Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused
Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õiglaseks ehk õigusele vastavaks nim sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus! Politseiriik-vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne Õigusriigi tunnused Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe: Kirjutatud põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktisonaalseteks aladeks
Õigusriigil on rida tunnuseid. Kas seega tuleb midagi liberaalse rahvusriigi tunnustele lisada? Kindlasti ei saa neid kõrvale jätta, küll on aga vajalik õigusriiki täpsemalt ja edasi iseloomustada. Mandri- Euroopalikus õiguskultuuris seotakse õigusriigi ideega järgnevad printsiibid: 1. Seaduste ülimuslikkus ja kirjutatud Põhiseaduse olemasolu. 2. Riigivõimu seotus; täpsemini riigivõimu piiramine Põhiseaduse ja seadustega 3. Riigivõimu enda siseorganisatsiooniline jaotus (legislatiivne - , eksekutiivne - ja kohtuvõim) 4. Üksiku õiguste tagamine. Riigivõimu tegevus peab tagama iga üksiku õigused. 5. Iga üksiku õiguse rikkumise kohtuliku kontrolli võimalus. 6. Kõik see, mis puudutab õiguse ideed ehk materiaalne pool. Õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus.
abielluda kui armees on käidud. Olgugi, et XII tahvlit olid jaotatud tahvlitesse, puudus neil täielik süsteem meie mõistes, kuna näiteks ühes ja samas tahvlis leiame segamini nii karistusõiguse kui ka tsiviilõiguse norme. ALLIKA SÄTETE LAAD Sätetelt oli 12 tahvli seadused äärmiselt pedantsed ja sanktsioonidelt väga karmid. Sugukondlik võim ilmneb neis tugevana ja õiguslik otsus saab kõne alla tulla alles siis, kui pooltevaheline kokkulepe pole kuidagi õnnestunud. Legislatiivne vorm oma lihtsuses on puhas, grandioosne, peaaegu esteetiline: epigraafiline lühidus, käsud ja keelud absoluutsed, imperatiivsed isegi oma fakultatiivses vormis: partis secanto, familiam habento. ubi pacunt, orato; arceram ne sternito, si volet, plus dato; ja lõpuks pidulik sanktsioon objektiivseis ettekirjutustes: ita ius esto. Ajalooline tagapõhi Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks. 5.
6 Allika adressaat Allika adressaadiks on kõik Rooma kodanikud kuna XII tahvli seadus oli eranditult kõigile Rooma linna elanikele kättesaadav ning seega kuulus ka täitmisele. Argumentatsiooni laad Sätetelt on kaheteistkümne tahvli seadused väga pedantsed. Oma sanktsioonide poolest on antud seadus üpris karm. Legislatiivne vorm on puhas: epigraafiline lühidus, absoluutsed käsud ja keelud, mis on imperatiivsed oma fakultatiivses vormis. 7 AJALOOLINE TAGAPÕHI Rooma ühiskonda on antiiksete kultuuride seas nimetatud õigusühiskonnaks. Nimetus õigustas ennast juba väga varajasest ajast, enne Rooma õigussüsteemi õitsengut. Viienda
Riigi suveräänsus tähendab võimet tunnetada võimalikult adekvaatselt seda keskkonda, kus ta peab riigina käituma. Riigil puuduvad seega oma võime realiseerimisel vaid põhimõtteliselt kitsendused. 1. Mis on õigusriigi tunnused? Selgita! Seaduste ülimuslikkus ja kirjutatud Põhiseaduse olemasolu. Riigivõimu seotus; täpsemini riigivõimu piiramine Põhiseaduse ja seadustega Riigivõimu enda siseorganisatsiooniline jaotus (legislatiivne - , eksekutiivne - ja kohtuvõim) Üksiku õiguste tagamine. Riigivõimu tegevus peab tagama iga üksiku õigused. Iga üksiku õiguse rikkumise kohtuliku kontrolli võimalus. Kõik see, mis puudutab õiguse ideed ehk materiaalne pool. Õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus. Need on need printsiibid, mida tavaliselt seostatakse õigusriigi kui ideega. Õigusriigi tunnused ise liigenduvad aga formaalseteks ja
riigivõimuks. Aristoteles arvas, et igas konstitutsioonis on 3 osa, mida seadusandjal oleks kasulik kontrollida ja nendega on kõik korras, siis on konstitutsiooniga kõik korras. Need on: avalike huvide üle otsustav instants, riigiametnikud ja õigusemõistmine. Locki arusaam õiguse „valitsemisest“ kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Võim on legislatiivne, eksekutiivne (sinna hulka kuulus ka kohtuvõim) ja föderatiivne (välis täitev võim) ning need võimud peavad olema lahus. Lock toetud rahva suveräänsuse ja ühiskondliku lepingu ideele, esitas seaduslikkuse doktriini. Nii Aristotelesil kui ka Lockil on võimude struktuuri aluseks ülesannete jagunemine võimude vahel. Montesquieu esitab võimude lahususe kujul: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Tema
