel. Kogu pesa on täiuslikult viimistletud ja jätab kunstipärase mulje. Pesas olevad munad on pruunikaspunased ja üks muna kaalub 0,7 grammi. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Peale pesast lahkumist võivad pojad veel kauaks jääda pesa
Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu ka siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres. Pöialpoiss on meie looduses tavaline nii suvel kui ka talvel. Pesitseb pöialpoiss kõigis okas- ja segametsades. Pesa ehitab ta tavaliselt kuusele ja kinnitab selle allarippuva oksa tipuosas oksaharude vahele. Tavaliselt asub pesa üsna kõrgel, 4...17 m kõrgusel. Pesa on suhteliselt väike kerajas paksuseinaline ehitis. Lennuava asub ühel küljel. Kogu pesa on täiuslikult viimistletud ja jätab kunstipärase mulje. 12 Header and footer ; nimi Pesas olevad munad on pruunikaspunased ja üks muna kaalub 0,7 grammi. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Peale pesast lahkumist võivad pojad veel kauaks jääda pesa lähimasse ümbrusesse. Nurmkana Nurmkana ehk põldpüü on nälga näinud kodukana suurusega kanaline. Sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun
toituma ja töötama amm-mesilasena andes vakladele oma süljenäärmete eritist. Perioodi lõpus teeb mesilane orienteerumislende, jättes meelde, milline on tema taru väliskuju ning ümbrus. Teisel perioodil (11.-20. päev) ehitatakse kärgesid. Selleks ajaks on mesilasel täielikult välja arenenud vahanäärmed. Töödeldakse ümber korjemesilaste toodud nektarit ning õietolmu, koristatakse taru prahist ning valvatakse lennuava. Kolmandal perioodil (20. päevast kuni elu lõpuni) korjatakse 11 saaki. Seda tehakse nii kaua kuni jätkub korjet ja tarus on ruumi nektari paigutamiseks. · Lesed on pere meesliikmed. Lesed on jämeda tagakehaga, kaks korda raskemad kui töömesilased ning nad ei nõela kuna neil puudub astel. Nad pole võimelised korjama mett ning enamasti söödavad neid töömesilased
puult koore maha raiuda. Kui on hea toit sügavamal puidu sees, siis võib raiuda sügava augu tüvesse (siklase tõuk, hobusipelgate pesa). Peamiselt toitub mardikatest, hävitades väga suurel hulgal üraskeid, vähem sööb sipelgaid. Pesitsemine Pesakoopa raiub tavaliselt haava- või männitüvesse 8...10 m kõrgusele. Märtsis hakkab pesaõõnsust raiuma, see kestab 10...17 päeva ja tema mõõtmed on: sügavus 40...60 cm ja lennuava läbimõõt 17 X 10 cm. Oma 3...5 muna muneb paljale põhjale. Teeb tihti igal aastal uue pesaõõnsuse ja nii saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised 9Põldlõoke Alauda arvensis Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga lind. Emas- ja isaslind välimuselt ei erine, mõlemal on ülapool muldpruun heledamate triibukeste ja laigukestega. Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind
Paarumislend toimub ilusa ilmaga ja kella 10–17 kui 2 minutiga. Kunstlik viljastamine toimub mikroskoobi all spetsiaal- vahel. Lesed lendavad tavaliselt välja tund aega varem. Paarumine leiab se seadmega, mida on võimalik osta. enamasti aset 10–12 meetri kõrgusel. Töömesilased lendavad harilikult Viljastamiseks sobiv ema on 8–12 päeva vana, enamasti hoitakse kuni 8 meetri kõrgusel, lesed 10 meetri kõrgusel või veel kõrgemal. teda paarumistarus, mille lennuava on paarumise vältimiseks varus- Mida enam sügise poole, seda kõrgemal toimub paarumine – isegi tatud emalahutusvõrega. Kunstlikult viljastatud mesilasemale antakse kuni 50 meetri kõrgusel. Lesed lendavad ja paiknevad õhus ebaühtla- kaks doosi CO2: esimene viljastamise ajal ja teine kas viljastamisele selt, tavaliselt on leski rohkem mesilast kaugemal. Lesed ei lenda suurte eelneval või järgneval päeval. Pärast viljastamist võib mesilasema veekogude kohal
andmeid koguda. Mõnikord asusid mesilased looduslikes puuõõnsustes, kuid enamasti olid õõnsused inimese tehtud. Mõnel omanikul võis olla metsas sadu mesipuid. Tarupuuks valiti kõige sagedamini vana tugev mänd, harvematel juhtudel kuusk või tamm. Puutüvesse raiuti kõverateralise tarutuuraga 3-6 meetri kõrgusele 1 meetri kõrgune pesaruum. Lõunakaare paiknev suuauk kaeti 2-3 suulauaga, millesse jäeti lennuava. Suuaugu ümber löödi raudkonkse või riputati puutõlv, et karud ligi ei pääseks. Hõlbustamaks tarupuude jälgimist, püüti õõsi teha võimalikult lähestikku asuvatele puudele. Tarupuude valimisel eelistati kohti, kus kasvas kanarbiku, mida peeti parimaks meetaimeks. Meevõtmisel peletati mesilase tarupuust välja kas suitsu või koputamisega. Peret peeti, kuni mesilasema jäi vanaks, harilikult 4-5 aastat. Kokkuvõte ja järeldusi Metsmesinduse õitseaeg Eestis oli keskajal
20 KP-positsioon Peab asuma kohas, kus KP saab katta enamuse jao tulealast. Võimalusel rajada ka varupositsioon. Positsioon rajada hoone nurkadesse – see annab laia laskesektori – või tuua hoonest liikumistee kaudu välja eraldi laskekaevikuna. TT-positsioon Peab asuma kohas, kus TT saab katta vaenlase transpordi ohtlikke suundasid. Rajada kindlasti varupositsioonid. Positsioonid rajada hoones kohta, kus oleks tagatud piisav ohuala (piki koridori, suured toad, saalid) ning granaadi lennuava. Positsioon võib asuda ka hoonest väljaspool eraldi kaevikuna. 151 JÜ positsioon Peab asuma kohas, kus oleks lahinguväljale võimalikult hea vaade ning oleks tagatud võimalikult efektiivne juhtimine. Käsitulirelvad peavad olema paigutatud selliselt, et kõik ohtlikud suunad saaksid kindlasti vaatluse ja tulega kaetud. (joonis 8.21) Rühmitumine hoonesse joonis 8.21 152
annaabi.ee 
