Lehis Lehis on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks enim levinud puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga). Lehised kasvavad 1550 m kõrgeks: Lehis on ka väga hea puit materijal. Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga. Okkad on nõelasarnased, 25 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 2050 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus.
.............................. 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis.................................................................................................................................................. 11 kokkuvõte............................................................................................................................................. 12 lisa1...................................................................................................................................................... 14 ....................................
Maksustatakse vastavalt veoauto ja autorongi regisstrimassile või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. (Wikipeedia, 2012) 3.1 Raskeveokimaks Eestis Esialgselt oli raskeveokimaks Eestis kavandatud aastasse 2003. Raskeveokimaksu seadus võeti vastu 18.10.2000 ja lõplikult jõustus see 01.01.2003, aga siiski enne esimest makse tasumise tähtpäeva võeti vastu seadusemuudatus, sellega aga lükati maksu rakendamine 1.jaanuarile 2004 aastaks. (Lehis, Lasse 2009) Sest 2004 aasta 11. veebruaril võttis Riigikogu vastu raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt rakendatakse raskeveokimaksu alates 2004. aasta 1. jaanuarist. (Rahandusministeerium, 2012). 2003.aastal kaotati just tänu raskeveokimaksu kehtestamisele ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks, aga ei asenda mootorsõidukiaktsiisi sest maksu objektid on erinevad, põhiliselt maksustati mootorsõidukiaktsiisiga sõiduautosid. (Lehis, Lasse 2009)
värdnulg bracted balsam fir 28. sanglepp black alder 27. hiigelnulg grand fir, giant fir 29. hall lepp gray alder 28. mäginulg subalpine fir, alpine fir 30. toomingas bird cherry 29. kanada tsuuga eastern hemlock 31. pukspuu box 30. harilik ebatsuuga Douglas fir 32. leedripuu elder 31. ameerika lehis tamarack 33. pähklipuu walnut 32. euroopa lehis European larch 34. sarapuu hazel 33. jaapani lehis - Japanese larch 35. kontpuu dogwood 34. värdlehis hybrid larch 36. viirpuu thornbush 35. Gmelini lehis Dahurian larch 37. paakspuu alder buckthorn 36. kirju kadakas flaky juniper 38. tulbipuu tulip tree 37
Alamliigil on liigi kogu levialas oma kindel leviku piirkond. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on väiksem. sageli on alamliigi ja teisendi eristamine problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Teisendite jaotus GEOGRAAFILINE TEISEND Geograafilised teisendid ja alamliigid kujunevad välja sellistel liikidel, mis oma ulatusliku leviala tõttu kasvavad väga mitmekesistes kliimatingimustes, näiteks siberi lehis , harilik kuusk . ÖKOLOOGILISED TEISENDID Ökoloogilised teisendid kujunevad välja teatud keskkonna tingimuste erinevuse juures.Heaks näiteks on harilik saar , millel on olemas kuivematel kasukohtadel kasvav teisend nn lubjasaar ja niiskematel huumusrikastel aladel levinud luhasaar. FENOLOOGILINE TEISEND Siia alla kuuluvad vara- ja hiljapuhkevad teisendid. Sellised teisendid on välja kujunenud näiteks harilikul kuusel ja harilikul tammel . MORFOLOOGILINE TEISEND ehk VORM
tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides tingimustes Igihaljad, sest okaste vahetamine oleks liigne energiakulu Aurumise piiramiseks lehtede asemel okkad ja kaetud vahakihiga Sügavale ulatuv juurestik, millega saab vee kätte sügavalt. Nimeta Eestis kasvavad okaspuud Kohalikud okaspuud Harilik mänd Harilik kuusk Kadakas Jugapuu Harilik mänd Enamlevinud okaspuu
