· "Reini sümfoonia" (1851) Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta Klaveritsüklid muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. · "Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835) · "Kreisleriana" (1838) · "Lastestseenid" (1838) · "Novelletid" (1838)
karakterid, ebatavalised rütmimustrid. Enamik loomingust on programmiline – instrumentaalmuusika, millele on lisatud lühike sõnaline seletus sisu paremaks mõistmiseks. Väljapaistvama osa loomingust moodustavad klaveriteosed ja soololaulud. Klaverisaated olid muusikaliselt iseseisvad ja tehniliselt nõudlikud. Tuntumad teosed: 1. Klaveripalade tsükkel „Karneval“ 2. Klaveripalade tsükkel „Lastestseenid’’3. Laulude tsükkel „Poeedi armastus“ 1844. aastal oli süvenenud Schumanni hullumeelsus, tekkisid kuulmisluulud, mis ei lasnud tal enam kirjutada. Schubert: Austria helilooja Pani aluse romantismile muusikas Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning
Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid "Liblikad" (1832) "Karneval" (1835) "Kreisleriana" (1838) "Lastestseenid" (1838) "Novelletid" (1838) SURM 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal) H E L E PAN U TÄ NA N TÄ EE S T = )
Leipszigi perioodil on kurjutatud suurem sa tema parimatest teostest. Sel perioodil kujunevad välja tema loomingule iseloomulkikud jooned, tehniline leidlikus ja romantiline sisu. Tema loomingus põimuvad tormakus,, lüüriliseus, tantsulisus, meloodilisus, unistused. Arvukama osa tema loomingust mooduustavad klaveri ja vokaalseteosed. Klaverikontserte 1 (Amolea minoor). Väärikas osa on klaveritsükkleid (5osaline Viki karneval, 8osaline kreileriana, liblikad, lastestseenid, noortealbum.) Seda loetelu täioendavad paljud väikevormid. Vokaalmuusika osas on tähtsamad soolulaulud, mida on üle 250. Need kuuluvad tsüklitesse, või on üksikud. Tekstide autoriteks on H.Heine, JW Goethe, F Schiller, lord Byron. 2 tuntud vokaaltsüklit ,,Naise elu ja armastus","Poeedi armastus" Sisult ühendab neid tragöödilise hingeelu ja õnnetu armastus. Tuntumaid üksiklaul on ,,Kaks grendeeri". Sümfooniline muusika sisaldab 4. sümfooniat
muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne). Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi. Sünfoonilist muusikat 4 tk (1. Kevad, 3. Reini). Kontsertavamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herrman ja Dorothea. Muusika Byroni näidendile ,,Manfred"
Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: "Kevadsümfoonia" "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad" "Karneval" "Kreisleriana" "Lastestseenid" "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: "Naise elu ja armastus" "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" SOOLOLAULUDE TSÜKLID: ,,Naise elu ja armastus,, ,,Poeedi armastus,, ,,Mirdid,,
Võttis seal väga teravalt sõna muusika kohta. Ta haris läbi lehe lugejaid. Töötasid koos oma naisega konservatooriumis õppejõududena. Võrreldes Schubertiga oli Schumanni muusika elujaatavam, rõõmsam. Tema loomingu suurema osa moodustavad klaveri teosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostest eelistas ta väikevorme ehk minitatuure. Need olid romantismi ajal tunnustatud. Ta koondas klaveripalad klaveripalade tsüklisse. Tuntuimad tsüklid on ,,Karneval" ja ,, Lastestseenid". JOHANNES BRAHMS(1833-1897)- Saksa helilooja. Ta oli hästi makstud helilooja ja dirigent, Viinis üks juhtivamaid heliloojaid. Brahms eitas programmilist muusikat. Ja pooldas puhast muusikat. Tema elu polevat olnud õnnelil. Teda peetakse 19. saj suurimaks heiloojaks. Ta loomingusse kuuluvad 4 sümfooniat, klaverimuusikat, laulud. Elu lõpupoole kirjutas ta ,, Saksa reekviemi." See oli esimene emakeelne reekviem. Samuti on väga populaarsed tema ,,Ungari Tantsud".
oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika. Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,,Karneval" ; ,,Davidsbündlerite tantsud"; ,,Lastestseenid" ; ,,Fantaasiapalad"; ,,Sümfoonilised etüüdid" ; ,,Kreisleriana" ; ,,Album noortele" jt. 5. Võrreldes Schubertiga on Schumanni looming elujaatavam ja rõõmsam, selles on rohkem kontraste ja tormakust ning eredaid karaktereid. Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid. 6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle
1844 andsid nad koos Claraga 3kontserti ka Tartus. Tabab vaimuhaigus vb pärilik, hallutsinatsioonidega sai ka vahel tööd teha. Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse 2Karneval2, ,,Lastestseenid" ,,sümfoonilised etüüdid" jt. klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,poeedi armastus", ,,naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega,
Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,, Klaveripalad, tuntumad tsükklid: ,,liblikad,, ,,lastestseenid,, noorte album,, ,,fantaasiapalad,, ,,kreisliriona,, ,,Eusebius,,-lüürik, introvert ,,florstan,,-impulsiivne, ekstravert GIUSEPPE VERDI()1813-1901 Itaalia tuntumaid romantismiajastu heliloojaid. Alustas 7 a. kiriku organisti abilisena. 1832 tahtis minna Milani konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Muusikahariduse sai eraõpetjaalt. Peamiselt oli ooperihelilooja. Loosung ,,Viva Verdi,, e. ,,Viva Vittorio Emanuelle , Re D Italia,, Tuntumad oopeid:
1834a. asutab ta muusika ajakirja. Davidsbundi rühmitus ülistab romantilise muusikaga seotud kujutlevaid mõttekaaslasi. FLORESTAN kirglik pool. EUSEBIUS-lüüriline pool. Töötas Düsseldorfi linna muusika juhina. 1844a tabas schumanni vaimuhaigus. Muusika oli tal elurõõmus, elujaatav: kontrastid, tormakus, heledad karakterid. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimsust. Ebatavalised rütmid, arendas edasi variatsiooni printsiipi, eelistas väikevorme-klaveriteostes. "Lastestseenid" , "album noortele" Johannes Brams- 1833-1897. Sündis Hamburgis. Teenis raha sadama teatris klaverit mängides. 1853-1862 sõidab mööda saksamaad ja annab kontserte kammeransamblites. 1862a töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. Tegutses dirigendina ja andis klaveri tunde. 1862a saavutab oma kuulsuse ja tuntuse Viinis. Bram soli Viini heliloojateliidu üks asutajates. Kunstiideaaliks oli tal klassikaline vormiselgus. Tagasihoitud tundemaailm.mitteprogrammiline muusika
Tuntumad Schuberti laulud on "Metshaldjas", "Forell", ja "Ave Maria" Schuberti loomingus sai laulust sisukas ja tõsine kontsertmuusika zanr. R. Schumann Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse ,,Karneval", ,,Lastestseenid" ,,Sümfoonilised etüüdid" jt. Klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. J. Brahm Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30. Loonud 4 sümfooniat, 2 avamängu, vokaalsümf. ,,Saksa reetja", reekviem elusatele. Hakkab
sooloklaverile. Rapsoodia – fantaasiarikas instrumentaalteos. Valss – ¾ taktimõõdus. Polka – 2/4 taktimõõdus. Polonees – Poola pidulik tants. Masurka – ¾ taktimõõdus. Nokturn – õhtu ja öömeeleolus miniatuur. Karakterpala – ühe ideega klaveriteos. Robert Schumann – (Saksamaa) Looming elujaatav ja rõõmsam. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi, lõi karaktervariatsioone. Loomingus klaveriteosed ja vokaalmuusika. Väikevormid 'Karneval' & 'Lastestseenid'. Lõi ka soololaule, mida liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat. Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid jne. On kirjutanud klaverikontserdeid ja soololaule. Ferenc Liszt – (Ungari) lõi uue klaverimängu stiili, suutis panna klaveri kõlama nagu orkester (sümfooniline poeem). Programmilise muusika pooldaja. Tõi muusikasse
