Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21
Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere
Kunda vabadussõja ajal Kunda dessant 16. detsembril 1918. aastal. 15-nda detsembri õhtul paigutati mehed laevadele- suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest
· Ignas kardab Tõmmu ja Ilme pärast, seega ei luba neil koju tulla, vaid käsib metsas punkris olla. 8. Peatükk · Reku toob Taavile sõna, et ta naine on Taevasaarel punkris. Taavi läheb Taevasaarele,, naine käsib tal Lembitut päästma minna, Taavi teab, et sel juhul kui ta vanglasse läheb, ei pääse Lembit ega ta ise eluga. 9.Peatükk · Kapten Jonnkoppel ei luba Taavil lahkuda, arvab, et nii reedaks Raudoja kõik metsavennad. · Ilme käsib endiselt Taavil Lembitule vanglasse järgi minna. Osvald ütleb meeltesegaduses Ilmele, et usub NKVD formaalsusesse ning sellesse, et Taavil lastakse koos pojaga tagasi tulla. 10. Peatükk · Taavi langetab raske otsuse: ta peab ohverdama poja oma naise, enda ning kaaslaste elude nimel. · Taavit vaevavad suured süümepiinad, ta külastab Hiie talu. Ka Ignas arvab, et Taavit ei lasta tulema, kui viimane läheks Lembitule järgi.
piirajatega rahu, hiljem saadi vanemad ja ülikud pantvangideks ja tuldi tagasi 1212 Euroopas katkulaine, sõlmiti Toreida vaherahu(pidi olema kolm aastama 1212-1215) eestlased tahtsid ka rahu, sest neil oli olnud pidevad vastuseisud venelastega, Otepää linnust piirati 8 päeva, rahutused Pihkvas 1215 - juba talvel sooritasid sakslased sõjaretke põhja poole, Ridalasse ja Sakalasse, vaherahu rikkuminepidi kestma kevadeni, samal aastalLõhavere linnus(kuulus Lembitule), kolmandal päeval suutsid põlema süüdata, eestlased pidid alla andma Kolme maleva manööver tehti laiaulatuslik vastupealetungi kava, taheti siinse piirkonna saksa koloonia täielikku hävitamist, eestlased nägid palju vaeva, kuid nende ühisoperatsioon ebaõnnestus 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased
1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti.
ei tundnud keegi teda esialgu äragi.Vanglakoledused ja kannatused olid oma jälje jätnud. Tema poeg lembit oli endiselt vangis. Ilme isa Ignar mattis tütretütre kodu lähedale kaskede alla. Laps oli ju ristimata ning surnuaeda ei saanud matta. Pealegi oli surnuaed kõikjal. Raamatu pealkiri on pandud selle järgi, et ristiteta haudu oli kogu maal nii vaenlaste kui ka omade omi. Taavi ja Ilme elavad metsas punkris üle raskeid aegu. Ilme tahab, et mees läheks Lembitule vanglasse järgi, kuid Taavi teab, et sellest poleks abi. Vanglas peaks ta teisi reetma ning ei pääseks keegi eluga. Nad olid võimetud olukorda muutma, abi loodeti mujalt maailmast ning et vaenlased lüüakse tagasi. Kuid vaba maailm leppis Baltimaade okupeerimisega ning rahvad jäid oma hädas üksi. Toimusid küüditamised ning haarangud metsavendadele. Ka venelaste käsilased ise ei pääsenud üldisest kahtlustamisest. Lõpuks ei kuulunud
1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult. 1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop.
tagasi kodudesse, langenuid kibedalt Kaupo surm Madisepäeva lahingu järel. 21. september 1217 Henriku järgi läks Kaupo koos teiste väljavalitud liivlastega kristlaste valikväega Sakalasse, et eestlaste suurt, väidetavalt 6000-mehelist malevat puruks lüüa. Lahingus sattusid liivlased eestlaste ägeda surve alla ja mitmed neist langesid. Ka Kaupo sai lahingus raskelt haavata: ta pisteti mõlemast küljest odaga läbi. Siiski ei hukkunud ta mitte lahingus, nagu see sai osaks Lembitule, vaid jõudis enne surma teha testamendi ja pärandada kogu oma vara Riia kirikule. Seetõttu on Enn Tarvel pidanud võimalikuks, et Kaupo võis elada ka järgmise päevani. Kaupot olevat kibedalt leinanud kristlaste väe juhid: Dünamünde abt Lippe Bernhard ja Orlamünde krahv Albert koos kõigi oma kaaslastega. Kaupo maeti Kubeselesse. Tema arvatava hauakoha juurde Krimulda lähedal on püstitatud ka mälestuskivi. Kokkuvõte
Viljandi piiramine1211-sakslased rüüstasid kaua linnust, eestlased pidasid vastu, lõpukstehti rahu. Eestlaste pealetungid- tegid mitmeid ründeid, lõpuks tulid vastastele abiväed ja eestlased pidid taganema, katku tõttu oli kõigil vaja puhkust ja asuti läbi rääkima. Sõlmiti Toreida vaherahu 3 aastaks.Suhted venkudega olid halvad . 2periood-rüüsteretked ridalasse ja sakalasse, sakslased rikkusid rahu. Tungiti Lõhavere linnusesse,mis kuulus Lembitule, sakslased alistasid nad,pääseti ristimisest tänu rüüstajatele. Kolme maleva manööver-koostati kava:saksa koloonia täielik hävitamine.Kukkus läbi,sest jõude jäi väheks. Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist
Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse. 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja- Läänemaale Ridalasse. See oli eestlastele täiesti ootamatu, sest Toreida rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti siiski alles maakonna põhjaosas. Seejärel hakati kogunema Lõhavere (Leole) linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. Ugandi ja Sakala alistuvad. 1215. aasta suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult
