Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku
Igal kihelkonnal olid tavaliselt oma rahvarõivad. Rõivad olid kujunenud aegade jooksul ja nende väljanägemus mõjutasid elu-, kliima- ja töötingimused. Samas aga annavad toonased kehakatted tunnistust nende tegijate ilumeelest. Kõik rõivad valmistati käsitsi ja kodus, eriti hoolega kaunistati pidurõivaid. Üldiselt jaotati rõivad kolme suurde rühma. Pidulikke rõivaid ehk seisuriideid kanti vaid pidulikel juhtumitel, hoiti eriti hoolega ja pärandati sageli lastelegi. Tööriideid ehk pidamise riideid kanti iga päev, neid tehti lihtsamatest materjalidest ja kaunistusteta. Käimiseriideid ehk käimariideid kanti vähem pidulikel puhkudel. Mehed kandsid suve ajal linasest riidest särki ja pükse, naised aga pikka valget särki, mis oli kirivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid või puukoorest viiske. Saapaid ja kingi hakati rohkem kandma XIX sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki
helilooja peab tundma nii klassikuid kui ka hetke populaarsemaid lauljaid. Sama on ka kirjanikega. Kas kunst võib ravida? Sellele küsimusele on nii poolt- kui ka vastuväiteid, kuid ikkagi kasutatakse muusikat inimeste ravimisel. Muusikazanre on palju, seega mõjub ka mitmete täiesti erinevate heliteoste kuulamine inimestele erimoodi. Muusika mõjutab inimeste meeleolu, aitab keskenduda, tekitab paremat enesetunnet. Väikestele lastelegi mängitakse ju muusikat või lauldakse, et nad kiiremini uninuks. Vahel tekitatakse nutvale lapsele just laulmise abil rõõmus tuju. Kui inimene teeb füüsilist tööd või sporti, siis vallanduvad kehas nn. Õnnehormoonid. Peale väsitavat trenni on alati hea olla. Kas siis sport on ka kunst? Tantsimine on nii spordiala kui ka kunstiliik, siis miks ei võiks ka kettaheitmine kunst olla? Ühest küljest võiks küll kettaheitmine kunst olla, aga kunsti ei saa mõõta
Need pidid kaitsma kurjade jõudude eest.Ümber keha seotud vöö pidi tegema tugevaks ja hoidma haiguste eest. Eriline kaitsev omadus usuti olevat kinnastel. Neid kanti mõnikord ka suveti vöö vahel. Rõivastust külas mõjutas otseselt talupoja elurütm ja selles vahelduvad töö-, puhke- ja pidupäevad. Rõivad jaotati vastavalt sellele kolme ossa: · pidulikud rõivad ehk seisuriided, mida kanti vaid pidulikel puhkudel, hoiti hoolega ning pärandati sageli lastelegi. · käimise rõivad ehk käimariided vähempidulikeks käikudeks · töörõivad ehk pidamise riided, mida kanti iga päev ja mis tehti halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid. Lõuna-Eesti (Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa) · väga vanade rõivavormide visa püsimine paistis silma Mulgimaal: naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, pearätid, linased ja villased õlakatted, meestel pikad püksid.
