· 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) · "Kuukressid" ( 1969 ) · "Antud ja võetud" (1981, 2.trükk 1985 ) Luuletuste kujunduslikkus · Merilaasi luuletused on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi
2006 Valgetähe II klassi teenetemärk 2006 oli ta üks Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 5 laureaadist (à 50 000 krooni). 2007 Gustav Suitsu stipendium Ütlused Runneli kohta "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Ave Alavainu "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Teet Kallas "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Ivar Sild Luuletuse näide Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju
kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.)
Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Tõlkinud vene keelest B. Ahmadulina, J. Akimi, O.Drizi, M.Borissova, S.Marshaki,E. Moshkovskaja, M.Tsvetajeva jpt. luulet, inglise keelest lasteluulet ja "Hallo, Dolly!" libreto, saksa keelest "Rügemendi tütre" libreto, reaaluste abil armeenia, gruusia, komi, tshehhi, valgevene jm. rahvaste luulet. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . 7. Loovülesanne Küsimused. 1. Kuidas oli Marge Pärna teine nimi? V: Marge Manoff. 2.Mis lõikusel Iisi käis? V: Pimesoole lõikusel. 3
sekretär, 1951-1955. aastal oli ta Põlvas ajalehe Koit toimetuses osakonnajuhataja, 1955. aastast kutseline kirjanik, 1958. aastast Kirjanike Liidu liige Ta oli ka Juhan Smuuli poeemi "Järvesuu poiste brigaad" ühe tegelase prototüüp. Paul Haavaoks suri 30. septemberil 1983. aastal Räpinas. Ta on on maetud Värska kalmistule. Ta on kirjutanud luuletusi, mis kirjeldavad kodukandi loodust ja inimesi. Tema luule on lihtne. Lisaks on ta kirjutanud ka poeeme ja lasteluulet. Temalt on ilmunud kaksteist luulekogu, neli luuleraamatut lastele ja üks mälestusraamat. Teose tutvustus Luulekogu "Suvised nurmed" on valikkogu Paul Haavaoksa kahekümne aasta loomingust. Luulekogus on valik luuletusi aastast 1962-1982. See on mõeldud tähistama ta kuuekümnentat sünniaastapäeva. Autor jääb siingi luulekogus peamiselt oma kodukandi Palumaa ja Peipsi looduse ning inimeste poetiseerijaks.
Luuletaja Ave Alavainu: "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Kirjanik Teet Kallas Runnelist: "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Ajakirjanik Rein Veidemann loomingust: "Paistab kohe kätte, et ilmamaa on Runnelile midagi enamat kui maa ja ilm kokku. ." Poeet Ivar Sild Runneli luulest: "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Looming Kirjaniku esimene kogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta kassetis ,,Noored autorid" III. Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja kunstluule poeetika ühitamisel. ,,Punaste õhtute purpur" oli murranguks kirjaniku luuleteel,
august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks" · "Kuidas elas Kärdi Kusti" · "Hiirepere" · "Miisi seiklused" · "Muna" · "Õhupallid" Laulud · "Minu valge hani" · "Üle lume lagedale"
(mõlemad 1686. a.), «Must nool» (1887) jne. Stevenson suri 1894. a. Samoa saarel. Temast jäi maha rikkalik kirjanduslik pärand, millest suur osa on kirjutatud haigevoodis. Sellest hoolimata on Stevensoni teosed täis teorõõmu, tema tegelased energilised, stiil nõtke ja distsiplineeritud. Ta kirjanduslik toodang on väga mitmekesine. Temalt on ilmunud küll reisikirjeldusi ja kirjandust käsitlevaid esseid, küll novelle ja luuletusi ja isegi kogu väga lapsepärast ja tundeehtsat lasteluulet -- «Lapse värsiaed». Ka näidendite kirjutamisega on Stevenson katsetanud, kuid vähese menuga. Kuigi Stevenson oli suur meister põnevate ja sisukate novellide kirjutamises, maailmakuulsuse võitis ta siiski oma seiklusromaanidega. 4 Aarete saar See raamat rääkis poisist kelle nimi oli Jim. Ta elas võõrastemajas, mille nimi oli ,,Admiral Benbow