*18 Haldusotsuste demokraatlik legitimatsioon tuleneb eelkõige halduse seotusest seaduse ja õigusega, sest põhiseaduse §-ga 3 lubatakse riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tagab §-s 1 manifesteeritud rahvasuveräniteedi tegeliku toimimise, sest ainult siis, kui ekseku- tiivvõim on seotud seaduse ja õigusega, saab olla kindel, et ka kõik haldustoimingud tulenevad rahva tahtest.*19 Samas ei ole legislatiivne korraldus – seadus – peaaegu mitte kunagi nii sätestatud, et selle alusel ainult ühe ja ainuõige otsuse saaks vastu võtta. Seaduste täideviimise juures tuleb reeglina pigem valida alternatiivsete võimaluste vahel. Vältimaks halduse poolt seaduste koordineerimatut ja ebaühtlast täitmist, peab parlamendil olema võimalus kontrollida ja juhendada enda vastuvõetud seaduste elluviimist.*20
Sisuliselt riik loobub ül täitmisest ja selle ül täitmise tagamisest. Eesti Raudtee. Haldustoimingud ja nende vormid H toimingute liigid ja vormid on niisama mitmekesised kui h ise. Vormid on h organite tegevuse väline praktiline väljendus h organid on loodud vastavate toimingute sooritamiseks. Toimingute vormid: · H akt määratletakse formaalsel (aluseks haldus organ, mis täidab haldusfunktsioone; abistavad legislatiivne ja jurisdikstsiooniline funktsioon) ja materiaalsel (sisulisel, aluseks funktsioon, mida vastav h organ täidab; f olemus ja sisu määravad ära ka vastava õ akti sisu) alusel. Haldusmenetluse seadus - § 51 lg 1 h akti mõiste. H akti tunnused: 1. h akt antakse h org poolt; org teostab materiaalselt mõistetud h funktsioone. Teatud juhtudel võib h akte anda ka nt parlament, mitte ainult klassikaliselt mõistetud h organid.
Kehtivast põhiseadusest leiame mõtte selle kohta, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS § 3). Nii juhib põhiseadus meie tähelepanu ius scriptum'i rollile õiguskorrast arusaamisel. Põhiseaduse keelde tuleb suhtuda eriti tähelepanelikult. C. R. Jakobson on öelnud, et keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Tänapäevane õiguskultuur on juristide jaoks teed näidanud. Põhiseadus on legislatiivne sõnum, mis on suunatud kõigile selle adressaatidele. Põhiseaduse ja seaduse subjektide vahel toimib vahendajana seaduse tõlgendaja. Eesti ühiskonda ja sealhulgas juristkonda huvitavad juba mõnda aega küsimused seaduse sätte ja mõtte vahekorrast. Euroopa õigusruumi on see probleem köitnud aastakümneid. Tõlgendamine on sisult vaba tegevus. Iga seadus, eelkõige aga põhiseadus peab toimima. Nii aga juhtub ainult siis, kui kõigepealt saadakse seadusest mõistuspäraselt aru
Kommunikatiivne võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 23. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad (eksekutiivsed) organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nimetatakse mõnikord ka rutiin- ehk kogemuspoliitikaks).
riigiks. Oligarhia - Kreeka keeles väheste- ehk gildkonna valitsus. Kui esialgsesse, avatud aristokraatiasse, võis koonduda rahva paremik, siis tasapisi muutub võimu nautiv vähemus kinniseks seltskonnaks, mis klammerdub oma eesõiguste külge. Ka kommunistlik aristokraatia - nomenklatuur. Ohlokraatia - Kreeka keels jõuguvalitsus ehk anarhia. Kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja ajutiselt kaovad. Riigivõimu kolmikjaotus 1. Seadusandlik ehk legislatiivne võim - parlamendid. Seadusandlus. Riigieelarve vastuvõtmine. 2. Täidesaatev ehk eksekutiivne võim - valitsus või riigipea. Seaduste elluviimine. 3. Kohtuvõim - tegeleb õigusemõistmisega. Võimude lahusus - põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides ja täidesaatva võimu omavoli vältimiseks jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Seda põhimõtet avaldati antiikfilosoofias Aristootelese poolt
- Eesti on õigusriik valitsemine ja võimuteostamine toimub kehtivate õigusaktide alusel. Mitte isiku suva järgi. - Eesti on rahvusriik Eesti Riigi ülesanne on meie kultuuri ja keele kaitsmine. Ja Eesti rahva alalhoidmine, säilitamine. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse elama, sõltumata kodakondsusest. - Eesti on unitaarriik Eestis puuduvad suurt iseseisvust omavad riigiosad. VÕIMU STRUKTUURID Seadusandlik võim (legislatiivne võim) seadusloome, seaduste väljatöötamine, nende loomine. Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile
kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil. Kommunikatiivne – võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel. Psühhoteraapiline – avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 21. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad (eksekutiivsed) organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nimetatakse mõnikord ka rutiin- ehk kogemus-poliitikaks).
Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õiglaseks ehk õigusele vastavaks nim sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine Võim peab olema legislatiivne, eksekutiivne-kohtuvõim ja föderatiivne-väline täitev võim Õigusriik-võimude lahusus! Politseiriik-vastand õigusriigile- absoluutne, totalitaarne 13.2Õigusriigi tunnused Mandrieuroopalikus õiguskultuuris loeetakse õigusriigi ideega seotuks rida pritsiipe: Kirjutatud põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktisonaalseteks aladeks
Lisaks on kohtunikel kõrged töötasud, et vältida altkäemaksu. Ombudsman- isik, kes kaitseb inimesi riigiorganite omavoli eest. (Eestis täidab seda ülesannet õiguskantsler- Ülle Madise) Võimude lahusus ja tasakaalustatus (töötas välja Charles de Montesquieu) - Demokraatliku riigi valitsemise põhimõte: võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel , kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. Riigis peavad olema 3 võimu eraldatud: 1) Seadusandlik võim ehk legislatiivne võim (Riigikogu) 2) Täidesaatev võim ehk eksekutiivne võim (valitsus) 3) Kohtuvõim (riigikohus) Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on õigusalane järelevalve, et kõik vastuvõetavad õigusaktid oleksid vastavuses põhiseadusega. Ametisse nimetab riigikogu. Võib algatada tähtsamate riigiametnike ametist tagandamist. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan,
üle otsustav instants, riigiametnikud, õigusemõistmine. J. Lock: kodanliku ühiskonna riiklik-õiguslik idee: idee sellisest poliitilise võimu organisatsioonist, mis on võrdne kogu õigusliku organisatsiooni jaoks ja mis sätestab võimu monopoli mõne isiku või organi poolt. Locki arusaam õiguse valitsemisest: riik, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Võim on legislatiivne, eksekutiivne (ka kohus) ja föderatiivne (väline täitev võim), nad on lahus. Seaduslikkuse doktriin vastukaaluks mitteseaduslikele võimuilmingutele klassikaliselt liberaalne: inimeste vabadus organiseeritud ühiskonnas seisneb selles, et kõigi jaoks eksisteerib seadusandliku võimu poolt loodud üldine reegel. Inimesed on vabad seda reeglit järgima ja ei sõltu teise inimese tahtest.
2) Liikmesriikide üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamine. 3) Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. 4) ELi eelarve kinnitamine koos EP-ga 5) EÜ antud juhistel põhineva ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine. 6) Kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö korraldamine. Nugent on jaganud ülesanded nelja valdkonda: legislatiivne, täidesaatev, juhtiv roll ja foorumi korraldaja. Struktuur Nõukogu eesistuja riik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistuja riiki abistab peasekretariaat, kes valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle häireteta kulgemise. Peasekretäri abistab peasekretäri asetäitja. Igal liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (COREPER), kes esindab riiklike huve. 11 Üldasjad General Affairs Council
heks (Raudjärv, 1995, lk 44–53). Otsustusinstitutsioonid määravad mängureeglid põhimõttelistes küsimustes. Mõjuinstitutsioonid mõjutavad majanduspoliitikat kaudselt. 1.5.1.1. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsiooni- dena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täide- saatvad (eksekutiivsed) organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nimetatakse mõnikord ka rutiin- ehk kogemus- poliitikaks).
kuuluvad Soti parlamendi pädevusse. 1998. a Walesi valitsemise seadus (The Government of Wales Act) reguleerib uut devolveeritud valitsemise süsteemi Walesis alates 1. juulist 1999. a, mis sisaldab eraldi Walesi parlamenti (Welsh Assembly) ja viimase poolt juhitavat 8-liikmelist kabinetti. Parlamendil on pädevus kehtestada sekundaarset seadusandlust (secondary legislation) paljudes poliitikavaldkondades ilma ÜK parlamendi poolse kinnituseta. Walesi parlamendil on sekundaarne legislatiivne vastutus KOV-i mõjutavate küsimuste eest, sh KOV-i pädevus, piirid ja funktsioonid ning kohalikud finants- ja maksuküsimused. 1998. a jõustas Põhja-Iirimaa seadus 1985. a valitsustevahelise kokkuleppe ja 1998. a Inglise-Iiri Belfast'i kokkuleppe (Suure Reede kokkuleppe). Belfasti kokkuleppe rikkumise tõttu on Põhja-Iiri Assamblee tegevus praegu peatatud ja otsene juhtimine toimub Londonist. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused
annaabi.ee 