Temast ei saanudki maailmakuulsat pianisti, vaid hakkas tegelema heliloominguga; loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika; laule on kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele.Schumanni loomingus on 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat , instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad: ,,Kevad sümfoonia'' , ,,Reini sümfoonia'' Klaveritsüklid: ,,Liblikad'' , ,,Karneval'' , ,,Kreisleriana'' , ,,Lastestseenid'', ,,Novelletid'', ,,6 fuugat teemale BACH orelile op.60'' Vokaaltsüklid: ,, Naise elu ja armastus'' , ,,Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem'' , ,,Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks''. 2. Helilooja ja pala nr.1 J.Brahms Symphony No.4 E minor- J.Allegro non troppo Helilooja ja pala nr.2. -Felix Mendelssohn- Symphony No.4 ,,Italian'' I mov- Allegro Vivace Helilooja ja pala nr.3 F.Liszt Chasse-neige (Andante con moto)12 Helilooja ja pala nr.6- F
Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid" · Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835) · "Kreisleriana" (1838) " · Lastestseenid" (1838) · "Novelletid" (1838) Vokaaltsüklid · "Naise elu ja armastus" (1830) · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" (1850) · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" (1851) Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal 17. oktoober 1849 Pariis) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas
Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit
Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Heliloojad Franz Schubert(Austria) tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad(,,Lastestseenid", ,,Karneval") ja laulud(,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus"). Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm. Ferenc Liszt(Ungari) klaverikunstnik, esines üle terve Euroopa ning tema klaverimängu stiil oli virtuooslik, kirglik, kütkestav. Ta on kirjutanud sümfoonilisi poeeme(,,Tasso", ,,Prelüüdid"), sümfooniaid nagu ,,Fausta" ja ,,Dante". On kirjutanud ka klaverimuusikat, oratooriume, kantaate, missasid jne.
pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist. Mõte sai teoks ja 1834
1844. aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas. 3040-ndatel aastatel kohtus Schumann paljude kaasaegsete muusikutega nagu Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku . Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga
ker. HELILOOJAD Tähtsamad punktid · Franz Joseph Haydn (1732 1809) "Lahkumissümfoonia", "Aastaajad". · Wolgang Amadeus Mozart (1756 1791) "Figaro pulm", "Võluflööt". · Ludwig van Beethoven (1770 1827) "Kevadsonaat", "Kuupaiste". · Claudio Monteverdi (1567 1643) "Orpheus", "Odysseuse kojutulek". · Robert Schumann (1810 1856) "Lastestseenid", "Karneval". · Franz Schubert (1797 1828) "Ilus mölrineiu", "Talvine teekond". · Fryderyk Franciszek Chopin (1810 1849) "Revolutsiooniline etüüd" - uued zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn. Tantsudest: masurka, valss, polonees · Pjotr Tsaikovski (1840 1893) "Aastaajad", "Lastealbum". MUUSIKATEATER Tähtsamad punktid
Klaverisaated: ,,Metshaldjas" c. Vaene, komponeeris klaverita, impulsiivselt, kiirelt d. Kõige rohkem laule - 600 3. Robert Schumann a. Muusikaajakiri ,,Neue Zeitschrift für Musik" (Uus Muusikaleht) b. Taaveti liit ehk Davidsbund Schumann ise, naine Clara, Mendelsson, Chopin a. Sellest tulenevalt klaveritsükkel ,,Karneval" c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval", ,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4. Ferenc Liszt a. Programmilise muusika pooldaja, palju dissonantse, hajutama tonaalsuse tunnetust, monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e
Filisterlus - filister - vananenud ideaalidega inimesed (ei lähe uuendustega kaasa) Nende vastu Schumann võitles. 1854 sooritas ta enesetapukatse (hüpates Reini jõkke) 2 aasta pärast psühhiaatriahaiglas suri. Tal on palju soololaule & klaveriloomingut. Suurem osa tema loomingust on programmiline (muusikal on sisu). Klaveripalju ja laulutsükleid on tal samuti (tuntuim: ''Poeedi armastus'' - laul) (klaveritsükkel - ''Lastestseenid: Unelm'' (KUULAMINE) II klaveritsükkel , mis on oluline on ''Karneval''. Kogukonna nimetus: ''Taaveti liit'' (Davidsbund) koos filistrite vastu. See klaveritsükkel on selleks , et minna filistrite vastu sõtta. :) ASCH - linn , kus elas Schummani suur armastus. Tähed kujutavad noote! A-noot,S- noot,C-noot,H-noot. Need on tsüklid. Ta on andnud tolles loos edasi peamiselt Davidsbundi liikemete muusikalisedportreed. 5.osa Eusebius 6