Introdutseeritud kuna ta on külmakindel mullastikus suhtes vähenõudlik ja küllaltgi varjutaluv. Keerdmänd Pinus contorta Kasvab 10- 20 harva 60 meetriseks Areaal: Põhja- Ameerika läänealal Introdutseeritud kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivse välimusega Siberi lehis Larix sibirica Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa põhja- ja kirdeosas. Suurus: 40-50 m Introdutseeritud kuna talub esimestel aastatel mõningat varju Siberi nulg Abies sibirica Kasvab 30- 40 meetriseks Areaal: Ida-Euroopa lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber,
· käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad · okkad pehmed, pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad
Third level Suguline paljunemine Fourth level Sugulise paljunemise Fifth level organid asuvad käbides Tuultolmlejad http://www.youtube.com/watch?v=D9byVQxvMXs Süstemaatiline kuuluvus Sugukond männilised Perekond mänd Mägimänd Harilik mänd Siberi seedermänd Alpi seedermänd Perekond kuusk Kanada kuusk Torkav kuusk Harilik kuusk Perekond lehis Vene lehis Euroopa lehis Perekond nulg Hall nulg Euroopa nulg Palsaminul Siberi nulg Perekond ebatsuuga Harilik ebatsuuga Sugukond küpressilised Perekond kadakas Harilik kadakas Sabiina kadakas Perekond elupuu Harilik elupuu Sugukond jugapuulised Perekond jugapuu Harilik jugapuu Kohalikud okaspuud Mänd Kuusk Kadakas Jugapuu Mänd Click to edit Master text styles Kõige tavalisem metsapuu Second level
· Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha
huumusaineid ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. • Väljauhte horisondi alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Erinevaid samblaid. Mustikas. Pohl Taimed Jugapu u Kadakas Tsuuga Sekvoi a Seedermän d o Tumetaiga on “tumedate” Taimestik okastega, mets on tihe ja
Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad.
Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Mänd On vähenõudlik elutingimuste suhtes. Talub vähest ja rohket mullaniiskust, piisab ka vähestest toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranzikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant
läbiuhtmist. Lisaks sellele on seal sademeid vähe. Seetõttu on levinud nõrgalt leetunud taiga-keltsmullad. (3) 5.3 Mulla väetamise korral annavad leetmullad häid kartuli-, lina- ja heinasaake. Teraviljadest kasvavad leetmuldadel hästi rukis, oder ja kaer. Leetmuldade lupjamise korral kasvab hästi ka nisu.(3) 7 6. Taimestik 6.1 Põhja-Sahhalinil peremehetseb kuriili lehis. Metsa pindalast kuulub talle tubli veerand ja varudest üks kolmandik. Väärtuslikku toorainet arenenud tselluloosi- ja paberitööstusele annavad saare metsade kõige levinum puu ajaani kuusk(kõrgus 35 meetrit, tüve läbimõõt vahel üle ühe meetri) ja Mayri nulg ja sahhalini nulg. Sahhalinil kasvab ka kivikask. Kivikase tüvi haruneb mehekõrguselt, isegi madalamalt kõverikeks oksteks. Tema kasvuala algab pool kilomeetrit merepinnast kõrgemal.
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim - Kaheaastane taim 3.Paranda tekstis vead
teravatipulised. *Käbi(12-16) rohkelt vaigune, kattesoomused väljaulatuvad ja käbi aluse poole kõverdunud. 13) Abies x phanerolepis värdnulg *Võrse kergelt karvane (hõredad, hallid). *Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud). Perekond lehis (Larix) Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike
näited: *jõulukuusk kilpjalg,metsosi,kattekold jne *käbid-kaunist näited: lehis,hkuusk,hmänd,kadakas Turba teke: Üheiduleh: Looduslik palst: ühidleh/Ristõielised: *rabas *seemnes 1 idul hmänd,hkuusk,kadakas *köögiv-kapsas,kaalikas,
400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Mustikas. Erinevaid samblaid. Pohl Taimed Jugapu Tsuuga u Kadakas Seedermän d Taimestik • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. • Okasmetsades domineerivad; mänd, kuusk, nulg ja lehis. Siin-seal lisandub lehtpuid (kask, haab).
