rahvas üles ning korraldatakse unustamatu show. Huvitavaks teeb neid veel see, et iga ansabli liige on omamoodi huvitav karakter. Liikmeid on kokku viis, nagu nimi juba vihjas. Liikmetel on ka igaühel oma nimi: Päevakoer, Lancelot, Estoni Kohver, Põhja-Korea ja Venelane. Ka nende nimed vihjavad natuke karakteri omapärale – Venelane laulab vene aktsendiga, Põhja-Korea on sama nimetusega riigile omaselt natuke kitsa maailmavaatega ja üleolev jne. Minu arvates jääb nende lauluoskus soovida, kuid see käib hiphopi stiili juurde, kus peamine rõhk on muusikal ja meeleolu loomisel ning mõnikord jäetakse meelega lauluoskus kesiseks, et sisse sulanduda. Esitus ei avanud väga ansambli mõttemaailma, pigem kasutatakse lihtsalt ära võimalust noortele pealeminevat muusikat teha nende kodukandi elule toetudes, nagu nad isegi maininud on. Minule isiklikult täiesti 100% peale ei lähe, kuna eelistan rohkem
enesest ja eluolust. See kõik on nii lihtne, ei mingit kunstilist luulet või toretsevaid sõnamänge. Tegelikult enam lihtsamaid laulutekste annab välja mõelda.Ta pakub inimestele emotsioone, millega on inimlikul tasandil lihtne samastuda.See kõik võlub inimesi ja toob neid kontserdile. Tätte ja ta laulude võlu peitub lihtsuses. Lisaks on tal oskus tabada inimeste salamõtteid ja tema oskust jääda laval endaks. Tema lauluoskus oli hea, tema häält on mõnus kuulata, ei käi läbi kõrvade ning ei pane kõrvu valutama, samas ei tee uniseks ja tema laulu sõnum jõuab inimestele tänu tema lihtsa ja selgele häälele.Tema pillioksus on hea ning ilma pillis saateta poleks tema esitatavad laulud needsamad, mis need on pillisaatega.Tema esitus ja ka tema kaasesinejate oma avas kõigile helilooja mõtte maailma, kuna neid laule esitatakse
enesest ja eluolust. See kõik on nii lihtne, ei mingit kunstilist luulet või toretsevaid sõnamänge. Tegelikult enam lihtsamaid laulutekste annab välja mõelda.Ta pakub inimestele emotsioone, millega on inimlikul tasandil lihtne samastuda.See kõik võlub inimesi ja toob neid kontserdile. Tätte ja ta laulude võlu peitub lihtsuses. Lisaks on tal oskus tabada inimeste salamõtteid ja tema oskust jääda laval endaks. Tema lauluoskus oli hea, tema häält on mõnus kuulata, ei käi läbi kõrvade ning ei pane kõrvu valutama, samas ei tee uniseks ja tema laulu sõnum jõuab inimestele tänu tema lihtsa ja selgele häälele.Tema pillioksus on hea ning ilma pillis saateta poleks tema esitatavad laulud needsamad, mis need on pillisaatega.Tema esitus ja ka tema kaasesinejate oma avas kõigile helilooja mõtte maailma, kuna neid laule esitatakse
õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned selle duo laulud on ka eesti popmuusika kullafondis ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu lauluoskus oli muljetavaldav ja sellele aitas kaasa ka kitarrist Jorma. Koos olid nad minu arvates väga head ja peaksid kaaluma ka edspidi koos kontserde anda. Laulude ajal oli ka palju kitarrisoolosid,mis olid väga head. Osadel lauludel sai ka rahavas oma panuse anda ja kaasa laulda. Laule oli nii kurvemaid kui ka rõõmsamaid. Laulude vahel rääkisid Koit ja Jorma päris põnevaid lugusid. Laulude koostamisest ja kokku mänguni.Koidul ja Jarmol oli väga raske valida just neid laule, mida nad
Lisaks esinesid ka Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobsn ja paljud teised minule mitte väga tuntud näitlejad. Etenduses osalesid ka Vanemuine sümfooniaorkester ja meeskoor. Võin ausalt öelda, et pole nii sünget muusikali näinud aga samas oli teema hea. Kui hinnata näitlejate tööd, siis lauljad suutsid ilusti oma osi usutavalt välja mängida. Kuigi vahepeal tundus, et Lauri Liiva homoseksuaalsus oli veidi üle paisutatud. Kuid tema lauluoskus ja näitlejaoskus muudes valdades parandas tema pisivea. Mulle meeldib väga Tanja Mihhailova ja ta sobis väga hästi oma ossa. Tema võimsa hääleta poleks see muusikal olnud üldsegi nii hea, kui oli. Ning Koit Toome kohta pole mul mitte midagi halba öelda, Kindlasti ma ei soovitaks seda muusikali neile, kellele ei meeldi sünged teemad. Kuid soovitan neile, kes otsivad vaheldust lõbusatele muusikalidele.
Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. Esituse analüüsimisel tuleks lähtuda näiteks järgmistest kriteeriumidest: · lähemalt võiks rääkida esinejatest, kasutades taas materjali kavalehelt või otsida lisaks Internetist. Kui materjali on väga palju, tuleks sealt valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne). · Kas esineja pillimänguoskus (või lauluoskus) oli heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? · Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja stiili- ja mõttemaailma? Oluline oleks ka põhjendada ja seletada, mida arvad sina selle helilooja muusikast ja kuidas peaks seda sinu arvates esitama. · Kas esitus oli - originaalne ja erakordne, - pigem korralik ja tavapärane, - veider ja arusaamatu, - pettumus. Taas tuleks põhjendada, miks sa niimoodi arvad.
rääkis, et Aba Taano tähendab eesti keeles number viite ja seejärel lugeski viieni. Ma pole Aafrika muusikat kunagi varem kuulanud ega oma sellest ka ettekujutust. Võib-olla mõnes filmis on pärismaalased trummipõrina saatel tantsinud ja laulnud. Arvasin veel, et kui vokaalansambel, siis võiks neid võrrelda Noorkuuga. Aga Aba Taano on hoopis teistsugune. Teistsugused on nende zestid, kõla, väljendus ja liikumine. Nende lauluoskus on suurepärane. Jäin kontserdiga väga rahule, see ületas kõik mu ootused.
Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer, Paul Mägi; samuti erinevate orkestritega, muu hulgas ERSO ja Tallinna Kammerorkest. Soolokontserte on ta andnud mitmetes Eesti kirikutes ja ka välismaal: Saksamaal, Rootsis ja Itaalias. Tema lauluoskus oli tasemel, sest ta laulis paremini kui teised lauljad. Kogu Ooper oli põnev, kuid vahest oli selline tunne, et tahaks magada, võibolla oli see selle pärast, et taga oli raske päev. Üldiselt mina jäin ooperiga vägagi rahule. Orkester mängis hästi, näitlejad elasid oma rolli sisse. Lavakujundu oli väga originaalselt tehtud, kostüümid olid teemakohased, tantsuseadeid ei olnud sest tegemist oli ooperiga.
kavalehelt või otsida lisaks Internetist). Materjalist valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne). Esituse analüüs Esituse analüüs esineja pillimänguoskus (lauluoskus) – oli esitatu korrektsus-puhtus, lauljatel hääle ilu, kõlavus, heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? teksti selgus, näitlejameisterlikkus; Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; stiili- ja mõttemaailma? paremini-halvemini õnnestunud muusikapalad.
