Abielu võis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Roomas oli naisel isegi võimalik teatud juhtudel elada iseseisvalt, ühestki mehest sõltumatult. Kreekas see polnud võimalik. Samuti polnud Roomas naised avalikust elust täiesti kõrvale jäetud, seetõttu oli Roomas naiste positsioon parem kui Kreekas. Nii Kreekas kui Roomas pidasid ülemkiht sõpruskonnaga ühiseid pidusööke. Kreekas nimetati neid sümpoosioniteks. Mõlemas riigis olid söögitavad päris sarnased: mehed külitasid lavatsitel, mille ees paiknes madalal laual toit, nauditi laulu ja pillimängu, arutati riigiasju, sõlmiti kokkuleppeid ning vaieldi oluliste küsimuste üle. Ainus erinevus oli see, et Roomas võtsid söömingutest osa ka naised, aga Kreekas nad seda enamjaolt teha ei tohtinud. Nagu näha, oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskond väga sarnane. Suurimaks erinevuseks nende ühiskondade vahel oli see, et orjadel ja naistel oli Roomas rohkem õigusi kui Kreekas, samuti austati seal rohkem käsitöölisi
, mida neile jagati. Siit tulenebki, et vaesematele kodanikele jagati tasuta leiba. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Hommikul ja lõuna ajal piirduti eelmisest õhtust alles jäänud paladega. Peamine oli õhtusöök, mis enamasti möödus külaliste seltsis. Kergemale eelroale järgnesid praad ja magustoit, vahel ka värsked puuviljad. Joogiks pakuti lahjendatud veini. Sööjad võtsid kohad sisse kergelt kaldus lavatsitel, kus mehed külitasid. Varasemal perioodil istusid naised meeste kõrval, kuid keisririigi ajal külitasid naised nagu mehedki. Toitu võeti näppudega. Sageli tegid sööjad endale toiduga liiga ja et uutele roogadele ruumi teha, tuli varasem lihtsalt välja oksendada. Rahvale pakuti üha suurejoonelisemaid vaatemänge ja laiendati viljajagamist. Et inimesi lõbustada, korraldati tsirkuses mänge, kus gladiaatorid võitlesid omavahel või metsloomadega. See poliitika sai
Tänaval või õues kanti aga sandaale või nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid sama uhked kui kreeklannadel. Roomlased sõid enamasti leiba, putru, kala, juur-ja puuvilju. Jõukamad inimesed aga said endale lubada erinevaid lihasid, sh loomaliha, lambaliha, sealiha, joogiks oli veega lahjendatud vein. Söögikorrad olid kolm korda päevas kergelt kaldus lavatsitel, kust toitu võeti näppudega. Rooma elamu oli tavaliselt nelinurkne ühekorruseline kivist maja, mille keskmes paiknes ristkülikukujuline ruum e. aatrium, piiratud igast küljest magamistubadega. Katus oli aatriumi kohal avatud ning sealt paistis päikesevalgus. Keisririigi lõpul oli levinud suhteliselt lohakas elamuehitus. Linna keskel asuv foorum oli piduliku välimusega. Linna kaunistasid ka obeliskid ja triumfikaared. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võistlusi. Termid, e
pärineb pea kogu kreeka kirjasõna aristrokaatide sulest. Kreeka igapäevaelu on tuttav meile aristrokaatide pilgu läbi. Aristrokaatias oli süvenenud konkurentsivaim prooviti olla parim nii rahvakoosolekul, nõukogus riigi asju ajades ja lahingiväljal. Kujunesid sõpruskonnad, koos käidi sümpoosionidel(koosjooming), kus tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid ja kanti ette uut loomingut. Veel käidi andreionissedel, kus istuti lavatsitel ja söödi, joodi kraateritest, kust orjad lahjendatud veini külalistele karikatesse valasid. Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks
tunnused:pupurmantel, kotkaga sau, kuldne kroon, elevandiluust Nuumen=jõud, mis on igal asjal, laarid=maja kaitsevaimud, tool. Etruskite hauakambrid: kaljusse rajutud või kiviplokkidest genius=meeste kaitsevaim, juno=naiste kaitsevaim, laotud, hauakambrid tihedalt üksteise kõrval, nende vahel tänavad, metseen=kultuurisoosija, vergilius=poeet. ringikujuline põhiplaan, paljud võimsad ja lukuslikud, surnud olid lavatsitel seina ääres, või sarkofaagides, seinamaalingud pidusöömingutest tantsust ja spordist.
küüslauk ja kala. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis: Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem. Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad, ja suure määral aitasid sõpruskondi liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Külalised kogunesid andreionisse, kus laisklesid lavatsitel ainult mehed. Lavatsite ees olid lauad toiduga, ruumi keskel laia suuga veinisegamisnõu kraater. Seltskonda lõbustasis pillimängijad ja tantsijannad. Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid
Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, turuplats Aristokraatia - valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit. Poliste ratsavägi.
Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide päritolu ei ole teada. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kürge positsioon ühiskonnas. Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrval pea alati ka ema nimi. Ka pidusöökidel osalesid naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Jumalaid oli neil palju, eriti kuulsaks said etruskid aga jumalike ennete tõlgendamise kunstiga. Etruskid pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latikumi maakonnas. Latiini keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kujunes ladina tähestik, mida me kasutame tänapäevani. Rooma linn asub 7l künkal. Kuningate aeg Roomas
teinud ja hankinud varustuseks vajalikku kraami ning kuulanud tähelepanelikult ka Liisu ja Marxi nõuandeid ja näpunäiteid...“ – Ka mina kuulaks ennem nii suurt retke alustades teiste näpunäiteid ja nõuandeid ning pakiksin ka kogu varustuse kokku koos nende kui „profesionaalide“ abiga. 44) „Kui meile näidati selle kalli raha eest lunastatud magamiskohti, siis kohkusin ma sõna otseses mõttes ära – nimelt pidime magama kahekordsetel pikkadel lavatsitel nagu silgud üksteise kõrval nii, et ühe inimese pea ja teise inimese jalad on kohakuti!“ – Palju raha ei taga alati kindluse. Vahest peab ka ööbima alla igasuguste arvastuste. Vahel mitte. Lisaks veel on raha väärtuse hindamine igal pool ja igal inimesel täiesti erinev. 45) „Astusime üle Goraikōkani läve musta pimedusse ning tundsin kohe, kuivõrd kargeks oli õhk Fuji mäel muutunud.“ – Arvestades, millise mäega on
jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Etruskkide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrvall pea alati ka ema nimi, mõnel juhul isegi ainult ema nimi. Hauakambrite maalinguilt on ka näha ,et pidusöökidel osalesid ka naised ,kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Etruskide usulised tõekspidamised on jäädvustatud pikkades , rituaalseisd eeskirju sätestavates pühades tekstides. Eriti kuulsaks said etruskid aga jumalike ennete tõlgendamise kunstiga, mida roomlased sageli etruski õpetuseks nimetasid. Ennetesse suhtuti ülimalt tõsiselt ja jumalate tahet uuriti iga olulisema ettevõtmise eel. Väga oluline
· Võisid tegeleda ka kaubandusega. · Põlde harisid orjad ja sõltlased. · Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. · Tegeldi poliitika ja vaimueluga. · Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. · Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. · Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) · Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. b. Vabad talupojad: · Moodustasid suurema osa kodanikest. · Sõjavägi koosnes peamiselt neist. · Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
· Naistel oli rohkem vabadust võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega. · Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara. c. Toidulaud: · Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili. · Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein. · Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis. · Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel. · Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule. 3. Avalikud mängud: a. "Leiba ja vaatemängu!": · Peamine vahend rahvalõbustamiseks. · Nende korraldamine oli keisrite aukohus. b. Hobukaarikute võidusõit hipodroomil: · 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas. · Läbiti 7 sirget tagasipöördega ümber tulba (u. 4 km). · Võistlejateks peamiselt orjad. · Circus Maximus (suur ringrada) kuulsaim hipodroom Roomas linnas
elevate linnade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Paljud kambrid olid väga võimsad ja luksuslikud. Seinu kaunistasid eredavärvilised seinamaalingud, mis kujutasid pidusööminguid, tantsimist ja sportimist Samuti on Etruskide puhul tähelepanuväärne fakt, et naised olid küllalt kõrgel positsioonil ühiskonnas. Hauakambrite maalingutelt on näha, et pidusöökidel osalesid ka naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksu Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvustest karjuste ja maaharijate kogukonnad koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse. Rooma oli üks nendest. Rooma linn asub seitsmel künkal. Arheoloogilistel andmetel oli linna kujunemine järk-järguline protsess. Pärimus järgi olevat Rooma linna rajanud Romulus. Hilisemad Rooma
Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.
Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.
Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.
Hauakambrite seinu kaunistasid eredavärvilised pidusööke, tantsu ja sporti kujutavad seinamaalingud, mis on üks peamisi allikaid etruskide eluviisi ja uskumuste kohta. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Oma hauakirjadel nimetasid nad surnu isa nime kõrval pea alati ka tema ema nime. Mõnedel juhtudel on piirdutud koguni ainult ema nimega. Hauakambrite maalinguilt on näha, et pidusöökidel osalesid meeste kõrval ka naised, pikutades lavatsitel nendega külg külje kõrval. See erines oluliselt kreeklaste kommetest. Etruski naiste positsioon ei sobinud kokku ka roomlaste ettekujutusega oma mehele kuuletuvast vooruslikust abikaasast. Seetõttu näis etruski naiste eluviis kreeka ning rooma autoritele suisa kõlvatuna. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Oma jumaluste kõrval avaldasid nad austust ka mitmetele kreeka jumalatele
Teine oluline valdkond on sümboosium , ehk joomapidu , pidusöök.Aristokraatlik ühisüritus mis ühendas seda sõpruskonda hetairia, need moodustasid osalt suguluslikul alusel , ja mängisid rolli ka sümpaatiad ja võisid moodustasid ka poliitilise grupi.Neid peeti reeglina vastastiku liikmete majades, kutsuti üksteist järgemööda külla ja pidutseti, igas kreeka majas oli meesteruum, esindusruum andron, naised olid tagaruumides, kujunes välja idapäritolu kombestik, külitasid lavatsitel kahekaupa, võõrustaja otsustab kes kellega lavatsi peale läheb.Seal olid seltskondlikud mängud, kuulus kottobas märki viskamine veinipeekriga, muusika lüürikat kanti ette sümbioosiumil, ringlaul toost,seal sümbioosiumi keskel oli veini segamis koht, segatud veini pidi jooma,muusikaga omakorda seondusid ka muud lõbustused, tantsutüdrukud orjatüdrukud, või flöödimängija tüdrukud, erootika ei olnud sellest eraldatud, naised osalesid aga mitte oma seisusest, vaid orja tüdrukud
annaabi.ee 