hakkas kirjutama vabavärsse, mis oma lihtsusega meenutavad proosat. o Ta on kirjutanud ka laulutekste, millest eriti kuulsaks on saanud laulud filmist ,,Viimne reliikvia", näiteks ,,Põgene, vaba laps" · 1970. aastate alguses põrkas Rummo looming tsensuuritõkete vastu. Üsna varsti pärast seda loobus ta aktiivsest kirjanikurollist, ehkki jätkas luuletõlkijana ja kirjutas ka mõne näidendi, lasteluulet ja proosat ning üksikuid luuletusi täiskasvanutele. Uutes värssides jätkas Rummo leitud proosapärases vormis, kuid mingis mõttes lihtsustas seda veelgi tema hilisemast loomingust võib leida tekste, mis peegeldavad nappide vahenditega seisundeid, filosoofilisi tõdemusi, lähemat ümbrust või ka kõnelejat ennast. Looming: * "Ankruhiivaja" (1962) * "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) * "Lumevalgus...lumepimedus" (1966)
eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,,Maa tuleb täita lastega". Tema luuletused rõhutasid, et tuleb hoida eesti keelt ja meelt ning pilkasid ja tegid maha Vene võimu. Tema luule on laululine ja seda on palju viisistatud. Ta on kirjutanud ka lasteluulet. Doris Kareva Tema luule räägib põhiliselt tunnetest: armastusest ja suhetest, armastuse tärkamisest, kirest, tunnete jahtumisest, kire muutumisest kiindumuseks aga ka vihaks ja ükskõiksuseks. Ta oskab väga hästi edasi anda inimese siseelu ja hingevalu. Uurib vastandeid: elu ja surm, armastuse tugevus ja armastuse mööduvus. Luulekogu ,,Salateadvus" jätkab eelmises kogus esitatud saatuse motiivi, kuid teeb seda nüüd läbi vastandamise. Kareva vastandab endas tüdruku ja naise
Ado Grenzstein (ps. A. Piirikivi)- pedagoog. Looming: ,,Kooli laulmise raamat"; ,,Pildiaabits", ,,Eesti lugemise raamat", ,,Laste lugemiseraamat". Tähtsus: ,,Viisk, põis ja õlekõrs"; mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia LASTEPROOSA JA LASTELUULE JUHTIVAID AUTOREID 20.-30. AASTATEL K. E. Sööt- nimetab oma loomingut lallitusteks ja lugudeks. Avastas folkloorse lastelaulu ja avaldas selle põhjal välja emotsionaalset lasteluulet. Väga palju kõlakujundeid. Looming: hällilaulud ,,Uni tuleb", ,,Une tulekul", ,,Äiu lahke lapsukene", ,,Ehatäht kiirgab", humoristliku sisuga ,,Roti pulmad", ,,Krokodill", loodusluule ,,Jälle kevad", ,,Vihmapilv vii endaga". E. Enno nimetab oma loomingut lillelallerateks, sest need on laululised, palju kõlakujundeid. Vähem algriimi kui Söödil. Enno oskab lapses üles leida hea.Luuletustes tähtis koht loodusel
ajakirjanduses lühilugu-"Lauka poiste ootamatu teekond" 1925 "Pett ja Parbu" 1928 ("Laste jutud"1987) ga tungida lapse maa- Esimene lastevärss "Andi unenägu" 1902 htlapsepärase sisu "Juss oli väike peremees" 1910 (luuletus) s ja soojus ühineb poee-"Juss oli väike peremees" luulekogu 2001 puudutada lapsele olu-"Üks rohutirts läks kõndima" luulekogu2001 uslaadiga, emotsionaal-"Tiliseb aisakell" esimene lasteluulet. 1921 aulud, aastaaegade va-"Hiir rätsepaks" luulekogu 1967 (2001 va- lud, humoorikad lastestliku teinud ja kaasõna kirjutanud tütar vad luuletused. Iseloo- L. Hiedel "Laps ja kuu" . Paljud luuletused vii- "Jõuluvana kodu" näidend 1924 d aabitsajutud. "Kingitus emale" näidend 1939 ondlikku ebavõrdsust,"Jutte" valikkogu 1982, mis sisaldab: sse, kelle mängudes "Tsemendivabrik" 1926 aske elu. Omane tege- "Jaksuküla poisid" 1930 mine, meisterliku sõna-
Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled".(Tartu 1938) Veel on kirjutanud luulekogu "Maantee tuuled" (1938) ja lasteraamatu "Munapühad" (värsslugu, 1940) 2. 2. Kersti Merilaasi hiline looming Kersti Merilaasi hilisema luule püsimotiivid, tajutav on jõuline andumuslikkus, arenes hiljem välja nii loodus- kui armastuslüürikas. 6 Kersti hakkas hilisemalt kirjutama rohkem lasteluulet. Esimene Merilaasi lasteluuletus on ,,Jõuluöö laudas", mis on isülliline pildike Jeesuslapse sünnist, kirjutatud lihtsas keeles ja puhtas vormis. Ilmub 1943.a. lasteraamatus ,,Kallis kodu". Järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luulekogud ,,Rannapääsuke" (1962, vene k. 1965), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969) Aktuaalsete sotsiaalsete motiivide käsitlemist väärtustas isikupärane lüüriline tunnetus.
Põimuvad reaalsus ja ebareaalsus, rohkelt sõnamängu. Luulekogud: ,,Närvitrükk", ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Kogutud luuletused", ,,Aastalaat", ,,Selges eesti keeles", ,,Tänan ja palun". Hando Runnel Luuletaja ja kirjastaja. Oma keskhariduse omandas Tartu 1. Keskkoolis ja Paide keskkoolis. Töötas Loomingu toimetuses. 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. Ilma temata poleks olnud laulvat revolutsiooni. Ta on kujundanud meie elu, hoiakuid ja meeleolusid. Tema kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme. Suurima tunnustuse on pälvinud luuletajana. Ei kasuta luules suuri sõnu vaid köidab lihtsuse ja otsekohesusega. Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Looming: ,,Maa lapsed", ,,Avalikud laulud", ,,Mere ääres, metsa taga", ,,Kodu- käija",
leiab kogust nii mõndagi tuttavat. (Vaiksaar, 1998) Autor ise ütleb luulekogumiku kohta: ,,Minu rõõmuks ei olnud vanemate luuletuste seas palju päris tobedaid. Olen jätnud sellised tegemata" (Valme, 1998) 8 2.3 Lasteluule 2.3.1 ,,Lahtiste uste päev" (1970) Lasteluulekogumik ,,Lahtiste uste päev" ilmus aastal 1970 ning aastal 1971 võitis kogumik J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. Kogumikus võib märgata püüet lähendada lasteluulet tolleaegsele rõhutatult assotsiatiivsele uuele luulele. Tavapärasest keerukam kujundivalik nõuab lugeja intensiivsemat suhtumist loetavasse, fantaasia suuremat liikuvust. Kuid ka teemade poolest on raamat värske ja julge: siin pakutakse mõistuluulet (,,Noorte lehtede päev", ,,Midrimaa", ,,Väike kuningajutt"), poeetilisi muinasjutte ja kujutlusmänge, milles rõhutatakse fantaasia, unistuse ja igatsuse vajalikkust inimeste emotsioonide
lastekirjanduses ja toon esile perioodi tähtsamad autorid. Teises peatükis iseloomustan Vilepi kui kirjaniku isiksust, tema vaateid laste- kirjandusele ja tema kirjanduslikku kujunemist. Selles peatükis on eraldi analüüsitud Vilepi raamatute illustratsioone ja nende tähtsust tema loomingus. Kolmandas ja neljandas peatükis analüüsin põhjalikumalt Vilepi lasteproosat ja 3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele
looduse tundmist, mis pärineb kahtlemata autori lapsepõlvest, veelgi enam aga tema hilisemast kodust keset Vasalemma metsi ja turbasood. Kirjanikule, kellel nii kodus kui ka kutsetöös kogu elu vältel oli tegemist suure lasteperega, olid enesestki mõista omased maalapse mõtted, meeleolud ja huvid. Pidevalt laste mängu- ja kujutlusmaailmast osa saades on ta seda omalt poolt rikastanud uute tähelepanekute, meeleolude ja fantaasiakildudega. Kui võrrelda J. Oro lasteluulet tema kaasaeglaste K. E. Söödi ja E. Enno loominguga, siis näib ,,Hiir rätsepaks" autoril olevat võib-olla vähem lapsepärast laiutamist ning riimimisrõõmu; see-eest aga iseloomustab antud värsikogu laiem ainevald, mitmekesisem tundeskaala ning vastavus avaramatele vanusepiiridele -- esimesi sõnu hääldavast mudilasest kuni täiseale läheneva kooliõpilaseni. Koostaja
Uus periood tuleb 90ndate alguses ja seotud poliitiliste olude muutumisega. 90ndate algusest on näha, et mingiks ajaks kaob ära mingi selgus, kuidas mutuunud oludes peaks tekste sõnastama. Kui sportlik luuletajahoiak on rajatud sellele, et tuleks võidelda eesti rahva nimel, siis see mäng kontrollimehhanismidega langeb sellisel kujul ära ja tekib esteetiline peataolek. Runneli loomingus pole ainult isamaalist luulet, vaid ka õrna armastusluulet ja lasteluulet, aga mingi ebamäärasus 90ndate luules valitseb. Mingil hetkel tundub ka, et Runneli tegevus kandub kuhugi mujale. Sajandivahetusel tuleb Runneli loomingusse armastusluulet, vabavärsiline. See pole varasema Runneli puhul väga tavaline. Uuel sajandil tuleb ka lõppriimilist ja uuema rahvalaulupõhjaga loomingut, aga selle vahele ka miskit muud. Kui seda retseptsioonilainetamist vaadata, siis teine raamat sellest sajandist on „Sinamu“. Mingi mõttelise jätkuna
..“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4 TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE Tantsi, tantsi, tammekene, upi, uibuoksakene! Upi, upi! Upi ema põlve peale, põlve pealta põrandale-
Õppis Tartus gümnaasiumis. Abielus Heiti Talvikuga. Tema pärisnimi on Elisabet Lepik. Tegu oli Eesti luuletajaga. Tema auks on püsitatud mälestusmärk Jõgevale, kus toimuvad ka Betti Alveri luulepäevad ,,Tähetund". Temale on loodud ka majamuuseum. Aastast 1990 antakse tema nimelist preemiat. Ta on maetud Raadi kalmistule. Tema teostes kordub Musta Varju tegelaskuju, mis süboliseerib vaenulikkust. Tuntuim lasteluuletus: ,,Tulipunane vihmavari", ,,Lähen müüjaks". Kirjutas vähe lasteluulet. Looming: ,,Tuule armuke" debüüt gümnaasiumis, sai II koha. Poeem ,,Lugu valgest varesest". Esikkogu ,, Tolm ja tuli" 1936.a. Ta hindab vaimsust ja laidab väikekodanlikkust. Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad. Alver on saanud 2 korda J.Liivi luulepreemia. Läbivaks teemaks on vaimsus, taunib demokraatiat. Tema mõned luuletused on
Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT" 1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv
Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat
diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks. Kangur eriti, "Eesti pastoraal" Ilmar Trull - debüteerib 80ndatel, võetakse teda humoristliku ja äraspidise autorina, tundub, et teistpidisus on leidnud väljuni lasteluules. Peeter Volkonski - kirjanduses osalus väike, lasteluulet temalgi. Ott Arder - Viidingu kaasvõitleja 70-80ndatel oli, mingi mõtteline järjepidevus laulutekstiautorina. Kui Ruja muudab stiili poppRujaks, tuleb mängu Ott Arder. Hea koostöö lasteluule vallas. Debüütraamatuteni jõudmine. Tugeva modernismikogemusega luuletajad. Ei saa ühegi puhul öelda, et läheks vastuollu traditsiooniga. Katrin Väli - kõige keerulisema keele autor. Modernistlikus ilmne. Kirjaniku perekonnast. Andres Langemets - uurinud keelt
annaabi.ee 
