valvuri, kolmepealise Kerberose. Seepeale pimestas viimast terav päikesevalgus ja 3 Kaspar Mälgand lõuad tema kõigis kolmes peas hakkasid vahutama. Vahust tekkiski esimene taim. Ladinakeeles sai ta nimeks Aconitum, sest see juhtus Akonai linna lähedal. 4 Kaspar Mälgand Lehitu pisikäpp Lehitu pisikäpp on meie looduslikest orhideedest üks haruldasemaid. Nii on ta võetud kõige rangema kaitse alla. Kohata võib teda eelkõige Ida-Eestis Alutaguse varjukates tihedates ja niisketes kuusikutes, kus kasvab ka haaba ja leppa. Kuid teadaolevates kasvukohtadeski ei leia botaanikud teda igakord üles. Nii võib mõni lehitu pisikäpa kasvukoht teadmatuse tõttu hävida. Lehitu pisikäpp võib ennast aastaid maapeal mitte
kahjusta tervetes ökosüsteemides seaduspärasusi. Kaitsealad Looduse kaitseks on loodud mitmesuguseid kaitsealasid: Rahvuspargid Looduspargid Maastikukaitsealad Mõte liike kaitsta tekkis inimestel siis, kui ta märkas, et mõnda liiki loomi või taimi ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria sõnajalgtaimed Ogane astel sõnajalg Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria
käokinga, nektarite kannuseid (nectary spurs) (Anto & Kamiska, 2015). Peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) Üks artikkel, kus vaadeldi temperatuuri, valguse ja eri soolsuse tasemete mõju viie halofüüdi, sealjuures peen jänesekõrva, seemnete idanemisele (Al-Hawija, Partzsch, & Hensen, 2012). Salutakjas (Arctium nemorosum) Liik leidis kajastamist ühes meditsiinilise suunitlusega artiklis, kus uuriti malaaria ravimiks kasutatavaid taimi (Zimmermann, 2012). Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) Kokku leiti viis artiklit. Esimene artikkel vaatleb lehitu pisikäpa isetolmlemise ja iseviljastumise võimalikkust. Leiti, et see on küll võimalik, kuid seda toimub väga harva tema õie eripärade tõttu. (Krawczyk et al., 2016). Teises artiklis võrreldi kahe orhideeliigi, Epipogium aphyllum ja Epipogium roseum, plastiidide genoomi ja selle evolutsioonilist muutumist (Schelkunov et al., 2015). Kolmandas artiklis kirjeldatakse lehitu pisikäpa õie
taimede nimekirja 261 liiki. Samas pole võimalik kaitsta ainult haruldasi taimeliike - kaitsma peab ka nende kasvukohti ja sobivaid ökoloogilisi tingimusi. 6.1 Kaitsealused paljasseemnetaimed on : · Harilik jugapuu - Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid. 6.2 Kaitsealused õistaimed on : · Kollane käoking - Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. · Lehitu pisikäpp - Lehitu pisikäpp on meie looduslikest orhideedest üks haruldasemaid. · Alpi võipätakas - Eestis leidub vaid harva Saaremaal lubjarikastes soodes. · Harilik luuderohi - Levib lindude abil, kes söövad vilju. · Sookäpp - Harilik sookäpp on meie üks väiksemaid käpalisi. · Jumalakäpp - Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. · Kaunis kuldking - Kaunis kuldking on ilmselt ainuke meie käpaline.
taimi.Alguses ei suudetud taimi elus hoida mis tõttu taimed kärbusid ära, kuid aja-pikku hakati tundma orhidee kasvatamis nii öelda kunsti ning üha enam suudeti võõralt maalt toodud taimi elus hoida, hiljem ka juba paljundada, ritutada teiste liikidega, millest tekkisid uued sordidid ja hübriidid. (Siibak 2007: 10) Eesti esimene looduskaitseseadus võttis 1936.aastal kaitse alla kaheksa käpaliseliiki: punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp. Viimane oli selleks ajaks juba inimtegevuse tõttu hävinud. (Eestis orhideede kaitse 2011) Orhideed on endiselt aktuaalsed, kuna uusi sorte ja liike on palju ning nende kasvatamine on väga keeruline ja nende kasvatamise ja paljundamise kohta tekib aina rohkem uusi küsimusi. 4 1.2. Orhidee elustiil Orhidee, tänu oma päritolule, on harjunud elama, kasvama ja paljunema erinevates
Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum 17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia
pikk rannajoon, kliima erinev kontinentaalsus. Liigirikkus langeb läänest itta, kuid mitte lõunast põhja. Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. Tsirkumpolaarsed 327 taksonit - hall lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand- ogaputk; arktomontaansed 15 mägi-kadakkaer; Põhja-Euroopa 79 - tuhkpihlakas; Euroopa 355 lõhnav käoraamat; Eurosiber 442 harilik tamm; Euraasia 200 lehitu pisikäpp; endeemid 82. Levila piir - 538 taksonit on oma levila piiril Eestis: 128 kirdepiir, 121 põhjapiir, 56 kagupiir, 52 loodepiir, 45 idapiir, 27 lõunapiir, 15 läänepiir, 11 edelapiir. Taimegeograafiline rajoneering: Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades.
Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. EESTI TAIMESTIK 6. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt 7. Flooraelemendid, näited Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib 1) Tsirkumpolaarsed Hall lepp 2) Tsirkumpolaarsed rannikutaimed Randseahernes 3) Eurosiber Harilik tamm 4) Euraasia - Lehitu pisikäpp 5) Euroopa - Lõhnav käoraamat 6) Euroopa rannik - Rand-ogaputk 7) Põhja-Euroopa- Tuhkpihlakas 8) Arktomontaanne - Mägi-kadakkaer 8. Eesti floora liigirikkus Eesti floora mitmekesisuse põhjused: · Erinev mulla lähtekivim eri paigus · Erinevad veeolud ja pikk rannajoon · kliima erinev kontinentaalsus 9. Taimegeograafiline rajoneering 10. Eestis areaali piiril olevad taksonid 11. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid
sest aurumine ületab sademete hulga ning vesi maapinnas liigub alt üles. Kitsa ökoamplituudiga liigi näide Laia ökoamplituudiga liigi näide 7 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Kuna kõrbetes on väga vähe vett, siis imavad kaktuse mikroobid endasse seda, aidates sellega kaktusel elada, põhjusel, et viimasel puuduvad juured pinnasest vee saamiseks. Parasitism Jordaania kõrbes kasvav lehitu, kollase õisikuga kõrbe-soomuk elab teiste arvel, see on taim, mis vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Sellist suhet, kus eriliiki loomade kooseluvormis on suhe ühele poolele kasulik, teisele kahjulik nimetatakse parasitismiks. Kisklus Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata, aga kiskjate hävitamine
kooslused. 1. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi voipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas Arktomontaanne mägikadakkaer 3. Eesti floora liigirikkus Erinev mulla lähtekivim eri paigus Erinevad veeolud ja pikk rannajoon kliima erinev kontinentaalsus 4. Taimegeograafiline rajoneering A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints Emoc saarte ja ranniku valdkonna
Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked.
· Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas · Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt
muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt
ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris)
ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus)
Eesti soojumikas, saaremaa robirohi. Looduslikult on Eestis hinnanguliselt 1498 liiki, 501 perekonda ja 11 sugukonda. Sammaltaimi on Eestis 532 liiki. Samblikke ligikaudu 800 liiki. Vetikaid 2500 liiki. Seeni umbes 4000 liiki. Inimmõju floorale Loodusliku floora võib jaotada vastavalt inimmõju taluvusele: 1. kultuuripagejad ehk hemerofoobid Liigid, mis taanduvad inimtegevuse mõjul. Kaunis kuldking, lõhnav käoraamat, lehitu 2. apofüüdid Kohalikud inimkaaslejad, eelistavad inimtegevusega muudetud kasvukohti, nt põllud. Paiseleht, harilik puju 3. hemeradiafoorid Taluvad inimtegevust teatud piirini, teatava määrani ükskõiksed. Kuremõõk, siberi võhumõõk. 4. antropofüüdid Need on inimkaaslejad taimed, sageli võõrliigid, levivad inimese tahtmata või neid levitatakse. Väikeseõieline lemmalts Antropofüüdid ja apofüüdid moodustavad kultuurilembeste ehk hemerofiilsete taimede rühma
kasvada ka tugevasti tallatud puhkemetsades, hoidudes küll tüvede ja paljastunud juurte lähedusse. Kõik kaksikhambad on püstiste vartega, millele kinnituvad kitsad lantsetjad lehed. Harilikul kaksikhambal hoiduvad need ühele poole ja on eriti tipus sirpjalt kõverdunud (sambla tipp meenutab kihva või kulli küünt). HARILIK KARUSAMMAL (käolina) on suurim karusammaldest, tema varred võivad kasvada kuni 40 cm pikkusteks. Varre alumine osa on pruun ja lehitu, ülemisele osale kinnituvad jäigad tumerohelised lehed. Lehetipus on pruunikas ohe. Märja 25 ilmaga hoiavad lehed harali, kuiva ilma korral aga tihedalt vastu vart. Taim on kahekojaline; varre tipus arenevad suguorganid (anteriid ja arhegoon). Suguorganeid ümbritsevad kõrglehed on punakat värvi ja hästi silmatorkavad.
t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: · Kultuuripagejad ehk hemerofoob inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha · Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht · Antropofüüt püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi)
elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Näited I kategooria kaitsealustest liikidest Eestis: 1. Sõnajalgtaimed: Rohe-raunjalg, Virgiinia võtmehein, Sudeedi põisjalg 2. Katteseemnetaimed: Kollane käoking, Pisilina, Mägi-kadakkaer, Püramiidjas akakapsas, Nõmmluga, Lehitu pisikäpp, Pehme koeratubakas 3. Sammaltaimed: Suur paelsammal 4. Seened: Limatünnik, Taigapässik 5. Loomad: Ebapärlikarp, Kõre, Must-toonekurg, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas, Lendorav, Euroopa naarits 64. Kaitstav looduse üksikobjekt (näited) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega
annaabi.ee 