· Ridalasse jõudnud vaenuvägi jagunes ning hakkas laastama ümbruskonna külasid. · Armutu tapmine ja röövimine kestis 3 päeva. · Neljandal päeval pöörduti koos saagi, hobuste, kariloomade ja vangidega liivimaale tagasi. · Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi sakalasse o Rüüstama hakkati alles maakonna põhjaosas. · Seejärel hakati kogunema Lõhavere linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. o Linnuses olevad eestlased astusid esimestele ründajatele julgelt vastu ja ajasid neile hirmu peale. · Piirajatel õnnestus linnus siiski kolmandal päeval põlema süüdata. o Eestlased ei suutnud tuld kustutada ning olid sunnitud välja tulema ja alla andma. KOLME MALEVA MANÖÖVER · Põrast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema
Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse 1215. a algul tehid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. See oli eestlastele ootamatu, sest Toreida rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Oli vaherahu rikkumine. Armutu tapmine ja röövimine kestis 3 päeva, 4.l päeval pöörduti tagasi Liivimaale. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti maakonna põhjaosas. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus Lembitule. Piirajatel õnnestus linnus 3-l päeval põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma. Ristimise ajal tungis vaenuvägi linnusesse ja röövis selle paljaks. Lembitu võeti koos teiste vanematega kaasa ent vabastati pärast poegade pantvangi andmist. Kolme maleva manööver Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine
Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse. 1215 algul tehid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja-Läänemaale Ridalasse. See oli eestlastele ootamatu, sest Toreida rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Oli vaherahu rikkumine. Armutu tapmine ja röövimine kestis 3 päeva, 4.l päeval pöörduti tagasi Liivimaale. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti maakonna põhjaosas. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus Lembitule. Piirajatel õnnestus linnus 3-l päeval põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma. Ristimise ajal tungis vaenuvägi linnusesse ja röövis selle paljaks. Lembitu võeti koos teiste vanematega kaasa ent vabastati pärast poegade pantvangi andmist. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava Riia piiramiseks, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine
Sisuliselt kõik linnused, mis rajati olid tuntuvalt kaitstumad. Kõige paremini olid kindlustatud värava juurde viivad teed. Kindluseni viiv tee on tehtud tavaliselt päripäeva. Nii jäi ründajal katmata külg - mõõgakäsi - kaitseta ja oli hea neid peksta ja pilduda. Soontaganas oli aga vastupäeva teekene. Seal kasutati võib- olla aga looduslikku kuju ära. Soontagana oli ehitatud soosaarele. Lõhavere linnus kuulus eesti ühele kõige tuntumale vanemale Lembitule. Seal oli üks eriti suur hoone 8x8m (teistes linnustes oli 5m tavaliselt), mis kuulus arvatavasti Lembitule. Sealt leiti uhke ese, mis oli arvatavasti Lembitu ema või lemmiknaise oma. Selles linnuses oli kaks kaevu: üks oli linnuse sees, teine jalamil.
Ilmselt peitub sakslastele ja kirikule alistumise taga olgu siis tegemist lõunaeestlaste sõjalise murdumise või põhja- ja lääne-eestlaste märksa soodsamail tingimustel allavandumisega tõdemus, mille 1211. aastal ütlesid välja Viljandi kaitsjad: "Tunnistame teie jumala suuremaks meie jumalatest, ta on meist ülesaamisega painutanud meie meele teda austama". Samas leidus juba vallutusajalgi eestlaste seas uue usu suhtes erinevaid arvamusi ja hoiakuid. Lisaks Lembitule teame 13. sajandi algusest Virumaa vanemat Tabelinust, kelle sakslased olid kord Ojamaal ristinud ja kelle taanlased hiljem sakslastelt ristimise teist korda vastuvõtmise eest üles poosid. Ei ole põhjust unustada ka neid virulasi ja järvalasi, kes 1222.1223. a ülestõusu ajal oma preestreid lõunaeestlaste kombel ei tapnud, vaid nad tervena Tallinna saatsid, samuti lähedase liivi hõimu kristlasest vanemat Kaupot, kes püüdis juba pöördumatult
Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused (49-50) : 1224.a
sisse Toreida linnus. Eestlaste kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega suurema sõjakäigu Ridalasse, mis oli ootamatu, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo. 1227. aasta jaanuaris, kui meri oli jääs, kogusid sakslased tugeva väe. Üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla
Alates 11. saj keskpaigast on linnuseehituses tõsine muutus. Ehitati suremaid kaitserajatisi, kõrge ja võimas kivivall (nt Saaremaal). Hilisrauaajal oli ka mägilinnustel võimasad kaitseehitused. Linnuste ehituskonstruktsioonid olid sel ajal juba üpris keerulised. Väravad olid ka pealt kaetud. Linnuse tee on tavaliselt päripäeva. Värava kõrval on olnud ka tornilaadseid ehitisi. Soontagana linnus asus soosaarel, mida sai rünnata ainult talvel. Lõhavere linnus kuulus Lembitule, sealt on ka aare leitud (sõrmused, käevõrud, brokaatpael). Linnuste juures on oluline, et peab olema veevõtukoht, Lõhaveres oli isegi kaks kaevu, üks jalamil, teine linnuse peal. Ilmselt peal asuv kaev ei andnud piisavalt vett. Oli ka salakäik. Kaitserajatised olid jätkuvalt horisontaalsetest palkidest. Kogu muinasajal vältel üha rohkem levib komme matta surnuid maahaudadesse. Kuid on erinevusi tüüpilistest kristlaste haudadest. Meie
annaabi.ee 
