R. P McMurphy kurjategija või lunastaja? Et mõista McMurphy olemust, tuleks endale selgeks teha, mis aspektist vaadatuna me tema staatuse määrame. Kui vaadata tema käitumist läbi seaduse pilgu, siis oli tegemist kriminaaliga, kelle jaoks reeglid ei kehti ja kes peab enda üheks põhiülesandeks selle tõestamist inimoknnale eesotsas politseiga. Teisalt on ka inimlikud väärtused olulised. McMurphy vabameelne suhtumine tegi need mehed õnnelikuks. Siiski ei saa jätta märkimata
06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle väga meeldis, kuidas ta üritas suhelda indiaanlasega, kes oli niiöelda kurt-tumm. McMurphy kaasas teda korvpalli mängu ning lasi tal erinevaid asju teha. Enne oli indiaanlane justkui kõrvale heidetud seetõttu, et ta kurt-tumm oli
kõrvale. Esimene märk sellest oli juba see, enamik patsientidest olid haiglas vabatahtlikult ning poleks endast vabaduses otsest ohtu kujutanud. Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel. Pärast haiglasse registreerimist pandi nad kõledatesse ruumidesse ning neile jagati hoogsalt erinevaid ravimeid. McMurphy aga ei püüdnudki oma haiglas veedetavat aega rahulikult veeta. Kuigi oli aru saada, et ta tegelikult polnud mentaalsete probleemidega, koheldi teda haigla töötajaskonna poolt nagu hullu. Mulle jättis ta väga positiivse mulje ja ta käitus küll pigem lunastajana ülejäänud patsientide suhtes. Tuues nende ellu midagi uut ja põnevat, mis võis olla veidi äärmuslik ja kohati ohtlik, andis ta neile kõigile võimaluse jälle elada, mitte kopitada hallide haiglaseinte vahel.
Lendas üle käopesa Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ju välja, et enamus patsiente
kuidas hullu mängiv vang suudab samaaegselt haiglaelu täiesti pea peale keerata ning töötajates viha tekitada, ent samas ka võita teiste haigete usalduse. Draamafilmi suurepärane stsenaarium ning andekad ja hästi valitud näitlejad on auga välja teeninud selle eest 5 Oscarit. Kõige huvitavamaks tegelaseks oli kindlasti Randall McMurphyt, keda kehastas Jack Nicholson. Vanglast pääsemise nimel hullumajja sattuv McMurphy on ääretult metsiku loomuga ning seetõttu tekivad koheselt konfliktid tema ning sealsete töötajate vahel. McMurphy üritab haigla sisekorda muuta, astudes pidevalt reeglitest üle ning rikkudes haiglas valitsevat rahulikku keskkonda. Ma arvan, et sellega tegi McMurphy pigem head, kui halba, sest tõi sellega eluvaimu haigetesse tagasi ning tegi nende rutiinse elu huvitavamaks. Tal õnnestus võita ka teiste haigete usaldus ning hoolimine, tegeledes nendega rohkem kui sealsed õed kokku
Tundeid ja mõtteid seoses filmiga Lendas üle käopesa Film Lendas üle käopesa rääkis psühhiaatriahaiglast, kus oli range reziim. Sinna tuli McMurphy, kes saadeti psühhiaatriahaiglasse, et välja selgitada kas ta on hull või mitte. Kuid McMurphy oli elurõõmus ja suutis patsientide elu seal korralikult raputada. Esimesena tekitaski mulle küsimuse see, et kas McMurphy tegi kõiki neid tegusid viis patsiendid kalale ja korraldas neile peo, sellepärast, et tõestada haigla juhatuskonnale ja ka iseendale et ta suudab kehtestada oma võimu. Või oli tal mängus ka omakasu ta tegi neid tegusid hoopis selleks, et ise lõbutseda kaaperdas paadi ja viis haiged merele kalale, ise teades, et vanglasse ta kindlasti ei satu ja selle teo eest ta karistada ei saa. Pigem siiski oli talle hullu teesklemine kasulik ning ka tema sai lõbutseda.
Haigla kui ühiskonna mudel Märkmepaberi lõpus, mida täiendasin kogu filmi käigus, on kirjas järgnev mõte: "Vaimuhaigla oli kogu Universumist trellide ja lukustatud ustega eraldatud maailm, kus kehtisid omad reeglid. Aga kui sinna sattus võõrkeha, viis see organismi tasakaalust välja" Enne McMurphy vaimuhaiglasse saabumist oli haigla nagu üks eraldatud, sõltumatu riik. Seal valitses piltlikult türannia, kus peaõde kehtestas vaimuhaigetele seadused ja kindla päevaplaani. Mitte ükski patsient ei astunud nendest reeglitest üle ja mitte hirmu pärast saada karistada, vaid nii oli neile endile mugavam. Mõned haigetest olid haiglas vabatahtlikult, millest järeldasin, et nad ei suuda ühiskonnas ise valikuid teha ja sellepärast elasid nad kellegi teise valikute järgi
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Kristjan Pikhof KS140 KIRJELDAV MUDEL SARI SEKSUAALKURJATEGIJATE OHVRITE JAHTIMISEST: TUGINEDES RATSIONAALSELE VALIKULE Referaat Juhendaja: Liisa Saarna, MA Tallinn 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 Meetod..............................................................................................3 1.TULEMUSED.......................................................................................4 1.1 Ohvri otsimise meetodid.............................................................4 Esimene faas: kurjategija rutiinsed tegevused ohvri leidmiseks....4 Teine faas: jahtimise p
Kõik kommentaarid