SIRBIK Sirbikuid leidub igal pool maailmas.Perekond sirbik kuulub lehtsammalde hulka ja tömpkaanikute sugukonda.Ta on kuni 10cm kõrgune tiheda vaibana kasvav sammal.Värvuselt võib ta olla kollakasroheline, heleroheline ja läikiv.Lehed on sirbikul sügavate pikikurdudega ja tipp on pikalt teritunud.Leheserv on peensaagjas.Varred on suhteliselt nõrgad ja lamavad või tõusvad.Nii varre kui ka okste tipud on kõverdunud.Sirbik paljuneb eostega.Eosed valmivad kevadest suve lõpuni.Ta kasvab kividel,puutüvedel ja ka huumusrikkal pinnal
Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest isastaimed.
alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) -Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu ,,Eesti muldadest põllumehele" 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet
alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) - Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu „Eesti muldadest põllumehele“ 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf – Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Maa-ameti mullakaart 4. http://geoportaal.maaamet
mood.metsakõdu 2)rohttaimestikuga metsas- osa.selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. 3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED osad 4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine humaatsed,leedemullad fulvaatsed.HUUMUS KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud
Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm, keskmine - 50-100 cm , sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp
- aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon- sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine. ( Eesti muldadest põllumehele. Lk 20-21) M- Madalsoomuld. .Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M ́ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M ́ ́ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M ́ ́ ́ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. Põllumassiiv on ebamäärase kujuga sellest tulenevalt on põllu harimistööd keerulised. Põllumassiiv
vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3. rabamuld (R)- ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36%. 1.8 Rohusoometsad- kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel Lodu (ld) kkt Levivad potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskm tüsedusega)
Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 1.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp
5 - Kõikidel lehtedega rammaldel on rootsutud lehed ja kasvamine toimub vare tipus asuva kiirdraku abil, mis toodab kolmes suunas tütarrakke. 6 Enamus liikidel on lehed ühe-rakulised 7 Ei esine trahheed, trahheiidid ega sõeltorud 8 varre ehitus lihtsakoelisem Paljunemine Euskupras valmivad eosed need idanevad ning arenevad gametofüüdid 15. Turbasamblad rabakoosluste keskmes, nende füsioogilised eripärad. Turbasamblad kuuluvad lehtsammalde klassi. Turbasammalde rakuehituses on kahte tüüpi rakke rohekad piklikud klorofülliga rakud: klorotsüstid ning surnud rakud, mis koguvad ja juhivad vett . höalatsüstid. Need rakud paiknevad vaheldumisi. (paiknemise järgi saab liiki määrata). Turbasamblad toituvad kogu kehaga kuna turbas pole mineraalaineid, siis saavad kõik vihmaveest ning selle püüdmiseks on vaja maksimaalset pinda. 16. Samblad ja keskkond. Vesi, valgus, toitained, temperatuur
1.2.1. sambliku kkt.- reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Alustaimestikus valdavalt puhmastaimed. Hästi on arenenud sambla-samblikurinne. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 3 m. 1.2.2. kanarbiku kkt.- reljeef nõrgalt künklik. Ülekaalus keskmise ja jämeda terasuurusega liivad, põhjavesi 1-2 m. Alustaimestikus puhmad, kasvab lehtsammalde osatähtsus. Levinud Põhja-Eestis, saartel ja Peipsi põhjakaldal. 1.3. Palumetsade tüübirühm- kasvavad maapinna kõrgematel osadel (mõhnastikud, kühmud). Muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi harilikult sügavamal kui 2 m. Levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde- Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. 1.3.1. pohla kkt.- mikroreljeef tasane või veidi mätlik. Lähtekivimiks peeneteralised liivad
Kõik helviksammaltaimed toodavad limast eritist, mis aitab neil niiskust imada ja säilitada. Paljudel on rakkudes nn õlikehad, mis kõrgemalt arenenud taimevormidel enamasti puuduvad. Sisaldavad aromaatseid ühendeid, mille kasutusvõimalusi uuritakse. Kasvavad eelistatult märjal substraadil, seetõttu tihti veekogude kallastel. Vajavad seensümbiondi olemasolu teatud eluetapil. Tihti tallusega eluvormid või jagunemine okstekslehtedeks väga lihtne (dihhotoomne). Lehtsamblad Lehtsammalde võrse on liigendunud varreks ja oksteks-lehtedeks. Lehtsammaldel ei ole enam leitud õlikehi, mis olid omased vetikatele ja esinesid ka paljudel helviksammaldel. Seensümbiondid puuduvad. Enamasti eelistavad kergelt kuni tugevalt happelist kasvusubstraati. Osa liike saab hakkama ka suhteliselt kuivas ja päikselises keskkonnas (kohastumused nagu hüaliinsed lehetipud, lehtede kokkurullumine, taluvad läbikuivamist ja -külmumist).
Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt. Sammaltaimed paljunevad ja arenevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Nii maksa- kui ka lehtsamblad paljunevad eostega. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. 27 28 Karusammal Turbasammal On risoidid Pole risoide
eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt
eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt
eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt
Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes – sigikehakeste mahutites. Nii maksa- kui ka lehtsamblad paljunevad eostega. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest – isastaimed.
setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg- madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld toitumisega. ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja tihe ja vettpidav nõrgkivi. lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja Soodest 9% ebasoodsad. leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud cm. Muld väga happeline, liigniiske. Asuvad ümbritsevast territooriumist
Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Nii maksa- kui ka lehtsamblad paljunevad eostega. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-,
Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm.
annaabi.ee 