kuuluv tantsuline pool oli läbi etenduse osavalt sooritatud, liigutused olid sünkroonis ja näitlejad olid kogu etenduse jooksul väga ühtehoidvad. Väga oskuslikult oli esitatud ka ,,Blow, Gabriel Blow" (lood olid esitatud eestikeelsetena), kus jällegi oli põhiliseks lauljaks Kaire Vilgats ning kelle esitusele andsid veelgi enam kõla ja tugevust teised lavalolijad. Laulud olid enamjaolt kõik väga rütmikad ja meeleolukad. Silmapaistvaks tegelaskujuks oli ka Märt Avandi, kelle lauluoskus oli muljetavaldav. Võib öelda, et kõik näitlejad esitasid oma rolli suurepäraselt ning igaühe jaoks oli leitud just neile kõige paremini sobiv osa. Muusikali esitusega jäin väga rahule, kuna kogu etenduse ajal ei tekkinud kordagi momenti, kus oleks igav hakkanud, meeleolu oli läbi etenduse hea. Kõik oli ülihästi kokku sobitatud ning emotsioonid olid ka peale etendust väga positiivsed. Silmapaistvad olid näitlejate kostüümid, mis olid tõesti võrratud
aastal esikoha. Samuti on ta ka Eestit Eurovisioonil esindanud, kus ta 2009.aastal sai finaalis 6.koha. Löökpillimeister Oliver Rõõmus on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning on trummariks nii Sandra Nurmsalu kvartetis kui ka Tenfold Rabbit’i bändis. Lisaks on ta ka trummiõpetajaks Viimsi Keskkoolis. Pille Piir on teinud kvartetile muusikaseaded ning Silvia Ilves töötab nii tšelloõpetajana kui ka professionaalse muusikuna. Esinejate pillimänguoskus ning lauluoskus olid väga heal tasemel. Kontsert kõlas suurepäraselt ning suuremaid möödalaske ei esinenud. Samas oli vahepeal kuulda, kuidas vokalist mööda laulis, kuid seda vaid üksikutel juhtudel. Esitati teoseid väga erinevatest stiilidest ja erinevatelt artistidelt, kuid kontserdi käigus oli võimalik saada kindlasti aimu, milliseid laule täpselt kaverdatakse ning milliseid stiile artistid eelistavad – peamiselt ballaade
Kontserdi teemaks oli "Ludwing van Rammstein". Esitati klassikalist muusikat, mis oli väga hea. Tihti oli nii, et lugu algas väga rahulikult , kuid lõppes sootuks väga tõsiselt ja peaaegu, et rokkides. Muusika oli võetud klassikalise muusika loojatelt (Beethoven, Vivaldi jne) ja oli muudetud rohkem tänapäevaseks. Kava oli väga hea ja nad suutsid tõsiselt heaks kõik lood muuta. Kava tegi väga eriliseks see, et nad mängisid kõiki lugusid üllatavalt hästi ja Hamidreza Rahbaralami lauluoskus oli väga hea. Pauside ajal jäid 2 esinejat ka omavahel pillidega duetti tegema. Esitajad esitasid kõike väga hästi. Kõik tuli neil hästi välja ja erilisi viperlusi polnud. Lavaefektid olid lahedad. Mängiti valgusega ja see tegi esituse veel toredamaks. Nende laulud tekitasid tunde, et tahaks hakata tantsima. Lood olid väga mõnusad ja panid jala tatsuma. Esitajad ise olid väga toreda suhtumisega ja rääkisid mõne toreda loo isegi vahele. Ma ise ei
Stephen Hanseni depüütroll oli muusikalis „Jesus Christ Superstar” ning on mänginud seda rolli lausa üle 776 korra. Ma ei olnud enne sopran Maria Listrat kuulnud laulmas ning arvan, et tal on väga ilus ja võimas hääl. Maria Listra on õppinud Londonis ning laulnud juba varajasest lapsepõlvest saadik. Koit Toome muusikakarjäär on olnud väga pikk ning on leidnud tee eestlaste südamesse. lmselgelt ei jätnud lauljate lauluoskus soovida, sest et tegu on kuulsa muusikaliga ja sinna ei valita lauljaid, kes laulda ei oska. Minu lemmiktegelasteks olid Monsieur Andre (Kalle Sepp) ning Monsieur Frimin (Lauri Liiv), sest nende oleks ning käitumine pakkus publikule ka natukene nalja. Lisas lavastuse kurbade hetkede vahele ka natukene nalja. Ma ei oska öelda, kas see teos näitas kuidagi, milline on helilooja mõttemaailm. Ma peaksin
