W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes,
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio.
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust
a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda.
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega.
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge ROMEO JA JULIA Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2011 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................3 Autor.........................................................................................................4 Teema arendus..........................................
· Naised ei esinenud. · Palju lava · Kloun, kes hüppas ja dekoratsioone. laulis. · Vaheajad · Teatrilavadel ka · Pileteid ei olnud. naised ja lapsed. W.Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Tegelased : Capuletti(Julia perekond) ja Montecchi(Romeo perekond). Mercutio ja Benvolio Romeo sõbrad Tybalt vennapoeg(Capuletti). Vennad Giovanni ja Lorenzo. Süsee : Tegevus toimub Veronas. Capuletti soovib, et Julia abielluks Parisega. Romeo ja Julia armuvad maskiballil. Tybalt tahab Romeoga võidelda. Abiellumisplaanid. Romeo tapab Tybalti selle eest, et too tappis Mercutio. Julia kavatseb teha enesetapi enne kui abiellub Parisega. Romeo ja Julia on tegelikult juba abielus. Julia teeskleb, et sureb. Toimuvad Julia matused, tuleb ka Romeo.
Puhastustuli oli sümmeetriline mägi lõunas, millel oli 9 tasandit. Paradiis koosnes 9 liikuvast taevast ja kümnendast taevast, mis sümboliseeris täiuslikkust. Enne põrgusse jõudmist tuli neile tee peal vastu lõvi vägivald, panter himurus ja hunt reetlikus. Põrgus asusid sügavamal rängemad patud. 1. ringis olid süütud lapsed ja antiikajal elanud inimesed, kes ei tundnud Jumalat. 2. ringis olid abielurikkujad Helena ja Paris. Seal puhus külm ja must tuul, mis sümboliseeris silmitut ja vastupandamatut kirge. 3. ringis olid need, kes kellelegi oli halba nõu andnud nt Odüsseus. Türannid pidid keevas veres istuma, ketserid põlevates kirstudes ja silmakirjatsejad kandsid tinamantleid. 8. ringis olid kupeldajad, prostituudid ja petised. Nad rippusid pea alaspidi põleva augu kohal ja kordamööda lõigati neil nöörid läbi. 9. ringis oli
tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris. Ta veeretas saali kuldõuna (tüliõuna) kirjaga „Kõige kaunimale“. Lõpuks jäi sõelale 3 jumalannat – Hera, Aphrodite ja Athena. Zeus käskis küsida nõu Trooja kuningapojalt Pariselt, kes pidi olema ilu asjatundja. Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus. Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Eeposte eellugu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulmakülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja.
c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". 8 g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis.
eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua
eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua
äkiline valguskiir peremehe aju. «Kiri pole üleüldsegi kadunud!» hüüdis ta. «Ah!» ohkas d'Artagnan. «See on varastatud.» 21 «Varastatud! Kes varastas?» «Eilne aadlimees. Ta käis köögis, kus rippus teie vammus. Ta jäi sinna üksi. Vean kihla, et just tema varastas.» «Kas arvate?» küsis d'Artagnan kaheldes, sest ainult tema teadis selle kirja puhtisiklikku väärtust ja ei näinud selles midagi, mis oleks võinud kedagi teist ahvatleda. Ükski teener, ükski reisija ei oleks selle paberi omandamisega midagi võitnud. «Te ütlete, et kahtlustate seda häbematut aadlikku,» jätkas d'Artagnan. «Olen selles täiesti kindel,» vastas peremees, «kui ma talle ütlesin, et isand on härra de Treville'i kaitsealune, et teil on isegi kiri kaasas selle suursuguse aadliku jaoks, näis ta väga rahutuks muutuvat ja küsis, kus on kiri; pärast seda läks ta kohe kööki, kus teadis olevat teie vammuse.» «Siis on varas leitud,» ütles d'Artagnan
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
