seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv · Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide pühihuvisid. Huvide rahuldamine käib tasakaalustatult. Heaolu kasv Liigne bürkokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering
ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas, ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. 2. Lisaks legitiimsusele peab hea valitsemine olema ka efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. 3. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt näiteks oli pärast majanduskriisi meie valitsuse peamiseks eesmärgiks majanduse kasv, kuid selline strateegia viis sotsiaalse võrdsusetuseni ja mõjutas keskkonda. 4
välismaalasi.Selle tagajärjel põrkuvad erinevad kultuurid ja kasvavad pinged. Eestis on ka rahvastiku kvaliteedi küsimus-joomine, ebaterved perekonnad, liiklus- õnnetused. Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne e. õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele peab niisugune valitsemine olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsust näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata üle ja huvid rahuldatakse tasakaalustatult. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb.
Veel lisab Weber, et majanduslik kasu pole tavaliselt domineerimise mõjutusvahend ega eesmärk. Samas domineerimine suure hulga inimeste üle, näiteks mõnes kollektiivis, toimub üldiselt harjumusest ning kuulekus on seejuures tihedalt seotud materiaalsete huvide ja väärtustega. Teiseks tähtsaks osaks domineerimise juures on Weber välja toonud legitiimsususu. Weber väidab, et iga domineerimine püüab esile kutsuda ja hoida usku oma legitiimsusse. Vastavalt sellele, millist laadi legitiimsusele kaldutakse, on väga erinev ka kuulekuse ja domineerimise tüüp. Legitiimsel nõudlusel on kolm põhitüüpi. Nende legitiimsusnõuete kehtivus rajaneb põhiliselt: A) ratsionaalsetel alustel ehk legaalsel domineerimisel, mis baseerub valitseja ja valitsetava vahelistel suhtel, kus valitseja võim on piiratud seadustega, mis kehtivad absoluutselt kõigile; B) traditsioonilistel alustel, mis tähendab seda, et usutakse heasse tavasse ja nende alusel
otsuste pealesurumist ka teistele. Võim peab korraldama valitsemist niimoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimu kehtestatud reegleid ja seadusi täidaks. Seega peab võim olema legitiimne ehk õiguspärane Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimne on näiteks ka võim, kes lihtsalt suudab panna rahva uskuma, et olemasolev valitsemiskord on hetkel parim, kuigi tegelikult on poliitika lühinägelik ning kahjulik. Lisaks legitiimsusele peab valitsemine olema efektiivne (tulemuslik), läbi paistev ja kodanikke kaasav seda nimetatakse heaks valitsemiseks. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, et ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Efektiivse valitsemise korral kaastakse huvigrupid poliitikasse.
huve. Jätkusuutlik valitsemine Võim pean olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine, mis tähendab lisaks legitiimsusele ka efektiivset valitsemist (tulemuslik), läbipaistvust ja kodanike kaasamist. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Huvigrupid tuleb kaasata poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujundamise algstaadiumis. Heaolu kasv Mitmed vabaturumajandust pooldavad organisatsioonid, nagu Maailmapank ja
avalikkuse ette. Konstitutsioonis oli aga säte, mis tegi Suurnõukogu tuleviku ebakindlaks: "Nõukogu koosolekud kutsub kokku valitsusjuht, millal ta peab seda vajalikuks". Fasiste häiris mõningal määral nende võimu legitiimsus. Algperioodil tegi võimuloleku seaduslikuks see, et kuningas oli määranud Mussolini peaministriks. Aja jooksul pidi aga paratamatult silma torkama see asjaolu, et fasistlik valitsus oleks nagu igaveseks võimu enda kätte võtnud. Võimu legitiimsusele mõjusid positiivselt 1929. a Vatikaniga sõlmitud Lateraani kokkulepped (kirjutati alla Roomas Lateraani palees). Lepingutega moodustati Vatikani riik, Itaalia riigiusuks kuulutati katolitsism, paavst sai kahjutasu. Paavst omaltpoolt tunnustas Itaalia kuningriiki. Benito Mussolini Fasistid Itaalia raha üles upitamas 10 Kirikule lähenemist oli Mussolini alustanud juba 1923. aastal, kui lasi ristida oma lapsed