Pausijärgset uue kolmveerandtunnise arvutisessiooni lubamise mõttekust tasuks tõsiselt kaaluda. Ka vana ja väsinud monitor ei ole silmadele hea. Virvendav ning hägune pilt võib peavalu ja unehäireid põhjustada ka täiskasvanuil, lastest rääkimata. Paraku viiakse tõsiseks tööks kõlbmatu monitor liigagi tihti laste juurde oma vanaduspäevi lõpetama... Arvutile ei matse limonaad ega küpsisepuru Mistahes elektroonilistele seadmetele ei meeldi kokkupuude vedelikega. Ja ega lastelegi meeldi limonaadiloigus ujuvalt klaviatuurilt või hiirelt elektrilööki saada. Kui aga morsiklaas juhtub ümber minema näiteks sülearvuti peale, võib selle remont maksma minna pea poole arvuti hinnast. Leiva- ja küpsisepuru ning pitsajääke aga on väga tülikas arvuti seest hiljem kätte saada. Nii et toit ja jook ei sobi kohe mitte kuidagi arvuti lähedusse, milline asjaolu tuleks lastele kohe alguses ka selgeks teha. Ning mõistagi ka ise eeskuju anda! Operatsioonisüsteemi seaded
Tema nimi oli Taara või Tarapita. Näiteks saarlased hüüdsid teda lahingusse minnes appi. Muinasinimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud
teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi
aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas
Rõivad olid kujunenud aegade jooksul ja nende väljanägemus mõjutasid Keskaeg elu-, kliima- ja töötingimused. Samas aga annavad toonased kehakatted tunnistust nende tegijate ilumeelest. Kõik rõivad valmistati käsitsi ja kodus, eriti hoolega kaunistati pidurõivaid. Üldiselt jaotati rõivad kolme suurde rühma. Pidulikke rõivaid ehk seisuriideid kanti vaid pidulikel juhtumitel, hoiti eriti hoolega ja pärandati sageli lastelegi. 16) Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 17) Ametid Keskaegse Eesti Linnades: Rüütel, Paaz, Relvakandja, Õpipoiss, Sell, Sedööver, Kaupmees, Talupoeg ja teised. 18) Keskajal inimese sotsialse staatuse peamiselt m''ras tema
oskusest teisi veenda. Rääkimata üleüldisest austusest ja imetlusest õpetajate, tarkade, lugulaulikute, muistendite ja legendide jutustajate vastu. Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Me ei tea täpselt, kui kaugele ulatub nõue kontrollida oma sõnakasutust. Millal juba kehtis karistus sõnutsi kurja jõu juurdekutsumise eest, valetamise või sõnamurdmise eest? Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna loits. Loitsud toimisid ja distsiplineerisid. Loitsud olid enamasti salastatud, nad kuulusid tarkade valdusse ja olid nende "sõjariistad". Sõna sakraalsus väljendus nii palvetes kui ka tänuhümnides, mida tunnevad kõik rahvad ja mis hämmastavad meid oma
üks elu õppimise vorme. Zestid olid rituaalse tantsu osa. Samuti oli muusika loodusrahvaste eneseväljenduse üks olulisi komponente. Tema kaudu sai edasi anda ka kõige õrnemaid tundeid. Muinasaja inimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Seda läks vaja sõjapidamises (arutati sõjapidamise küsimusi hõimukaaslastega, peeti kohut, kehtestati seadusi). Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast ka lastelegi. Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna-loits, mis distsiplineeris. Väga kaugele minevikku ulatub nime pühaks pidamine. Nime arvati olevat isiklik ja seepärast kõige tugevam loits. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mälu treenimine. Sel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Midagi ei tohtinud lisada ja ära unustada. Sündides sai lapsest sugukonna lastegrupi liige ja tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas
Väike-Maarja kooliaastatel äratasid Anton Hansenis sügava ja tõsise huvi kirjanduse ja kirjandusliku eneseväljenduse vastu(Teder 1977:27). 2 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv Anton Hansen Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni kümnest lapsest neljas (Kalda 1997:38) . Hansenite peres hinnati kõrgelt laualuoskust . Lastelegi õpetati kõigepealt laulud selgeks, alles seejärel hakati kukeaabitsast ja katekismusest veerimist harjutama(Teder 1974:24). Tammsaare pandi aastal 1886 Sääsküla Vallakooli koos oma kaks aastat vanema vennaga. Koolini oli kümme kilomeetrit maad. Aasta hiljem viis isa nad üle veel kaugemasse, kuid paremate õpi-ja elutingimustega Prümbi Vallakooli (Kalda 1997:38). Tammsaare ilmutas juba noorena vallakoolis käies huvi ja annet kirjandusvallas. Alguses piirdus ta üksikute
Kui laul saab otsa, siis lapsed, kes laineid tegid panevad käed alla ning lapsed, kes ringist välja poole jäid liituvad ringimoodustajatega, aga lapsed, kes jäid ringi sisse peavad uuesti slaalomit tegema. Mäng jätkub senikaua, kuniks kõik lapsed on jõudnud ühte suurde ringi kätest kinni laineid tegema. Õpetajale Õpetaja laulab laulu ,,Sill - soll soe bassein'', kuid võib ka muusikakeskuses kasutada.. Soovitatav on laulda ja õpetada lastelegi ning kõik koos seda laulu mänguvältel laulda. LAULUSÕNAD: ,,Sill soll soe bassein'' Sill soll soe bassein, Kui sa hullad vees. Lõbusalt, lõbusalt, lõbusalt lõbusalt, suuri laineid tee. 34 EESMÄRK: Eesmärgiks on see, et lapsed saaksid liikuda ning arendada nende fantaasia ja imiteerimisoskust. ,,Apelsinid, hurraa!'' VAHENDID: Kaks palli
LÕOKE q Lõoke Ott Kangilaski ,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!" ,,Miks sina, lõoke, linnukene, talvel meil ei taha olla, lumehangel lõõritada?" ,,Talv on tuisand terakesed, seemned ajand hange alla, putukad peitu on pugenud nälg tuleb nokka näpistama! Kui tuleb kullane kevade, kui tuleb sume suvekene, siis ma tulen, laulan jälle, siis ma laulan lastelegi, pajatan peremehele: ,,Peremees, peremees, hiir orasel, hiir orasel! Kus orasel, kus orasel? Siin orasel, siin orasel! Ja suur, ja suur!" " q Lõokene Johannes Käis Siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Siidikera, niidikera, siidikera, niidikera, sirts, sirts, sirr... Lõokesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Lõoke, J. Oro, lk. 83. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Lõoke, Heljo Mänd, lk. 92. Rohupäike. Tallinn: Eesti Raamat 1986 3. Lõoke, Ellen Niit, lk. 214
teised pillimehed peavad sünnipäeva Hiiul igaühel kaasas forte vabandage torte igaühel mustad noodid lumivalged voodid Glehni tehtud krokodilli kisuvad nad sabast mõni pargist nopib lilli metsikust ja vabast aga kusagil basseinis kuigi see ei loe vajub vette tasakesi väsinud oboe Lasteaias Lapsed kartsid fotograafi väga. Fotograafi nimi oli Säga. Lapsed teda nähes karjusid. Aga pärast ära harjusid. Koolis Varsti Säga pildid valmis tegi. Jättis endale ja andis lastelegi. Nüüd ei karda fotograafe meie. Kes on viisakas, see ütleb neile Teie. Hiljem 30 Mina tahan selle kõrval olla, kelle kõrval elus tahan olla. Seda asja arvestab ka Säga - pildi tegemisel see ei sega. Sel poisil oli raske veretõbi SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI ja Päevalille tänavas ta elas sääl aknad paistsid hädavaevalt läbi
Rohkem kuulatakse õpetajat, kes ei karju ja ei kriiska. Mida rohkem sa karjud, seda enam sulle karjutakse vastu. Karjumine peab olema ehmatava mõjuga, seega seda vaid nii kord aastas. Häält tõsta võib ikka. Samuti aitab distsipliinile aitab kaasa kui hakkad rääkima sosinal või jääd üldse vait. Klass taltub ja siis jätkad oma tööd. Eelkursuse raames tuleb hakata kasutama ka esimesi matemaatilisi mõisteid. Esimesed nädalad õpperaamatut ei võta ja ei anna lastelegi kätte. Enne seda on vaja neile arusaadavaks teha, et nad on koolis, nad peavad istuma pingis, nad peavad kuulama ainult õpetajat tunni ajal ja siis saab hakata tegelema mõistetega. Esimene mõiste on suuruse mõiste, mida on vaja lastele eelkursuse ajal selgeks teha. Mõtlete välja praktilised tegevused (mängulised) selleks. Alguses on suur-väike. Õpetaja peab klassi tooma eri suurusega aga muude tunnuste poolest identseid asju. Algul lapsed näitavad ja nimetavad suurt ja väikest
annaabi.ee 