Läbi etenduse oli muusika stiililt sama ning seal oli nii valsi kui ka foksirütme. Laule oli väga hea kuulata, sest lauljate diktsioon oli suurepärane. Mulle meelis ka lauljate hääleline kooskõla ja lauljate tämber. Heliloojast sain teada, et „Silva“ on tema kuulsaim ja hinnatuim teos. Tema muusika meeldib mulle väga, sest see oli nii mitmekesine ja väga kauniste sõnadega. Minu arvates oli muusika väga kenasti esitatud. Esinejate pillimängu- ja lauluoskus oli heal tasemel, sest seda oli hea kuulata. Muusika tekitas minus palju häid tundeid ja lustakust. Mull väga meeldis. Lood tegi meeldejäävaks rütm ja lauljate hääl, samuti teose sõnad ja sõnum. Lood sobisid konteksti suurepäraselt. „Silva“ on üks mu lemmikumatest operettidest peale „Savoy balli“. Tänu „Silvale“ sain kinnitust, et Mart Sander on väga hea lavastaja ning kunstnik. Lisaks sain teada, et Urmas Põldmale sobib
kaotusest ja põgenemisest. 9. Sarvikpiik seda sküütide relva tuli jalaga vaenlase pihta lüüa, ta sisenes odana ihusse, ent vaenlase kehas avanesid sellest 30 kilda. Seda relva ei saanud teisiti kehast kätte, kui et inimene tuli lõhki lõigata. 10. Keskaja rüütlivoorused: · relva käsitlemisoskus · jahiosavus · peened kombed · lauluoskus · tantsuoskus · muusikariistade mängimisoskus · ratsutamisoskus 11. Rüütlikirjandus tekkis 11.sajandil. Teke on seotud kõrgaadliga. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega, vajs rüütelkond ka oma kirjandust. Kirjutasid peamiselt rüütlid. Mõned zanrid: · Kantsoon 37 salmist ja refräänist koosnev lüüriline, enamasti armastusteemaline luuletus.
Linnriigid. Linnastumine. Linna arenemine > linnaarhitektuur >ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj.Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa) (Dante (12651321), ,,Jumalik komöödia" 1307,
sest ta on väga inspireeriv ja tugev naine üleüldse. Tema täispikk nimi on Beyonce Giselle Knowles. Beyoncé isa Mathew Knowles on edukas plaadiprodutsent ning ema Tina Beyincé on kostümeerija ja juuksur. Oma eesnime sai Beyoncé oma ema neiupõlvenime järgi, sest perekonnanimi Beyincé hakkas välja surema. Beyoncé õppis Texases Neitsi Maarja algkoolis, kus ta käis tantsuringis, õppides seal nii balletti kui ka džässtantsu. Seal avastati tema lauluoskus, kui tantsuõpetaja hakkas laulu ümisema ja Beyoncé lõpetas selle, lauldes kõrged noodid puhtalt välja. Oma laulakarjääri alustas ta bändis „Destiny`s child”. Seal oli veel ka selline kuulus laulja nagu Kelly Rownalds. 1993. aastal hakkas Beyoncé' isa Mathew bändi mänedžeriks. 1995. aastal loobus ta senisest tööst meditsiinivarustuse müügimehena. Ema seevastu hakkas kujundama bändi kostüüme ja tegi seda kuni bändi laialiminekuni. Beyoncé isa on neeger ja ema on kreool
Kõige lõpus esitati ,,Are you lonesome tonight?" ning ,,Strangers in the night" . Kui eelviimase loo pühendasid nad tüdrukule esimesest reast, siis viimase loo oli ansambel leidnud grammofonimängijalt ning seetõttu nad ka esitasid seda nii: kordasid ennast, muutsid häälekõrgust, aeglustasid, kerisid jms. Kogu publik oli sellest esinemisest kaasahaaratud. Kedagi ei jätnud külmaks nende meeste briti huumor, eesti keeles rääkimine ning muidugi suurepärane lauluoskus. Laval tundis The London Quartet ennast väga mugavalt, tundus nagu oleksid nad sinna loodud. Publiku tungival soovil esitati ka paar lisalugu, millest üks oli ka eestikeelne. Meie oma emakeeles esitatud lugu jättis publikule muidugi eriti sügava mulje, kuna ei ole palju neid artiste, kes võtavad vaevaks esinemispaiga kohta nii palju uurida, et isegi suudavad kohalikus keeles laulu esitada. Kohe kindlasti oli kontsert väärt külastamist, kuna pakkus nii palju uut, huvitavat ja humoorikat
küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima koolimajades, kohvikutes, restoranides, nii nagu 19. sajandil käidi mõisas või hiljem ka seltsimajas mardisandiks. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid tähistasid püha oma ruumides peoga, Veljesto näiteks spetsiaalsete mardikarnevalidega. Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Vankrile või rekke oli hea andisid laduda
Kollektiivi kuuluvad: Emil Rutiku laulja,Raul Ukareda kitarrist,Ülo Krigul klahvpillimängija,Argo Toomel basskitarrist,Ivo Varts trummar,Mart Sork tromboonimängija,Jaak Oserov trompetist,Margus Männa saksofonist.See oli ainuke bänd, millest ma olin ennem kuulnud ja näinud ning lootsin midagi profesioonaalset. Kuid pidin pettuma ja ma ei olnud ainuke, kes pettus. Nende esinemise ajal vajus suurem osa rahvast laiali ning väga vähesed jäid tantsima. Laulja lauluoskus oli tasmel, kuid puudu jäi kirest ning energiast, mis tõttu rahvas ka lahkus. Pillimängijaid oli palju ja see kopenseeris puuduva energia, oli palju erinevaid pille, mis koostöös muutsid esituse rütmikaks,värvikirevaks ja huvitavaks kuulata, kuid see ei olnud tantsumuusika. Nende esitusest ei osanud ma välja lugeda mingisugust sõnumit.Bänd oleks võinud kaasata oma esinemisse rahvast ning muuta oma esinemine energilisemaks. See bänd
Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php) 5. MARDIPERE Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Vankrile või rekke oli hea andisid laduda
Oma eesnime sai Beyoncé oma ema neiupõlvenime järgi, sest perenimi Beyincé hakkas välja surema.Beyoncél on noorem õde Solange Pladget (sündis 1986), kes on samuti laulja, laulukirjutaja ja näitleja. Beyoncé isa on neeger ja ema on kreool. Seetõttu on Beyoncé saanud hulgaliselt neegritele mõeldud auhindu, ehkki tema nahk on üsna hele. Beyoncé õppis Texases Neitsi Maarja algkoolis, kus ta käis tantsuringis, õppides seal nii balletti kui dzässtantsu. Seal avastati tema lauluoskus, kui tantsuõpetaja hakkas laulu ümisema ja Beyoncé lõpetas selle, lauldes kõrged noodid puhtalt välja. 7aastaselt osales Beyoncé kooli talendivõistlustel, lauldes John Lennoni laulu "Imagine". Ta võitis võistluse ning rahvas tervitas tema laulu püsti seistes ja ovatsioonidega. Ema pidas teda tagasihoidlikuks tüdrukuks, kuid pärast talendivõistlust hakkas Beyoncé laulmise ja näitlemise vastu huvi tundma. Laval kadus tema tagasihoidlikkus kohe. Samal aastal
jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. (Brunelleschi (13371446), Firenze katedraali lõpetamine.) Brunelleschi perspektiivisüsteem Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj. Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa jne) (Dante (12651321), ,,Jumalik
Forseliuse pärand on vaieldamatult Eesti haridusloo üks liikumapanevaid jõude. Eesti rahvakooli algusega seostatakse just B. G. Forseliust. Siit edasi on hariduse areng juba sujuvam, kuigi pikalt ei saada lahti kiriklikest stampidest. Nii võib tänapäeval naljakana tunduda 1774 aastal välja antud instruktsioon, kus kohustatakse kirikueestseisjaid valima koolmeistriteks neid talupoegi, kellel hea lauluhääl ja lauluoskus. Eestikeelse kirja ja õpetussõna vajalikkus aga ei kao siitmailt enam. Nii Ilmub 1782 üks esimesi eestikeelseid juturaamatuid, Kiikla mõisa koduõpetaja, Tallinna Gümnaasiumi hilisema professori Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat," mida senise rangelt kirikliku kirjanduse kõrval saab pidada juba kergemaks lugemiseks.3 _____________________________________________________________________________ 10 http://www.forselius.ee/ 11