ette. Konstitutsioonis oli aga säte, mis tegi Suurnõukogu tuleviku ebakindlaks: "Nõukogu koosolekud kutsub kokku valitsusjuht, millal ta peab seda vajalikuks". Fasiste häiris mõningal määral nende võimu legitiimsus. Algperioodil tegi võimuloleku seaduslikuks see, et kuningas oli määranud Mussolini peaministriks. Aja jooksul pidi aga paratamatult silma torkama see asjaolu, et fasistlik valitsus oleks nagu igaveseks võimu enda kätte võtnud. Võimu legitiimsusele mõjusid positiivselt 1929. a Vatikaniga sõlmitud Lateraani kokkulepped (kirjutati alla Roomas Lateraani palees). Lepingutega moodustati Vatikani riik, Itaalia riigiusuks kuulutati katolitsism, paavst sai kahjutasu. Paavst omaltpoolt tunnustas Itaalia kuningriiki. Benito Mussolini Fasistid Itaalia raha üles upitamas
kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb „võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel”. „Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid” Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid. 9. Õigusriik (õigusselgus, õiguskindlus, hea haldus, riigivõimu seaduslik teostamine) Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada
muuta ELi aluslepinguid ja reformida ELi poliitikasuundi, et Euroopa koostöö saaks demokraatlikum, kodanikele arusaadavam ja lähedasem ning Euroopa majandus maailmas konkurentsivõimelisem. Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju. Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega alustame, seda parem meie endi riigi õigussüsteemi legitiimsusele ja rahva õiguskuulekusele. Eesti põhiseaduse tekst peab olema rahvale arusaadav ja otseselt loetav. Praegu tuleb aga põhiseaduse toimimist lugeda koos ELi aluslepingute, liitumislepingu, ESMi asutamislepingu ja viimase juurde käiva riigikohtu otsusega. Mitmed Eesti põhiseaduse paragrahvid on muutunud sisuliselt kehtetuks. Näiteks Eesti õhiseaduse paragrahv 111: „Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal”. Eesti
keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keisritega vägikaikavedamine sai alguse investituuritüliga (vaimulike ametisse nimetamine). Gregorius VII vastaseks kujunes Heinrich IV (1054 – 1106). Konflikti värvikamaks hetkes tuleb pidada Canossa patukahetsust 1077. 11. saj-l saavutati siiski kompromiss: maa läänistas keiser, vaimuliku tunnuse andis paavst. Konflikti kulminatsioon oli Hohenstaufenite ajal. Friedrich I Barbarossa üritas keisri pretensioone legitiimsusele seada. Friedrich tugines Rooma õigusele, mille järgi oli võimuandja keiser. Friedrich maksustas tugevalt Itaalia linnasid, mis põhjustas vastuseisu keisrile. Keiser kaotas sõja Itaalia linnadele (1176 Legnano). Friedrich II (1212 – 1250) ajal paavstiriik ümbritseti Hohenstaufenite valdustega, kuna Friedrich omandas Sitsiilia. Friedrich aga keskendus põhil Sitsiilia poliitikale. Saksamaal müüs ta keisrivõimu aadlikele, mis pikemas perspektiivis osutus keisritele hukatuslikuks.
rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). PS § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatiat on Riigikohus määratlenud kui autokraatiale vastanduvat ühiskonnakorraldust, mis seisneb ,,võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel". ,,Demokraatia põhimõte on suunatud avaliku võimu legitiimsusele, hõlmates riigiorganite moodustamist, legitimeerimist ja kontrolli ning mõjutades kõiki poliitilise tahte kujundamise astmeid" Demokraatia põhisisu võib võtta kokku lausesse, et poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid. 11. Õigusriik (õigusselgus, õiguskindlus, hea haldus, riigivõimu seaduslik teostamine) Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest.
