Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva harimine , vastandas teatrit meelelahutusele. 2. Psühholoogiline realism, 3. Ansambli teater 4. Lavastuslik tervik. 13 aug. 1996 ....avati esimene eesti kutseline teater vanemuine. Kitzberg tuulte pöörises. 3.sept 1996.. avati kutseline estonia Kitzberg ja Vilde.- kuulsad näitekirjanikud
Soolapuhujast ränd-doktor Dulcamara veenab Nemorinot ostma viimase raha eest kindlasti toimivat armujooki, mis tegelikkuses on vaid pudel veini. Hoolimata Nemorino pingutusist, ei pööra Adina noormehele tähelepanu ja naudib hoopis maffiapealik Belcore seltskonda. Meeleheitel Nemorino astub sõjaväkke, et teenitud raha eest veel üks pudel armujooki osta. Liigutatuna tunnistab Adina lõpuks, et ka tal on noormehe vastu tunded, ja ostab Nemorino sõjaväekohustusest vabaks. Lavastuslik külg ja kunstniku töö: Lavastuslik töö on hea, lugu on väga hästi edasi antud ja kõik seob kokku. Ooper möödus väga sujuvalt ja ei tekkinud segadusi, lugu muutus aja pikku aina huvitavamaks ning tekst oli väga arusaadav. Kunstnik oli väga täppi pannud tegevustiku toimumise aja ja kohaga, tekkis juba vaatamise ajal tunne, et toimumiskoht on kuskil Itaalia maakohas 20. sajandi esimesel poolel (seda oli arvata ka riietest, autodest, arhitektuurist jne
a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) näiteks millises zanris teos esitati ja millisest ajastust; b) lühike sisu kokkuvõte kõige rohkem 45 lauset! NB! Helilooja elulugu pole vaja kirjutada! Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 2/3. KÕIK ARVAMUSED PEAVAD OLEMA PÕHJENDATUD! 5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö: a) kuidas on lavastaja teose sisu edasi andnud, kas lavastajatöö oli huvitav; b) millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. 6. Teose ettekande analüüs: a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine;
keeles, eestikeelsete tiitritega. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui muusika. Loomulikult oli ka muusika tasemel ning põnev- vaiksemad põnevust tekitavad kohad, kiired ja dramaatilised muutused, võimsad kooristseenid jne- kuid üleüldiselt jäi muusikast üksluine mulje. Samas hoidis see suurepäraselt pinget, mis kogu Wallenbergi põnevat saatuselugu saatis. Lavastuse iga detail ja detailikene on põhjalikult läbi mõeldud ning on paigas.
samadele kaalukaussidele. Ka minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui muusika. Loomulikult oli ka muusika tasemel ning põnev- vaiksemad põnevust tekitavad kohad, kiired ja dramaatilised muutused, võimsad kooristseenid jne- kuid üleüldiselt jäi muusikast üksluine mulje. Samas hoidis see suurepäraselt pinget, mis kogu Wallenbergi põnevat saatuselugu saatis. Peaosalist Wallenbergi kehastas seekord Rauno Elp, dirigeeris Arvo Volmer. Rauno Elpilt oleksin mina oodanud võimsamat esitust, kuigi oma ooperialaste teadmiste
Teos oli seetõttu huvitavam kui teised ooperid, mida näinud olen, sest rääkis lähiminevikust, mille tagajärjed ulatuvad ka meie eludeni, ja sündmustest, mida õpime ajaloos. Selles ooperis puuduvad ooperitele tüüpilised armastusstseenid ja armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees on palju antifasismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika. Väga huvitav oli selle ooperi lavastuslik pool, liikumine ja muusika. Ene-Liis Semper oli palju vaeva näinud. Laval võis näha palju erinevaid tegelasi saksa sõduritest Walt Disney Miki Hiireni. Lavadekoratsioonid olid samuti erilised. Mina olen ikka harjunud barokse interjööriga, nagu näiteks ,,Mina, Napoleonis", jäljendusega ja rong oli minu jaoks midagi uut. Muusika oli loomulikult tasemel. Hea oli kuulata ülemaailmse kuulsusega eesti autori head ooperit