Paažiaeg kestis kuni 15-16 aastaseks saamiseni. Peale seda nimetas peremees paaži oma relvakandjaks, mõnes raamatus öeldud, et hoopis kannupoisiks. Sellest hetkest alates oli nooruk rüütlile lähemal kui kunagi varem. Tal oli lubatud osaleda vestlustes, ta pidi kõigi lossis viibivate daamide ja rüütlite suhtes näitama üles austust ning lugupidamist. Lossi sees oli nüüd mõõdupuuks viisakus, graatsilisus, osavus, teravmeelsus, armastusväärsus, tantsu- ja lauluoskus. Väljaspool lossi olid aga mõõdupuud samad, mis paaži ajal. Lõpuks, kui noor aadlik oli oma kannupoisiaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks piduliku pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu oluline sündmus.10 8 Duby 1997, lk. 71. 9 Samas, 67. 10 Tilk 2004, lk. 167. 6
Üha sagedamini piisas näo värvimisest, et mardiks minna. Linnades polnud tundmatuks jäämine enam ka nii oluline, sest nagunii tunti kaugemalt tulijaid vähem. Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardipere Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Vankrile või rekke oli hea andisid laduda
puukujuna Värskas Seto Talumuuseumis; Peko kui eeposkangelase maapealse asemiku valimine toimub Seto Kuningriigi päeval. seto naise lähenemist võib sõna otseses mõttes kuulda hõberahad kõlisevad kaelas. Abielunaistel on hõberahadele lisaks rinnal suur hõbesõlg sellist rikkust ei kanna rahvariiete juures ükski teine eesti naine Seto naiste mitmehäälset regilaulu nimetatakse leeloks ja see unikaalne lauluoskus on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Kuna eeslauljal peavad olema suured teadmised, siis nimetatakse neid seto kultuuris austavalt lauluemadeks. Seto talu Värskas on Eestis täiesti eriline ja seda nimetatakse kindlustaluks. Talu on eriline nii väljast kui ka seest: väljast ehk tänavalt ei ole võimalik talu õue vaadata. Õu on ümbritsetud hoonete, kõrge aiaga ja väravaga. Seetõttu nimetataksegi seto talu kindlustaluks müür on ümber. seto taludes on
looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima koolimajades, kohvikutes, restoranides, nii nagu 19. sajandil käidi mõisas või hiljem ka seltsimajas mardisandiks. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid tähistasid püha oma ruumides peoga, Veljesto näiteks spetsiaalsete mardikarnevalidega. Mardipere Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese nagu tänapäevalgi, kui minnakse terve klassi või sõpruskonnaga kuhugi külla, nt õpetajaid, klassikaaslasi või õppejõude külastama ja neilt mardinoosi saama. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Vankrile või
Bakuuse naftat puurima. Tair igatseb saada naftakangelaseks, kellest kirjutaks tollane ajakirjandus. Väga kiiresti vormistataksegi ta tööle ning viiakse naftaplatvormile välja õppima. Tair töölevormistajaks on trusti juht varastes 40.ndates Kudrat Ismanail-zade, kes on romaanis (koos oma naisega) üks näitjuhtivtöötaja kujusid. Naftaplatvormil hakkab Tairi aga välja õpetama 60- aastane Ramazan. Tairil on pillimängu- ja lauluoskus, see kergendab tal töökollektiivi sümpaatia võitmist. Siiski sõltub kellegi seisund töökollektiiivis ja tolleaegses ühiskonnas peamiselt tema tööalastest saavutustes. Kirjanik näitab, et ehkki Kudrat Ismanail-zade'le ja Ramazanile hakkab entusiastlik Tair kohe meeldima, ei näita nad oma poolehoidu avalikult välja, ootades enne kiitust ära Tairi tööalase kasvamise. Ent see ei ilmne kaugeltki kiiresti. Tair põhjustab kogenematusest ja koduigatusest mitu tööõnnetust
annaabi.ee 
