suri samasuguse haiguspildiga tema sõber, kes töötas patanatoomina ning kes oli lahangul vigastanud oma sõrme. Semmelweis oletas, et lagunevad inimorgaanilised ained põhjustavad lapsevoodipalavikku. Tema tungivaks nõudmiseks oli enne sünnitajate läbivaatust hoolikalt käsi pesta ja töödelda neid kloorlubja lahusega.Tulemused olid head ning suremus haiglas langes. Semmelweis näitas veenvalt, et käte hügieeni rakendamisega haigestumine vähenes. 2 KÄTEHÜGIEEN JA KÄTE PESEMINE 2.1 Mõisted Kätehügieen (hand hygiene)- üldine mõiste, mis hõlmab kõiki käte puhastamise ja hooldusega seotud tegevusi. Käte pesemine (hand washing), käte pesemine vedelseebi ja veega eesmärgiga mehaaniliselt eemaldada mustus, mikroorganismid ja eosed. 2.2 Kätehügieeni tüübid 2.2.1 Igapäevane käte pesemine Pideva määrdumise tõttu tuleb nahal ka lakkamatult mustuse vastu võidelda. Teda peab selles abistama. Ainult veega ei ole võimalik nahka puhtaks pesta
Nende paiknemine naha pinnal hõlbustab puutekontaktide teel levivate infektsioonide edasikandmist. Nii tekib oht mikroorganismidega kontamineerida ehk saastada patsiente. Mikrofloora tähtsus: · osaleb seedimisprotsessis · osaleb ainevahetuses · stimuleerib organismi immuunsüsteeme; · tagab organismi kolonisatsioonresistentsuse. Nahal paiknevad mikroobid erituvad ümbruskonda kui inimene liigub ja higistab. Selle vähendamiseks kuulub isikliku hügieeni juurde üleni pesemine vähemalt kord päevas. Erilist tähelepanu tuleb pöörata näo, kaela, kaenlaaluste, naba ja intiimsete kehaosade puhtusele. Käte hügieen on tähtsaim infektsiooni vältimise vahend, mida iga töötaja saab mõjutada. Uuringutega on kindlaks tehtud, et suurem osa kontaktnakkustena levivatest infektsioonidest 7 levib käte kaudu
- vähendada nahale suunatud survet Nahk moodustub kolmest kihist, millel kõigil on erinev ehitus ja ülesanne: 1. EPIDERMIS e. marrasknahk ülemine miht, kaitseb allpool olevaid kudesid; 2. DERMIS e. pärisnahk asuvad nahanärvid ja veresooned, mis osalevad termoregulatsioonis; 3. NAHAALUNE RASVKUDE Halb või puudulik hügieen muudab naha vastuvõtlikuks põletikele. Uriin ja väljaheited ärritavad nahka, soodustavad lamatiste teket. Liigne pesemine aga hävitab nahka kaitsva rasvakihi. Nahk kulub kergelt, eriti kui jääb niiskeks. 6 Beebi nahk on õrn ja vastuvõtlik igale väiksemalegi ärritusele, lapse kasvades vastuvõtlikkus paraneb. Vananedes hakkab nahk õhenema, väheneb nahaalune rasvkude, nõrgeneb hormonaalne tegevus nahk kuivab ja kortsub. Vananemisel ka higi- ja rasunäärmete tegevus väheneb ja
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni.
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray .....................................................................................6 1.1.4 Sonax Autosalongi puhastusvahend.........
taastamine, vaevuste ja kannatuste leevendamine. Eelkõige peab alustama endast, seetõttu peab õde jälgima oma isiklikku puhtust ja riietumist. Isiklik hügieen saab alguse kodust ja on iseenesestmõistetav, et hoolimatus ja valed harjumused võivad põhjustada infektsiooni teket. Palju mikroobe on näol, kaelal, kaenlaalustel, peopesadel, sõrmeotstel ja küüntel, jäsemetel ja lahkliha piirkonnas. Igapäevane pesemine aitab vältida haiguseid. Selles referaadis autor räägib käte hügieenist, õe riietusest ja kaitsevahenditest. 3 1. KÄTEHÜGIEEN Õenduses esineb väga tihti kehalisi kontakte patsiendi ja õendustöötaja vahel. Turvatunde tagamiseks tuleb protseduuride teostamisel kasutada õigeid tööviise. Kätehügieen on kõige lihtsam viis nakkushaiguste ja bakterite ennetamiseks. Käte pesemine ning
igapäevaseks puhastamiseks sobib nõudepesuaine kandke see valamule lapi, pesukäsna või pehme harjaga pärast pesu loputage ja kuivatage valamu tugevamad plekid nagu metallitriibud, mis on jäänud nugadest, kahvlitest ja pottidest, saab eemaldada spetsiaalsete puhastusainetega õlivärvi, tusi, pastaka jne plekid puhastatakse atsetooni või piiritusega puhastusaeg peab olema võimalikult lühike ja koheselt loputada veega Klaaspindade puhastamine: Akende pesemine: puhasta kõigepealt aknaraamid 14 pesemist alusta välimisest klaasist, nii saad tulemust kontrollida sisemist akent pestes peale välimise akna pesemist puhasta aknapesija korralikult, et vältida võimalike liivaterade kriimustusi siseklaasil kasuta akende pesemisel aknapesuks mõeldud pesuainet, universaalpuhastusainet või vähesel määral nõudepesuvahendit (liigne kogus jätab klaasi tuhmiks)
ISIKLIK HÜGIEEN 1 NAHK On inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ Nahal peegeldub inimese üldine tervislik seisund Uueneb pidevalt. Iga päev eraldub umbes 10-12 grammi nahakettusid On kolmekihiline- marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude 2 NAHA PÕHIÜLESANDED Takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse Kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest Reguleerib kehatemperatuuri Kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest Võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu, jms. 3 NÕUANDED KEHAHÜGIEENIKS Keha tuleb pesta dussi all sooja vee ja seebiga iga päev Ainult vesi ei pese maha rasvataolisi mustuseosakesi ! Lõhnastatud dussigeelide ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust. Pesta kiiremini määrduvaid kehaosi mitu korda päevas (
Kõik kommentaarid