meeleoludest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis-romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi. Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitlust. Tähtsamad teosed: Klaverile: "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834) "Karneval" (1835) "Davidsbündlerite tantsud" (1837) "Fantaasiapalad" (1837) "Lastestseenid" (1838) "Kreysleriana" (1838) "Viini karneval" (1839) jt Laulutsüklid: "Luuletaja armastus" (16 laulu Heine tekstidele) "Naise elu ja armastus" (8 laulu Chamisso tekstidele) "Mirdid" (26 laulu mitmete poeetide tekstide) Sümfooniad nr 1 B-duur ,,Kevadsümfoonia" (1841) Oratoorium ,,Paradiis ja Peri" Ooper ,,Genoveve" (1848)
tagurlike filisteridega. Schumanni loomingusse kuulub üle 200 soololaulu. Ta võttis eeskuju Schubertist, kuid ta kirjutas palju keerukamaid laule. Ta suurendas klaveripartii tähtsust veelgi - pikad eel- ja järelmängud, mis on väga tehnilised. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid ei ole nii traagilised kui Schubertil. Schumanni lemmikpilliks oma looming edastamisel oli klaver. Orkestrile on ta loonud 3 sümfooniat ja 3 kontserti. Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad", "Lastestseenid", "Karneval". HECTOR BERLIOZ (1803-1869) 19. sajandi tähtsaim prantsuse helilooja. Isa oli arst. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu. Isa soovil läks ta aga meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Ta oli suur ooperihuviline. 1830. aastal valmis suurteos "Fantastiline sümfoonia". Tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Hiljem veetis oma suurema aja kontsertturneedel välismaal (Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal)
Ise iseloomustas ta end kahe palaga kahe nime all K: Eusebius - poeetiline unistaja, idealist, K:Florestan - kärsitu, aktiivne tegutseja, protestihing. Neid nimesid kirjutas ta ka oma artiklite alla. K:Chiarina Taaveti liitu ülistab teoses K: Taaveti liidu marss filistrite (keskpärased massiinimesed) vastu. Klaver oli Schumanni lemmikpill. Klaveritsüklid Sümfoonilised etüüdid Noortealbum Lastestseenid - väga tuntud pala Unistus Tema 4 sümfooniat on surutud klassikalisse raami. Mängitavamad I sümfoonia -Kevadsümfoonia ja III sümfoonia - Reinisümfoonia H.Heine luulekogu Lüüriline intermezzo põhjal valmis 16 laulust koosnev tsükkel Poeedi armastus, kus lootusetu poeet, õnnetu armastuse katsumustes hüppab Reini. See on ühtlasi ka helilooja "päevik". End pidevalt jälitava hirmu eest hüppas 1854 Reini ka Schumann. Kuigi kalurid ta
keerukast hingelisest mitmepalgelisusest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis- romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi. Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitlust. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Saksa helilooja. Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms siis tublit hakatust. Pärast võttis ta veel teistelt palju õpetust ning läks ruttu edasi. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi
Looming Võrreldes Schuberti loominguga on Schumanni looming elurõõmsam. On öelnud: ''Ära põlga elu seepärast, et sa näed ta hallust ja tühisust, vaid paranda teda, siis muutub ta sulle armsaks.'' Loomingu võib suures plaanis jaotada kaheks: klaverimuusika ja soololaulud. Suurem osa tema loomingust on programmiline (sisuga, konkreetse pealkirjaga). Soololaulude tsüklitest on tuntumad: ''Poeedi armastus'', ''Naise elu ja armastus''. Klaveritsüklitest: ''Lastestseenid'' (sealt pärit tuntud pala ''Unelm''), ''Karneval''. Davidskund ehk Taaveti liit idee koguda kokku kõik heliloojad ja võidelda filisterluse vastu. ''Karneval'' ongi seotus selle Taaveti liiduga. Klaveritsükkel koosneb 21 osast ja viimane osa on marss. Osad on kellegi muusikalised portreed. Kasutab ka enda muusikalist portreed, pealkirjad pseudonüümidena. Ise on selles Eusebius'e ja Florestan'i nimede all.
annaabi.ee 