ent kuningas ei olnud eesmärk omaette. Temast kõrgemal seisis ,,kõikvõimsa Jumala tahe". Seepärast nimetasid end kuningad Karlist alates ,,kuningateks Jumala armust". Selles tuleb aga näha mitte haigaslikku eneseupitamist, vaid alandlikkuse ja oma valitsejastaatuse õiguspärasust kinnitavat vormelit. Jumal oli vältimatu eeltingimus, et kuningas võiks olla riigi eesotsas. Tema kõrval seisis kuninganna ja seejärel kuninglikud lapsed, kes olid järjestatud vastavalt eale ja legitiimsusele. Neile allusid ,,ministrid", nii vaimulikud kui ka ilmalikud, kes ei valitsenud mitte kuninga heaks, vaid kelle kaudu valitses kuningas. Nad olid ,,notarid", kuninga tahte kuulutajad ja täideviijad. Õukonnakabel sündis frankide rahvuspühaku Martini kultusest. Noored vaimulikud valvasid pühaku mantlireliikviat, cappa't (väikest mantlit), mis asus Pariisis, kuningapalee spetsiaalses ruumis. Need
ühiskondades. Konflikti juured peituvad võimu omavate ja võimuta kodanike vahel. · Konfliktiteoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele · Õiguskaisesüsteemist arvasid konfliktiteoreetikud, et haldusaparaat on suunatud süsteemile potentsiaalselt probleeme tekitavate inimeste vastu, kelleks on üldjuhul vaesed, vähemuste liikmed ja kõik teised, kes on vastu status quo legitiimsusele Sildistamise teooria milles see seisneb? Keskendub sotsiaalsete määratluste kujundamisele ja rakendamisele, sildistamise teooria määratleb teatud käitumist hälbelisena Hälbelisus ei ole käitumisakti enese omadus vaid, selle külge kleebitud silt kuikellegi käitumine sildistatakse hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse suunas. Hälbelisus on hinnang, mida teised inimesed võivad anda sinu käitumisele ja olemusele
Nii olid paljud Nõukogude inimesed sõjajärgsel perioodil lojaalsed diktaator Stalinile, kuigi tema majanduspoliitika viis riigi sügavasse kriisi, rääkimata terroritegudest oma rahva vastu. Sarnane olukord valitses Saddam Husseini ajal ka Iraagis. Niisugune propagandaga saavutatud petlik legitiimsus ei püsi kaua ning pole seega jätkusuutlik. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele pean niisugune valitsemine olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide (nt väikeettevõtjate, põllumeeste, lastega perede) põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega.
a. põhimõtteliste otsuste langetamine b. kaasatud on üksnes ametnikud c. valitakse välja konkreetsed lahendused d. tegeletakse ka nende lahenduste elluviimisega 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühen a. POSTPOL b. POLMANAG c. CORPREG d. POSTCORB 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? a. väljakutse riigi legitiimsusele - inimesed reisivad rohkem välismaal ja esitavad ka oma riigile rohkem nõudmisi b. Väljakutse riigi pädevusele riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige c. Väljakutse riigi vormile järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast ra d. väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, s 16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse a
Õiguse allikad üldiselt koht kus me võime õigust leida, kus see ,,kirjas" on. Mis teeb õigusest õiguse? Seos käsu ja sunniga kuid kui teeröövel küsib raha sinult: käsk ja sund kuid riigil on legitiimsus. Mis riigile annab legitiimsuse kas legitiimsuseks on vaja demokraatiat või mitte : üldiselt on see iga riigi enda asi kuidas ta riigi sisustab. Kuid viimasel ajal arvatakse, et rahv-õ on just demokraatia aluseks ka legitiimsusele. Rahvusvahelise õiguse allikad on kirjas rahvusvahelises lepingus, mis on osaks ÜRO põhikirja osaks ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada: - rahvusvahelised lepingud (konventsioonid) - rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted
Nt vaba liikumise vajadus. Lihtsus ja kodanikulähedus tähendab, et EL on riikide liit, mis on avatud ja demokraatlik, kus ELi eesmärk on saavutada kodanike usaldus. Uus Euroopa peab olema selline riikide liit, kus enne otsustamist konsulteeritakse võim laialdaselt kodanike ja nende ühendustega. Probleem?: üha enam kasutatakse erinevate huvigruppide dialoogi. Õiguslik kommunikatsioon. Tsiteerin: „ainukesed regulatsioonid ja tegevusviisid, mis võivad legitiimsusele pretendeerida, on need, mille puhul oli võimalik osaleda avalikus diskursuses.” Heaolu saavutamiseks peab EL looma võimalusi väikestele ja kesmistele ettevõtetele, innovatsiooni ja teaduse arendamiseks jms Euroopa areng peab olema jätkusuutlik ja arvestama ka ük nõrgemate liikmetega. Nõudlikkus väärtusena tähendab seda, et Eesti Euroopa poliitika peab olema nõudlik nii enese kui ka partnerite suhtes.Vaid nõudlikkus seatud eesmärkide täitmisel viib sihile.
annaabi.ee 
