vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu
kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule
kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule
Väliseesti ideoloogias seati esiplaanile geograafilisest asupaigast sõltumatu kultuuriline ühtekuuluvus. Öeldi, et iseseisev riik on kena, kuid selle selle saavutamatuse korral ei ole põhjust nõuda, et unustaksime oma rahva ja kultuuri. Nii käis siiski läbi mõte omariikluse "saavutamisest", sõnast, mis pagulaseestlaste mõistesüsteemis oleks olnud tabu. (Akadeemia 2008 : 2270) Väliseesti ideoloogia kõige avatumaks lavaks said nn. Metsaülikoolid. Metsaülikoolides peetud loenguis taotleti anda terviklik pilt eesti keelest Eestis ja mujal maailmas, nii eilses kui tänases vaates, ning viia see eesti päritolu noorte laiadesse ringidesse Läänes parimate õppejõudude osavõtul. Metsaülikoolidega algatatud ellusuhtumine oli väliseestlaskonna suursaavutus, ilma selleta oleks osa eestlust tänases maailmas välja surnud. ( Akadeemia 2008 : 2271) ÜKSAINUS EESTI 1980
8. Milliseid alasi nimetatakse platvormideks ja milliseid kihte võime seal eristada ? Tasandunud ja tektooniliselt jäigastunud alasi nimetatakse platvormideks. Vertikaallõikes võib esile tõsta: ülemine (pealiskord) kihistatud settekivimite kompleks ja alumist (aluskord) , geosünklinaalset etappi kajastavat kurrutatud ja murrangutega läbitud kivimikompleksi. 9. Mida nimetatakse kilbiks, mida lavaks ? Platvormide selliseid piirkondi, kus platvormi arenguetapil on ülekaalus kerkimisliikumised ja pealiskorra kivid praktiliselt puuduvad, tuntakse kilpidena; Kilbile vastandatakse suure pealiskorra paksusega platvormi alad lavad. 10. Mida nimetatakse mineraaliks ? Mineraaliks nimetatakse looduslike füüsikalis keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. 11. Missuguste põhitunnuste järgi määratakse mineraale ?
Ants: Mulle soomlased meeldivad! Mari: Mulle ka, nendega on alati lõbus. Aga vaata sealt paistab juba Jõulumaa! Ants: Lähme jooksuga! Päkapikud jooksevad saali teise otsa. Ukse taga ootab neid jõuluvana. Lavale tuleb 12.klass, kes esitab oma kava Jõulumaast. (näiteks päkapikkude tants või laul, näitemäng kingituste pakkimisest jne) 12.KLASSI KAVA 12.klass lahkub hetkeks lavaks. MUUSIKA Karavan - Aisakell 12.klass toob lavale tooli Jõuluvana jaoks ning lahkub siis lavalt. Saali teisest otsast tulevad päkapikud koos Jõuluvanaga. JÕULUVANA VÕTAB JUHTIMISE ÜLE
Paksusel maakoore kihil. Maakoor on siin kahekorruseline: all Svekofennia kurrutusel tekkinud moonde- ja tardkivimitest aluskord, kõrgemal nõrgalt rikutud setteline pealiskord. Aluskord Eestimaal ei avane. Lähim koht, kus aluskorra kivimid paljanduvad, asub Soome lahes Suursaarel. Pealiskord on kõige õhem (0,1km.) põhjarannikul ja kõige paksem (0,8 km.) Ruhnu saarest lõuna pool. Selle all paikneb aluskord. Seda kraatoni osa, kus pinnakatte all on settekivimid, kutsutakse lavaks. Ala, kus otse pinnakatte all on aluskord, kannab kilbi nime. Eesti asub Vene lava loodeosas Fennoskandia kilbi veeres ja on seega pea puutumatu vulkaanilisest tegevusest ja eemal suurtest kurrutuste vöönditest (Raukas, 1993). Suhteliselt vähe, nagu eelnevastki järeldub, mõjutab Eestit laamade liikumine. Eriti kui vaadelda ainult hilisjääaega ja holotseeni. Seega on Eesti kujunemist rohkem määranud jääajad ja muud
varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. Uus elu algas lossimägedes XIX sajandi viimasel veerandil, kui balti-saksa ringkondades hakati huvi tundma Liivimaa muinsusväärtuste vastu. Viljandi maagümnaasiumi ajalooõpetaja Theodor Schiemanni algatusel ja Uue-Vändra mõisniku Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud. Need on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas. · Raekoda Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus
Harimäe ja Kääriku ümbruses koonduvad pinnavormid kirde-edela-suunaliseks kõrgete seljakute ja kuplite vööndiks, mis Pühajärvest lõunas ühendab kõrgustiku mõlemat osa omavahel ja on edelas jälgitav ka väljaspool kõrgustiku piire. Kõrgustiku ulatuslikuma, kuid reljeefilt laugema idaosa orograafia on märksa keerukam. Pühajärve vagumusega sarnased madalamad alad ja arvukad ürgorud jaotavad kõrgustiku idaosa mitmeks kõrgemaks küngastikuks ja künklik-lainja reljeefiga lavaks. Ka idaosas on kõrgemaks keskosa, kus sarnaselt lääneosaga esineb rida 200 meetrist kõrgemale või selle lähedale ulatuvaid mägesid -- Laanemägi (211 m), Tõikamägi (210 m), Väike Munamägi (207,5 m), Välgi mägi (204 m. Kukumägi (u. 200 m), Tõostemägi, Räesmägi, Savimägi, Piirimägi, Kellamägi jt. Siinsete suuremate pinnavormide paiknemises võib jälgida kirde-edela ja loode-kagu suunda. Eriti rõhutab kirde-edela suunda kõrgete
loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 3) Peter Brook 4) Jerzy Grotowski 5) Eugenio Barba 6) Richard Schechner 7) Patrice Pavis 8) Manfred Pfister 9) Erika Fischer-Lichte 10) Hans-Thies Lehmann 11) Willmar Sauter 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Teater kui koht- Teatriruum jaguneb LAVAKS ja SAALIKS ehk etendajate ja vaatajate alaks. Ruumi organiseerimise viisid on muutuvad. Teater kui institutsioon- läbi aegade on teater olnud ilmselt kõige institutsioonilisem kunstiala. Teatri- institutsioon on kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust
esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes.
isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2. orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3. skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame lavaks ja mida antiikajal täpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes.
arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik. Apolloni kultus. Apollonile allus 9 muusat. Antiigi kuulsaim ettekuulutuste paik. Kastaliia allikas. Nümf uputas end, ei tahtnud Apolloni saagiks saada. Suur pühadus. Selles allikas pidid end pesema Apolloni preestrid, püütia
· kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste konflikt. Lavastaja ülesanded: · Teksti, näidendi valimine. · Töö tekstiga: lühendamine, analüüs, interpretatsioon. · Näitlejate valimine ja rollijaotus. · Proovide läbiviimine. · Töö näitlejaga rolli loomisel. · Trupi ning kunstniku, heli- ja valguskujundaja jt · töö koordineerimine. · Lavastusliku terviku loomine. · Suhtlemine meediaga. Teatriruumi konstitueerib jagunemine lavaks ja saaliks. Teater on teatud viisil organiseeritud ruum: inimesed, kelle osa on vaadata ja kuulata, teine rühm inimesi, keda vaadatakse ja kuulatakse, ning suhe (ka ruumiline) kahe inimrühma vahel. Teatri pika ajaloo vältel on lava ja saali ruumiline suhestatus läbi teinud mitmeid muutusi. Lava on korraga mänguplats, kus tegutsevad näitlejad ja loo tegevuspaik, keskkond, milles hargneb sündmustik. Võib olla frontaallava, areenlava, keskkonnateater.
kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse.
Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Brook) Bentley : ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab". Bentley viitab niiöelda minimaalskeemile, mis tema arvates on teatri tegemiseks vajalik publik, näitleja ja sellele, et laval nähtav tegelane on jäljenduslik. Brook: ,,Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja, et tegemist oleks teatriga" - ei keskendu jäljenduslikule objektile, küll aga mainib teatri toimumise kohta 7. Nimetage teatriajaloo uurimise allikaid. Draamatekstid, lavastuse põhiinfo (kuulutused, kava), teatriajakirjandus, statistika, dokumentatsioon 8. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? · ajalisus ja ruumilisus, ehk siin ja praegu
kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse.
