Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

R.P. McMurphy – kurjategija või lunastaja? (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

R.P. McMurphy – kurjategija või lunastaja ?
McMurphyt
ei saa kategooriliselt liigitada ei kurjategijaks ega ka lunastajaks. Haigla töötajad pidasid teda päris kindlasti kurjategijaks, sest
ta rikkus haigla reegleid ja tekitas ka materjaalset kahju, samuti ei
pruukinud tema tegevus hullude vaimsele tervisele positiivselt
mõjuda. Hullude jaoks oli ta pigem lunastaja. Vaevalt neil varem
seal nii põnev oli olnud.
McMurphy
oli kohati väga vastutustundetu ja süüdimatule omase käitumisega.
Ta ei tundnud kahetsust oma reeglitest üle astumise tõttu ka pärast
karistusi, mis näitas, et ta oli enesekindel ja tugev isiksus. Tal
oli oma arusaam hullumajast ja selle tegevusest, mida ta ka tugevalt

R P-McMurphy – kurjategija või lunastaja #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karmenka Õppematerjali autor
kas mcmurphy oli kurjategija või lunastaja?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Tekkis arusaam haigusest kui meditsiinilise keskkonnaga seostatavast olukorrast . Probleemid tabasid ka Kochi ennast. Tema poolt välja pakutud tuberkuloosivaktsiin ­ tuberkuliin ­ oli ebaõnn. Koch teatas sellest 1890. aastal ning kuigi lisas, et tööd alles käivad, hakkas talle au ja kuulsust langema. Vaatamata Saksa seadustele, mis keelasid salajase koostisega preparaatide kasutamise, tegi Koch oma väidetavast leidusest saladuse. (Arvatakse, et selle taga oli pigem mõni ravimifirma või siis Saksa valitsus ­ viimasel olnuks mängus rahvuslikud huvid.) Haiged voorisid Berliini ja Koch ,,vaktsineeris" neid. Paraku ei toimunud paranemist, mõnikord pigem olukord halvenes. 1891. aastal tunnistas Koch, et tema ,,vaktsiini" puhul on tegemist tuberkuloositekitajate kultuuri seguga zelatiinis. Päris asjata need tööd ei olnud, tuberkuliinist sai hiljem varase diagnoosimise vahend (von Pirquet 1907. aastal kasutusele võetud test kannab ka Mantoux testi nime).

Meditsiini ajalugu
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

............................................................................... 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus .......................................................................................................... 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine ............................................................................ 7 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus ................................................................................. 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1

Käitumine ja etikett
thumbnail
80
doc

Õiguse sotsioloogia

I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid.

Õigus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann ­ Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni. Alfons Binding ­ Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks. Nii mõnigi kord toetab ta Graeberit söögipoolisega, et sõdur neiuga õhtustada saaks

Kirjandus
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts

Kirjandus
thumbnail
33
doc

Kriminaalpoliitika kordamine

Määratakse absoluut- ja suhtarvudes. b) Kuritegevuse struktuur iseloomustab kuritegevust kvalitatiivselt. See määratakse kindlaks mitme näitaja alusel. Struktuuriuuringute hulka kuulub nt üksikute süüteoliikide osatähtsuse väljaselgitamine süütegude üldarvust, samuti ka kurjategijate soo, vanuse, haridustaseme, rahvuse vms uurimine. Väljendatakse protsentides. c) Kuritegevuse dünaamika all mõeldakse kuritegevuse seisundi või struktuuri muutumist teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia ­ on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval

Õigusteadus
thumbnail
66
doc

Kriminoloogia konspekt

KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel ­ märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis

Sissejuhatus õigusteadusesse
thumbnail
73
doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.

Kriminoloogia




Kommentaarid (1)

kristenn profiilipilt
kristenn: kasulik oli
20:53 02-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun