uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud
Linnused on suuremad ja kaitserajatised tugevamad. Püsiasustusega linnused olid võimukeskused. Lääne-Eestis ja saartel võimsad ringvall-linnused. Tänapäeval nimetatakse neid kohti enamasti maalinnadeks (Valjala,Varbola). Mujal kasutati ära linnuse asukoha looduslikud eeldused. Maalinnade vallid enamasti paest, harvem liivast-kruusast. Vallil puust kaitseehitsed. Kasutati ka pinnasega täidetud putitarindeid. Linnusel 1-3 väravakäiku. Elatavad linnused leiumaterjal näitab, et osades linnustes on pidevalt elatud. Eelkõige elasid linnuses eliiti kuuluvad perekonnad ja nende kaaskond. Linnustes asusid eluhooned ja kaevud. MUINASAEG Pelgupaiklinnused püsiva elamise jäljed puuduvad, ilmselt kasutati pelgupaikdena ohu korral. Pelgupaikadena kasutati ka raskesti ligipääsetavaid looduslikke kohti: soo- ja järvesaari, koopaid, kaugeid paiku metsas (Helmu ja Aruküla koopad; Kuimetsa karstikoopad).
"idatee meeste" aktiivsus, mis ei lasknud Rootsi viikingeil siia omi kaubakeskusi rajada. Ohtlikuks muutusid eriti Saare- ja Kuramaa meresõitjad Skandinaavias tekkinud riigikestele 11. ja 12. sajandil, mida vahest romantiliselt nimetataksegi Eesti (resp. Läti) viikingiajaks. Selgeimat tunnistust läbi Eesti voolanud rikkustest annavad maapõue peidetud hõbeaarded, mille rohkuse poolest suudab Eestiga Läänemere ümbruses võistelda üksnes Gotlandi saar. Ka kogu siinne arheoloogiline leiumaterjal osutab väga tihedatele sidemetele nii Rootsi viikingite kui ka Venemaa varjaagidega. Muistsetest eestlastest kui viikingite maailma täieõiguslikest liikmetest annavad tunnistust rohked kalmeleiud. Mõistagi maeti koos ehete ja relvadega vaid ühiskonna rikkamaid liikmeid, piirkondade ja külade vanemaid ning nende perekondi. Relvad ja ehted, mis koos surnuga põletati, olid mõnikord Skandinaavia päritolu või sealsete eeskujude järgi kohapeal valmistatud. Eriti
platsi kohale turukoht, mis sai oma heakorrastuse nähtavasti 12.sajandil; hiljemalt 10.-11. sajandil hakkas Raekoja platsi ümbruses kujunema eesti käsitööliste ja kaupmeeste linna tüüpi asula. Nagu enamikes Eesti linnalistes asulates, on ka Tallinnas kõige levinum ja rohkearvulisem leiuliik keraamika, mille alusel tegidki tollaste kaevamiste juhid oma ajamäärangud. Aastatel 1971-1972 oli Jaan Tammel seoses oma diplomitööga võimalus Toompea ja Raekoja platsi leiumaterjal uuesti teaduslikult läbi töötada. Ta leidis, et käsitsi valmistatud keraamikast oli leiuaines vaid üheksa kildu, mis sarnanesid mujal Eesti ala linnustest ja kalmetest leitud II aastatuhande algussajandite käsitsi valmistatud keraamikaga. Vaadeldud 1952.-1953. aastate kaevamistega lõppeski Tallinnas niinimetatud teaduslikust sihtprogrammist lähtuv akadeemiline uurimissuund. Järgmisel, 1954.aastal lülitusid tallinna
mis dateeriti ajavahemikku 1283- 1312. Nende postide funktsioon pole selge, tõenäoliselt 6 olid need tellingupostid, mitte ristikäigu osa täitnud varikatuse konstruktsiooni kuulunud postid. [ 4, lk 141; 6, lk 57, 58] Enamus kloostriaegsetest leidudest saadi irdleidudena, keraamika suudeti tüpologiseerida ja dateerida. 13. sajandi leiumaterjal vastab tol ajal Tallinnas levinud savinõudele, millest suurema osa moodustasid toiduvalmistamiseks vajalikud nõud. Kasutati nii import- kui ka kohapeal valmistatud keraamikat. 14. 16. sajandil loobuti savinõudest ning importjooginõude osakaal tõusis. [ 4, lk 137, 138, 141; 5, lk 80] 1998. aasta suvel jätkusid ehitusarheoloogilised uuringud kloostrikompleksi lääneküljes ning siseruumides. Kloostrihoone lõunatiiva lääneseina keskosas paiknenud