5 LÜLI OKAS MÄND 6 LÜLI RÕNGAS LEHT TAMM 7 LÜLI OKAS SEEDER 8 KÜPS HAJULI LEHT PÖÖK 9 LÜLI RÕNGAS LEHT SAAR 10 LÜLI OKAS LEHIS 2 1.2 Näide kiirmääramisest OKASPUUD Puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest Lülipuit esineb: Vaigukäigud esinevad LEHIS Lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav.
ühendeid ja isegi radioaktiivseid aineosakesi. Juba 5...10m laiune puude/põõsaste riba neelab õhus sisalduvast tolmust 50%. Kuidas võib sellist puude/põõsaste riba linnatingimustes nimetada? 7 · Okaspuud filtreerivad õhku kogu aasta · Puuliikidest on õhu puhastajatena keemilisest saastatusest paremad · harilik tamm · Engelmanni kuusk · hobukastan · siberi lehis · harilik mänd 8 Fütontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja põõsaliigid järgmiselt: I. grupp kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp rohkesti fütontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi
pinnas on külmunud 1m kuni 200- 300 m sügavuseni MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот) TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised (лиственница) TAIMED • Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg (пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd Tumetaiga Heletaiga • Mandrite • Mandri siseosas servaaladel • Külmem kliima ja • Pehmem kliima vähem sademeid ja rohkem • Mänd ja lehis sademeid • Kuusk ja nulg Okaspuude kohastumised • Okaspuudel on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla
● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane
Liigivaene loomastik. Iseloomulikumad oleks paksu Okasmetsad Natukene külm talv. Vett tuleb võttes kaasa vajalikke suvehaljas lehis. Siin-seal on ka lehtpuid karvaga kiskjad kes peavad jahti põhjapolaarjoonest aasta läbi. orgaanilisi aineid. See on (kask, haab). Tume taiga(kuusk, nulg). taimtoidulistele loomadele. Linnud allpool. On enamasti leetumine. Heletaiga(mänd, lehis). Näide: mänd, toituvad käbide seemnetest. Näide: sisealadel
PUU- ja PÕÕSALIIKIDE LÜHENDID Lühendid kirjutatakse kas suurte tähtedega, nt MA või esimene suurtäht ja teine väike täht, nt Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu
paremini valgust; metskits; hirv; halljänes; rähn; metsnugis; kobras; skunk; tammed; pöögid; pärnad; pesukaru; pruunkaru; hunt; vahtrad; hikkeripuud; tulbipuud; leopard; Ussuuri tiiger; suhkruvahtrad (Põhja- Ameerikas); kuused; männid; kased; sarapuud; lepad; nulg; lehis; Veekogude reostumine; tööstusjäätmed; õhusaastus tööstuspiirkonnas (happevihmad); veeressursside ammendumine; metsaraie lehtmetsades; taime- ja loomaliikide mitmekesisuse vähenemine; Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Parasvöötme metsad jaotatakse: 1. Lehtmetsad laialehised puud (tamm, vaher, pöök) 2. Segametsad okaspuud koos kitsalehiste puudega (kuusk, mänd, kask, lepp) 3
• Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga Valgusrikas, hõre. Kliima mandriline- külm ja kuiv. Mullad väheviljakad: liivased, igikelts. Mänd, lehis Puhmad, samblikud. Tumetaiga Tihe, varjuküllane. Pime, paks mets. Kliima merelisem –soojem ja niiskem. Mullad viljakamad. Kuusk, nulg, tsuuga, seedermänd. Põõsa- ja rohurinne liigivaene. Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem)
m3/ha aastas Puitu kasutatakse mööblitööstuses Parasvöötme Venemaa, USA, Eesti Okaspuud (mänd, 1-2m3/ha okasmetsad kuusk, lehis) Kasvavad aeglaselt, tarbepuit, vähe puuliike, hõredad
Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid esineb palju mägedes. Nad moodustavad suuri okaspuude metsi. Eesti kõige tuntumad okaspuud on mänd, kuusk ja kadakas. Meil kasvab ka jugapuu. Seda on Hiiumaal ja Saartemaal. Kuna jugapuu on hävimisohus, siis on ta looduskaitse all. Meil on ka levinud lehis, harilik elupuu, seedermänd ja torkav kuusk. Torkavat kuuske tuntakse meil hõbekuusena. Need neli nimetatud puude vormi on aga meile sisse toodud.
