Laulupidu Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvuseks kujunemisel. Esimene eestlaste laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli see kõige suuremaks rahvakogunemiseks. Eesti esimese laulupeo idee algataja oli lauluselts ,,Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesel laulupeol esinesid vaid meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Laulupeol kõlas 24 laulu, pooled nendest olid vaimulikud ja teised ilmalikud. Laulupeol kõlas 2 eestikeelset laulu Aleksander Kunileid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", ülejäänud laulud kõlasid aga saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga...
Ta sai hariduse, ta oskas lugeda, kirjutada. Ega siis ilma asjata öelda, et eestlane on kirjaoskaja rahvas. Keset sakste kultuuri hakkas tekkima eestluse märke. Esimesed eesti soost kirjanikud, kes kirjutasid oma rahvast, oma kultuurist, oma kodumaast just nii nagu see nende jaoks oli. Eestlane leidis ühtekuuluvus tunde. Hakati seda õiget ''Eesti asja'' ajama. Tekkisid esimesed eesti keelsed ajalehed. Ei läinud ka kaua aega kui korraldati suur laulpidu, kus astusid üles kõnedega üles Eesti helgemad pead. Eestlane leidis oma identideedi. Ta teadis kes ta on ning oli selle üle uhke. Kuid jällegi pidi ta haarama relva, et ennast vaenlase vastu kaitsta. Olles küll vähemuses ja halvemini varustatud, oli just sihikindlus ja isamaa kaitsetahe see mis eestlase võiduka lõpuni viis. Ta sai oma riigi. Ta oli vaba. Kõik tänu sellele, et südikus ja vaprus ei olnud ta verest kuhugile kadunud. Kui midagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