Alevi peamiseks hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667. aastal on üks Lihula kodanik öelnud, et piiskopi ajal oli Lihulas viis kirikut: esimene mäel (linnuse kabel), teine kloostris (tsistertslaste klooster), kolmas alevis (Elisabethi kirik), neljas Johannese kirik (kabel) ja viies puukirik (Antoniuse kabel). Tsistertslaste kloostri täpne rajamise aeg ei ole teada. Ilmselt valmis see 1275. ja 1285. aasta vahel
majapidamisoskused, koolid eesmärk: kalokagaatia e keha ja vaimu tasakaal -> võrdselt tähtsad intellektuaalne, muusikaline ja füüsiline kasvatus 5. sajandi lõpuks haridusasutusteks kujunesid gymnasion'id, kodune kasvatus pedagoogi (paidagogos) juhendamisel, hiljem hariduse täiendamine sofistide juures, Sparta kasvatus · Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7. saj. eKr "Tööd ja päevad": moraali alus, "Theogonia": jumalate ja maailma põlvnemine, klassikalise ajastu näitekirjanike looming, kreeka ja rooma filosoofide (Platon, Aristoteles) ja ajaloolaste (Herodotos, Thukydides), teiste antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves
vaid ka järgnevate perioodide jooksul. Lahtiste tuleasemete jäänuseid oli säilinud ka kunagiste elamute sees. Iru linnamäe pronksiaegsest kihist pärinevad Eesti varaseimate ristnurgaga seotud rõhkpalkhoonete jäänused. Kaevamiste käigus tuvastati siiski ka postiauke või -kiilustikke: näiteks oli postide rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt. Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid. Saadi ka valamisvormide katkeid ning rohkesti luu- ja sarvesemeid (harpuun, hobuse suitsekang, lusikas, nooleotsad, nõelad, naasklid, noad). Põllumajandusele viitavad taolised leiud nagu sarvest kõblas või adratera, jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3.
Sageli eelistati sõita ranna läheduses. Laevade vedamine üle maa (ümarpalgid) · Kaupade maksumus meesori 100 dirhami (300g hõbedat), naisori 200 g hõbeda eest idamaades aga meesori 2000 g hõbedat, naisori aga 2000 grivnat ehk 6000 g hõbedat · Viikingite kindlustused - Taani ringvall linnused Aggersborg (d 240 m), Fyrkati (d 136 m) kohutavalt korrapärased ideaalsed ringid; ka Trelleborg. Kõik suures osas läbikaevatud, leiumaterjal väga huvitav leide on VÄHE (kästitööga seotud raua-, hõbe-, pronksisepiste jäänused, värtna kedraga, raskusvihid, põllumajandusega seotud leiud puuduvad, relvaleiud äärmiselt haruldased). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks? · Silmapaistvad kääpad Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana- Uppsalas, Osebergi kääbas (1904) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka
Uuri sakraalne ala oli niivõrd võimas, et sinna nad ei söendatud esialgu oma asupaika rajada, vaid valisid midagi ääremaisemat, mis oligi tsistertslastele kohane. Süngetele legendidele võis anda hoogu ka nälja ja katkude ajal mõisnike uhkeldav elustiil, mis ilmselt päris palju lihtrahva tööd ja higi nõudis. Miks ei ole sealt aga midagi leitud peale ehitusprahi? Võimalik, et tegu oli ainult puuhoonega ja sellest midagi eriti leida ei olegi. Või on võimalik leiumaterjal jäänud kunstliku künka alla? Või asus "õige" Tondimägi veidi eemal praegustest varemetest ja kaevati lihtsalt valest kohast? Või olid kahel korral seal toimunud väljakaevamised lihtsalt erilisest ebaõnnest tabatud? Näiteks ei leidnud Roma-Kolga projekti arheoloogid aastatel 1997-98 kolmes kohas mõisaterritooriumil tehtud prooviaukudest peaaegu mitte midagi. Muu hulgas otsiti ka matmispaika. Väljavõte dokumendist: "Inspekteeriti mõisa ümbrust ja tehti mõningad surfid. /..
esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade jooksul, kuid siingi jääb palju teadmata, kuna kõik materjalid, mida inimesed kasutasid, lihtsalt ei säili. Vähem heidab arheoloogiline materjal valgust ühiskondlikele suhetele, kuigi arheoloogia peaeesmärgiks on omaaegse ühiskonna kõikide tahkude uurimine.