raiskamine. Riigid - Brasiilia, Indoneesia. 6) Parasvöötme okasmetsad - Paiknevad parasvöötme põhjaosas, sest lõunas pole piisavalt maismaad. Riigid - Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi. Kliima. Parasvöötme mandriline kliima, aastane temperatuuri kõikumine suur. Vähe sademeid võrreldes vihmametsaga, külm. Muld. Leedemullad - huumuse kiht puudub võion väga õhuke, sest okkad ei anna kõdu. Valge väljauhte horisont, toitainete vaene. Taimestik. Samblik, okaspuud - nulg, mänd, kuusk, lehis. 7) Tume- ja heletaiga võrdlus? Tumetaigakuusk, nulg)( on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik) ja samblaid
liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks: tõttu peavad taimed arenema, mänd, tundrakask, siberi õitsema ja viljuma kiiresti. kuusk, lehis. Leidub ka Taimed on suhteliselt turbakühmudegasood, kohati madalad ja juurestik on põõsastikku. igikeltsa tõttu pindmine. Tundras ei kasva puid.
Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd Nulg Lehis Segametsad Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas Pärn Tulbipuu
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi 17) Millest on tekkinud kivisüsi ja selle kasutus: sõnajalgadest, kasutus: kütteks,toiduks valmistatakse:bensiini, ravimeid, lõhnaaineid 20) Vaigu tähtsus puudele: kaitseb puud haigust tekitavate bakterite ja seente eest 22) Kodumaised okaspuud:mänd, jugapuu, kuusk, kadakas sissetoodud paljasseemnetaimed: nulg, seedermänd, ebatsuuga, elüptus, lehis 23) Okaspuude tähtsus looduses ja kasutus: elupaik, hapniku tootmine, toiduks, mulla teke, vähendab põua ja uputuse ohtu, mägedes vähendab kivide kukkumist.
·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ·harilik kukehari, ·valge kukehari, ·harilik koldrohi, ·lubikas,
esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40
Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Luuletus Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust.
Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist
· Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. · Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. · Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. · Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast.
Belgia metsad 1. Tänapäeval moodustab mets 22 % Belgia territooriumist ehk katab 700 000 hektarit. Võrreldes Eestiga on seda vähe. 2. 47% laialehelised (tamm 13%, pöök 7%, pappel 5%, muud 22%). Okaspuud 41% (harilik kuusk 25%, mänd 9%, lehis 2%, ebatsuuga 3%, muud 2%). 3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel. Siia kuuluvad riigimetsad, mis
ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus, pehme nulg Okasmets igikülmunud leedemuld, kuusk, soobel, metsandus, vene keeles taiga, on olemas alad, jahe suvi, toitained sügavale mänd, pruunkaru, kalandus heletaiga ja tumetaiga külm talv uhutud tsuuga, lehis põder, hunt Tundra suvi tundramuld, puhmad, lumekakk, inuitid, saamid, soome keeles tunturi, polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed talv - polaaröö islandi lemming kalastamine lapikesed maapinnal samblik
Euroopa liidu head ja vead Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Veronika Uussaar Viimsi2009-05-18 Üle poole arengumaadele antavast abist langeb Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide arvele, millest tulenevalt on Euroopa Liit suurim abiandja maailmas. Arengupoliitika ei hõlma aga ainult puhta veega varustamist ja teedeehitust, kuigi ka need on tähtsad. Euroopa Liit kasutab arengu suunamise hoovana ka kaubavahetust, avades oma turu vaestest
viivis. Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2 Kui maksukohuslane väldib intressi maksmist, siis esitab maksuhaldur intressinõude, mis sisaldab viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluv intressisummat ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva.
nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ,,suhkruvaher" (e. kanada vaher) LÄHISTROOPILINE Itaalia, Hispaania, Eukalüpt, (niisked metsad)
liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga O Heletaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on heledamad ja metsas on rohkem valgust. Muld on väheviljakam ja kliima on karmim. Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on tumedamad ja metsas on vähem valgust. Muld on viljakam ja kliima pehmem. Valdavad puuliigid on kuusk ja nulg. Tumetaiga Heletaiga Loomastik O Okasmetsa loomastikku võib pidada liigivaeseks, arvestades okasmetsavööndi suurust. O Tüüpilisemad okasmetsade loomad on pruunkaru, ilves, põder, valgejänes, hunt, rebane, orav, kobras, musträhn, käbilind, jne. Inimtegevus
Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Juhtkude- pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem Eosed- aitavad paljuneda Vars maa sees risoomina Paljasseemnetaimed: Tähtsus looduses: Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Erosiooni takistajad Toiduks loomadele Liiksus: Harilik kadakas Harilik mänd Harilik kuusk Harilik jugapuu Nulg Ebatsuuga Lehis- kaotab talveks lehed Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Puitunud vars- aitab kõrgemaks ja võimsamaks kasvada Üsna hästi arenenud juhtkude Paljunevad seemnetega- tagab selle et neid on rohkem, nimetus tuleb sellest et nende seemned on paljalt käbisoomuste vahel Igihaljasus- elavada talve paremini üle, sest okkad on kaetud tugeva vahakihiga ja aurumine on okastest väiksem Õistaimed: Tähtsus looduses:
selle südame, täis joobumispuhke, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. mis vägivaldne armuheitlik viibe! On siiski kurb, et pärib surm selle südame Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. ja kõik tema laulmatud laulud Kas miski antud haaratavaks taas? Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust.
paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4. Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne.
kompenseerimine, ostueesõigusega erastamine). Maa hindamise eesmärk on maa hariliku väärtuse leidmine. Hindamise objekt on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldiseta. Maa hindaja on isik, kellele on välja antud vastav tegevuslitsents. Korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avaliku teenistuse ametnik. Maa korralisel hindamisel leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete kaupa. (Lehis 2004:455) Maa hindaja korraldab koostöös valla- või linnavalitsusega hiljemalt hindamise aasta 30. Septembriks hindamise tulemuste avaliku väljapaneku. Väljapanek peab kestma vähemalt 20 kalendripäeva ja sellest tuleb teatada Ametlikes Teadaannetes. Huvitatud isikul on õigus esitada 10 päeva jooksul alates avaliku väljapaneku lõppemisest kirjalikke parendusettepanekuid ja pretensioone hindamise tulemuste kohta. Maa hindaja esitab lõplikult
Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haab(11 ha ), üle jäänud (11 ha ). · Metsandusega seotud probleemiks võib lugeda looduse aeglast taastumist , raie puhul. Metsa kasv erinevatel aladel : Metsa jaotus on riigis väga ebaühtlane .Kõrgema metsakattega alad on Kesk-Riia - ,Ida-Cesise- , Madona-, Loode-Venspils ja Talsi piirkondades .Dobele piirkonnas on madalaima metsaga kaetud 26%. Metsaga kaetud alad on jaotatud viite metsade mulla liiki : · Kuival mineraalivabal 55,7%
allapanekuks, õlisid, tõrva, meditsiin, põllumajanduses, küttematerjal(brikett) 5. Kirjuta joonisele sõnajala osade nimetused. Milliseid ülesandeid täidavad ? 6. Leia alljärgnevatest lausetest kolma mõistet, mida on valesti kasutatud. Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige. Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8. Tabelis on hõimkondade kaupa taimeliikide arvud maa ilmas ja Eestis: Hõimkond liikide arv maailmas liikide arv Eestis
annaabi.ee 