Kontsert algas 20.00 ja meie olime mõni tund enne seda veel teel Pärnusse pileti järgi . Napilt läks aga õigeks ajaks kohale jõudsime ning see elamus , mis kohapeal tekkis on seletamatu . Seda ei ole võimalik panna sõnadesse , vähemalt ei suuda mina seda hästi teha . Ruja lauludes on oma kindel siht ja laulude sisu tekitab imeliku nostalgia tunde . Muusikalise osa kohta pole öelda mitte ühtegi halba sõna , sest see oli tõesti täiuslik . Libreto ja üldse lavastuslik pool jäid minu jaoks nõrgaks. Olgu, väga suur osa tekstist oli täiesti autentne, asjaosaliste endi sõnad, aga selle kokkupanek oli nõrgavõitu. Ehitame kõik muusikale üles, muu paneme vaheklippideks või nii. No tore, muusikalises pooles ei ole tõepoolest midagi ette heita. Lavatagune bänd oli suurepärane, näitlejad laulsid kohati nii, et võttis judinad selga. Sellega oli kõik korras. Lihtsalt oli kohati selline tüüpiline suveteatri tunne, et labastame ja teeme ülekäe
Kuigi üksteist vihatakse ning vahel lüüakse ka nuga selga, ei jäeta üksteist unarusse ning üllataval kombel jäetakse mõnikord isiklik ego kõrvale ning aidatakse üksteist ka mittekasutoovates (materiaalsuse poolest) olukordades. Kuigi tegevus toimub ammuses minevikus, kajastuvad ooperis tänapeävased mured, ootused, soovid - inimesed jäävad ikka inimesteks. Tervet tegevust läbib teoses kajastuv huumor ja ühiskonnakriitika. 5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö: kuidas on lavastaja/koreograaf teose sisu edasi andnud, kas lavastaja/koreograafitöö oli huvitav; millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. Kuigi teose sisu oli natuke muudetud ning kõne ja tegevus leebemalt edasi antud, siis toese enda mõtet - näidata inimeste igapäevaelu (labast, ülepaisutatud) draamat, siiski ära ei kaotatud.
dramaatilised kooriteosed. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja ,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused. Tormis on loonud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. Üldiseltki on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose ,,Kalevala" ainetel loodud kooristseenis ,,Raua needmine" (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest.
üldpealkirjaga ,,Unustatud rahvad", mille aluseks on läänemere-soome ohustatud väikerahvaste folkloor: ,,Liivlaste pärandus" (1970), ,,Vadja pulmalaulud" (1971), ,,Isuri eepos" (1975), ,,Ingerimaa õhtud" (1979), ,,Vepsa rajad" (1983), ,,Karjala saatus" (1989). Algusest peale on Tormis suhtunud ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose ,,Kalevala" ainetel loodud kooristseenis ,,Raua needmine" (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Eesti muusika ühes tippteoses, 1980
· Põhiideele, kontseptsioonile allutatud terviku loomine erinevatest osistest (näitleja mäng, kujundus, muusika jne). · 3 põhiülesannet: töö tekstiga, näitlejatega, eri komponentide kokkupanek · Kuidas lavastus valmib? teksti valik (selle analüüs ja tõlgendus) töö kunstnikuga osajaotus 35. Millal ja kuidas tekkis lavastajateater? Saxe Meiningeni hertsog Georg II (1826-1914) esimene lavastaja-produtsent · lavastuslik integraalsus, massistseenid ja ansamblimäng · mitmekuused proovid · Vajalikuks sai lavastaja funktsioon · Uus näitekirjandus elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine (naturalism ja realism) · laval olgu reaalsuse tõetruu peegeldus Esimesed lavastajad ja nende teatrid: · Prantsusmaal André Antoine ja tema Theatre Libre, asutatud 1887 lavastas Zola lühinäidendeid ja Zola tekstide dramatiseeringuid.