tuhande taimega. Pargis on hulgaliselt müügikohti, sealhulgas niinimetatud tõusu ja mõõna baar, mida saab tõsta ja langetada 3 teki võrra. 11 Ainukordsed atraktsioonid: Aqua Theater`i bassein on sügavaim mereveega bassein, mis iial ühele laevale ehitatud. Selle sügavus on muljetavaldavad 5,4 meetrit. Kusjuures, basseini põhi võib tõusta ka täitsa veepinnale, muutudes nii lavaks, kus saab ka kuiva jalaga esineda. Laevalt leiab täissuuruses 21 loomakujuga karuselli. Üheksa korruse kõrgusel Boardwalki ehk aatriumi kohal liugleb köistee (zipline), kus iga külastaja saab oma julguse proovile panna. Köistee pikkus on 25 meetrit, mis on pikim zipline laeval. 100 meetri pikkune Central Park on esimene laeval asuv elusate taimede ja puudega park, mida hooldab igapäevaselt viis professionaalset aednikku.
Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks."Inimene on valge leht". 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, ?Meyer jt. Inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. *Individualism - muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides
väga minimaalsed. Scaenae frons oli lava kõrge tagasein mis oli tugevdatud sammastega, sambaid toetas podium. Scaenae frons ei olnud tegelikult originaalis üldse hoone osa, vaid oli konstrueeritud näitlejatele tagatausta moodustamiseks, kuid hiljem sai sellest teatri ehituse juurde kuuluv osa. Proscaenium oli sein mis toetas lava esimest serva ning oli kaunistatud küledelt ornamentiliste kujutistea. Selle kasutus peegeldab Hellenistliku kultuuri mõjusid Roomale. Teater oli jagatud lavaks ning auditooriumi pooleks. Auditorium oli ala kuhu kogunes publik ning selle kese oli õõnestatud kas mäkke või nõlvakusse ning radiaan istmed vajasid tugiseinu. Muidugi ei ehitatud teatreid alati mägedele või nõlvakutele, kuid nende olemasolul mindi kergemat vastupanu teed. Siiski linnades ei kasutatud mingit maa poolset abi, kõik ehitatid otsast lõpuni inimese poolt. Auditoorium oli katuseta, kui siiski oli võimalik tõmmata
ideedeks ja muljeteks.”Inimene on valge leht”. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. Inimese üle tuleb otsustada tema tegude, mitte sõnade järgi. Platonismi taasavastamine. *Individualism - muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid keskmeks. *Linnastumine - Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. *Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine - Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks. *Optimism - See optimism põhineb usul, et maailm areneb ja progresseerub. Sisuliselt kuni Kantini (18 saj II pool) püsis valdav arusaamine kunstist antiigis etteantud silmaringi piirides
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst.
Individualism. Kuigi renessanss ei sünnitanud ühtki suurt filosoofi, muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid selleks keskmeks, millest lähtus ja mille ümber koondus nähtuste ja sündmuste seletamine. Ajaloolase Jacob Burckhardti sõnul avastas renessanss indiviidi ja rajas sellega tänapäeva individualismi. Linnastumine: Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. Parimad esinejad küünivad selles teatraalses etenduses jumaliku täiuseni. Leon Battista Alberti (14041472) filosoofia materialiseerumine arhitektuuris. Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine. Francesco Petrarca (13041374). Inspiratsioon: piibel, Püha Augustinus ja Cicero. Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta
Suures restoranis võib olla mitu teenindussaali, mis annab klientidele valikuvõimaluse. Saalid võiksid olla spetsialiseeritud tava ja eriteeninduseks. Eestlasele meeldib rohkem privaatsus ning seetõttu eelistatakse väiksemaid saale. Selleks võiks suure saali jagada lükandseintega väiksemateks osadeks. Kui restoranil on eesmärk ka klientide meelt lahutada, tuleb osa saalist eraldada parkettkattega tantsupõrandaks ja orkestri lavaks. Varietee või suuremahuliste ajaviiteprogrammide jaoks peab see osa saalist olema piisavalt suur. Lauad tuleb paigutada nii, et programm oleks kõigile nähtav. Vajaduse korral kujundatakse saal amfiteatrina, kaugemal olevate laudade all tõstetakse põrand siis kõrgemale. Klientidele mulje avaldamiseks on väga oluline teenindussaali sisekujundus. Kogu sisustus peab moodustama kauni ja maitseka terviku ning olema mugav. Kliendi
annaabi.ee 