Tuli kohaneda teiste tingimustega, võimalustega. Põllunduses kasutatavad tehnikad pidid vastama siinsele kliimale. Viljelusmajanduse algus Euroopas langes kokku sooja ja niiske kliimafaasiga, kesksuve temperatuur oli vähemalt 2°C soojem kui praegu. Viljelusmajandus algas u 60005000 eKr, üksikuid ilminguid juba varasemast ajast. Jälgi keraamika eelsest neoliitikumist, nt Kreekas Argissas on leitud kodustatud lammaste luid, mis pärit u 7000 eKr. Varaseim leiumaterjal toidu tootmisest Euroopas tulebki Argissast. Argissa - tell-asula tüüpi muistis. Uuris 19561958. a Milojcic. Varasemad elamud pool- maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest
Olgugi et erinevad murdegrupid olid teatud määral ümber paiknenud, oli Kreeka asustatud sama kreekakeelse elanikkona poolt. Veidi hilisematest eepostest tuntud kangelaspärimus näitab, et rahva hulgas püsis mälestus Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. Võib arvata, et seda pärimust säilitasid eeskätt jõukamad perekonnad, kes tõenäoliselt lugesid end muistsete kangelaste otsesteks järeltulijateks. 10. sajandist peale osutab arheoloogiline leiumaterjal erinevustele ülikuperede ja lihtinimeste matusekommetes. Nii on 10. sajandi Euboia saarelt Lefkandi asulast leitud suurejooneline ülikumatus (mees koos naise ja hobustega) suures piklikus hoones, mis võibolla rajati nimelt matusepaigaks. Euboia saar oli Ateena ümbruse ja Argose tasandiku (Mükeene ja Tirynsi asupaik) kõrval üldse jõukamaid piirkondi toonases Kreekas ja Euboia meremehed nähtavasti peamised ühendusepidajad idamaadega.
??) vallutas. See on hellenismiperioodi igal-juhul-lõpp. Tähistas ka Rooma vabariigi lõppu, ainuvalitsejaks seal. Allikad. Üsna halvasti kirjalike allikatega kaetud. Paljud lõigud väga halvasti tuntud. Seetõttu hel per-i pol ajaloo kirjutamine detailides võimalik ei ole. See-eest on säilinud palju epigraafilist materjali (raidkirju), mis võimaldavad kohalikku olustikku vaadelda. Egiptusest pärit papüürosed, mis sisaldavad kirjandusteoseid ja ka olustikulisi dokumente. Ka arh leiumaterjal üsna rikkalik, sest keeklaste ehitustegevus oli väga laialt levinud ja pompöösne. Elamuarhitektuur palju suurejoonelisem kui varem. Oluline ajaloolane: kreeklane Polybios kirj II saj eKr, oli Ahhaia liidu liitriigis, aristokraatlikku päritolu ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt,
120. Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal üksikjuhul üsna haruldane protsess. MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Makroevolutsioonilisi muutusi saab põhjalikult vaadelda eelkõige vaid seal, kus on olemas piisavalt tihe paleontoloogiline leiumaterjal. Seetõttu on heaks näiteks mammaalide kujunemine reptiilidest. Makromuutus on üpris selge väga paljude tunnuste alusel: soojaverelisus, kiire ainevahetus, liikumise erinevus (jalgade asend keha suhtes), aju suhteline suurus, imetamine jne. Samas on muidugi tunnuseid, mid ei ole muutunud - selgroogsus, neljajalgsus jne. Kaasajal peetakse esimesteks mammaalideks Triiase-Juura piiril elanud morganukodonte - seega ca 200 MAT. Neil oli mammaali lõualuu ja hammastus. Võimalik, et nad olid ka
kangelaste ajajärgule tegid lõppu doorialased. Kaks põlve pärast Trooja sõda tungisid doorialased Pelopennosele ja vallutasid selle, nad olid Heraklese järglased. Nad usukused, et vanad suguvõsad põgenesid Lesbosele ja sinna ümbrusesse ja sinna tungisid aioonia murret kõnelevad Agamemnoni järglased. Samas pole ühtegi ajaloolist leiumaterjali doorialaste kui kreekasisese rännaku kohta. Tume ajajärk Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on väga vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus. Võisid olla pealikud, kuna leitud on üks silmapaistev pealikuhoone. Suur katusealune, kasutatud lühikest aega ja seal oli naise ja mehe matus. Ülejäänud hooned olid tagasihoidlikumad. Positiivsest poolest oli raua kasutuse levik ja geomeetriline keraamika. Leidude koha pealt leitakse potikilde kõige rohkem. Sidemed muu maailmaga olid suht tagasihoidlikud
Antiik pärimus paneb selle sisserändamise märksa varasemasse aega, olulisem on see et ida mõjud on universaalsed, seostavad foniikia kolonisatsiooniga ja need puudutavad ka kreeklasi samal hetkel. 8 saj mil etruski tsivilisatsioon esile tõusis,suuresti ida mõjutuste poolt stimuleeritud, ja kontaktid foniiklastega ja kreeklastega. Hiigelaeg 8-5 saj eKr, perioodil kujunesid linnriigid, kreeka ja rooma allikatest teame et neil oli 12 linnriigist koosnev liit. Arheoloogiline leiumaterjal ongi hauakambrid ja matusepaigad.Tuntum on Caere ,Cerveteri, see on Roomast u 50 km., kus siis alates 7saj hakati rajama suuri kääbas haudu. Sisse oli rajatud neli erinevat hauakambrit Etruski linnad on tänapäeva linnade all. Alates 6 saj kujundus muutus, kujunesid tänavad ja majakesed , kuhu lähevad sisse perekondade haudadesse. Tarquinii- ka üks suuremaid linnu, on leitud uhkete freskodega kaunistatud haudu , ja need annavad
annaabi.ee 