digitaalsed maalid ja joonistused), õpimapp (tööde kogum) jms; b) kirjandus- või ajakirjandusteosed, näiteks novell, romaan, luulekogu, tõlge, kooli almanahh, ajaleht, õpimapp (tööde kogum) jms; c) heliteos, näiteks omaloomingulise muusikateose või heliteose esitus, omaloominguline heliplaat, kuuldemäng, kooliraadio programm jms; d) fotoseeria või -jutustus; e) film, näiteks dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik film, muusikavideo jms; f) etendus või näitus, näiteks näidend, tants (koreograafia), kunsti-, kirjandus- või fotonäitus, temaatiline stend jms. 2) projektid: õppekäigu, näituse, muusikaürituse, konverentsi vm korraldamine; ürituse (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu jne) korraldamine, projekti kirjutamine ja juhtimine; suurema projekti raames (nt rahvusvaheline projekt) väiksema
Kronoloogilises plaanis kerkib kõigepealt küsimus eesti lavakunsti folkloorsest aluspõhjast. Meil puudub pesuehtne rahvadraama, teatrikunsti ja draama algeid võis aga leida juba vanematest, XIII–XVI sajandist pärit laulumängudest. Mängude algse, eeskätt maagilise iseloomu asemel kerkis neis hiljem esile pigem lõbustuslik külg. 7 Tavandilistes traditsioonides, mis kandsid kultuslikku iseloomu (mardi- ja kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti eristusid osalised, dialoogid ja tegevus (Mirov 1998: 283–305). Kuigi folkloori pinnalt ei sündinud teatrikunsti selle üldeuroopalikus tähenduses, heiastub eesti teatri nn. folkloristlik eellugu hiljem rahvaluule ainese ja motiivide rakendamises kutselisel laval. 1930. aastatel, mil ametlik ideoloogia soosis nn. rahvusterviklikkuse ja omateatri ideid, võis folkloori kasutamine kohati omandada
Olga abiellub. hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma!!). 1822- ema viib Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvub vürst M-ga, kes on tunduvalt vanem, ja teeb abieluettepaneku. Tatjana nõustub. 1824. sügis- 1825 kevad- taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga- Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pilet II · Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Esimene dateeritud etendus 534. a e Kr, lavastaja Thespis. Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog=
Maalija ja graafik võivad muuta kujutatava eseme proportsioone, võivad kasutada värvide ühte dekoratiivset tinglikkust, rakendada deformatsiooni liikumise ilmekuse tugevdamiseks, psühholoogilise analüüsi lõpmatut peenust. Muidugi, maalija ja graafik peavad mõnikord kasutama fotomaterjale, töötades ajaloolise teema kallal. Siis on kindel et fotograafia ajastul maalikunst muutub tarbetuks ja mõttetuks. Fotograafia kõrgpunktid kunstiajaloos. 1960te-70te kontseptualism. 1980te aastate lavastuslik fotograafia USA-s ja Euroopas. Erinevate lavastuste esteetiline taust. Pilet nr.10 1. Fotograafia ja ekspeditsioonid. Etnograafia, vojerism ja pragmaatika. Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist
· ajaleht (küll pigem laualehe formaadis); · fotojutustus (võimalus vormistada PowerPointis või mõnes videotöötlusprogrammis koos teksti, taustamuusika või salvestatud autoritekstiga); · audioprojekt (raadiosaade, mis sisaldab autoriteksti ja intervjuud, kooliraadio päevaprogramm, kuuldemäng vms); · videoprojekt (dokumentaalfilm, portreefilm, probleemsaade, muusikavideo, animaklipp, meeleoluklipp, lavastuslik film jne); · hiljem on lisandunud näiteks fotokalender, fotokujundusega õnnitluskaartide komplekt, oma bändi singel (karbitootena, s.t. helindatud plaat oli ka kaubanduslikult pakendatud.), heade mõtete raamat. Kool tagab juhendaja vastavalt valitud teemale ning projekti vormile. Nii on lisaks meediaõpetajatele juhendajateks olnud saksa keele õpetaja (projekt oli videofilm Tartus elavatest ja töötavatest sakslastest, teostatuna saksa keeles),
üritanud tuua põliselanikest välja positiivset ja ei ole tahtnud käsitleda seda, kuidas need kultuurid manduvad, eelkõige kolonialismi survel. Flathery üritas maalida oma filmidest romantilise pildi. Film ,,Eskimo" (1933), mille tegi W. S. Dyke näitab jälle inimliku tragöödia tulemust. On arvatud, et need mängufilmid on palju antropoloogilisemad kui Flaherty enda filmid. ,,Palo pulm" (Palos Brudefaerd) 1935. Taani film, autor Taani-eskimo taustaga Knud Rasmussen. Tugevalt lavastuslik film, üles võetud Ida-Gröönimaal. Näitlejad on kohalikud eskimod, lugu baseerub kohalikul eskimo armastuslool. Selle filmi läbi näidatakse Grööni eskimo kultuuri. Nt konflikte lahendateks lauldes, hinnanguid annab publik. On korralik antropoloogiline dokument, kuidas eskimod elasid. Knud Rasmussen oli hea eskimokultuuri tundja. Lisaks sellele on seal ka tugev emotisionaalne lugu. Küsimus ongi selles, kuidas mängufilmi zanr võib teenida antropoloogilisi eesmärke
kuid sellegipoolest ei saa Gailitist realisti. Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku
1922 „Lapse sünd” rahvaluuleline ballaad, luulekogu „Kõik on kokku unenägu” Seejärel pikem paus, pühendus õpetamisetööle ülikoolis. Ilmusid mõned valikkogud. Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta. Suurem osa tema käsikirjadest ja materjalidest põles ära. 1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal.
Kriitika märkis ära suure sarnasuse Peer Gyntiga, samas meenutab ka Nipernaadit, on aga viimasest stiililiselt ja ka süzeeliselt ühtlasem. Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast - mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia, talumees-praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. 4. ,,Toomas Nipernaadi" analüüs Pilet 3 1. Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes
annaabi.ee 
