augustil 1940 andis 17. augustil 1940 Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko direktiivi, mille kohaselt tuli Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. 29. augustil 1940 võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse "Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee 6 territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu." Eesti sõjavägi kujundati Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks. Juunis 1941 saadeti korpus Värska õppelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 Eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse. 7 Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati
vabadussõjalased? On alust arvata, et nemad kui nooremad, dünaamilisemad ja patriootlikumad oleksid teadvustanud N. Liidu ohtu selgemalt kui inertsevõitu Pätsi reziimi juhtpoliitikud ja ajanud ka aktiivsemat välis- ja kaitsepoliitikat. Kas ja mida see muutnud oleks, ei ole võimalik öelda. Niisiis pärast 1940. aasta juunipööret desarmeeriti Eesti armeeüksused ja senine kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti. Tsiviilelanikkonna vastu rakendati terrorit, mis tipnes küüditamisega 14-16. juunil 1941, mil Siberisse deporteeriti ca 10 tuhat isikut. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud
võim saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le. Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu 8 korda väiksemate kursside põhjal, kui oleks pidanud.
Nõukogu. Senisest peaministrist Varesest sai Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nimelist liiduvabariigi esimene mees, kuid tegelikult tähendas see tema tähtsuse drastilist langust. Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai kommunist Johannes Lauristin, keda võib ka pidada tolleaegse ENSV olulisimaks meheks, kuna EKP struktuurid olid veel nõrgad. 25. augustil 1940 kaotati ka senine Eesti sõjavägi, mis korraldati ümber Punaarmee 22. laskurkorpuseks. Esialgu jäi selle etteotsa senine sõjavägede juhataja Gustav Jonson, kuid 1941. aasta suvel asuti selle juhtivkoosseisu radikaalselt ümber kujundama. Jonson, nagu enamik teisigi kõrgemaid ohvitsere, vangistati ja tema elupäevad lõppesid Saraatovi vanglas nr 1. 1940. aasta 7. septembril anti Eesti, Läti ja Leedu kodanikele Nõukogude kodakondsus ja nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik
eliitväeosadesse - SS-Vabatahtlike hulka, kes paistsid kohe silma lahingutes Saksa ida-rindel (Ukrainas, Valgevenes) Eestlased võitlesid II maailmasõjas erinevate riikide relvajõududes: © Siimo Lopsik 2014 5 1. Saksa armees:Eesti Leegion- Pataljon Narva (võitles Ukrainas), 20. Eesti SS diviis. 2. Nõukogude armees: võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juulis 1941) Nimetati 8. Eesti laskurkorpuseks (võitles Velikie Luki ja Kuramaa lahingutes) 3. Soome armees: Sinna läksid need kes ei soovinud Saksa vägedes võidelda – Jalaväerügement (JR) 200 nn. Soomepoisid (u. 3300 meest) Eesti II vabadussõda 1944 1944. Alguses murdis punaarmee läbi Saksa rinde põhjas – Leningradi blokaadi lõpp. Vene väed peatati Narva jõe joonel tänu eestlaste väeosadele ja Euroopa SS- vabatahtlikele. Nõukogude vägede julmusest räägib selgelt Vene ülemjuhatuse käsk esimestele
rahvakomissari. Nendegi ülesandeks oli Moskvast tulnud juhtnööride täpne täitmine. rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega, mis Eesti oludesse sobimatutena tekitasid hulgaliselt raskusi. Loodi nõukogulikku kohtusüsteemi kuuluvad rahvakohtud, Eesti politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga, Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. Territoriaalseks laskurkorpuseks. Majandusreformid. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega: natsionaliseeriti ni tööstus- ja transpordiettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumaja (ligi pool kogu elamispinnast). Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks viidi sisse majanduplaanide koostamine, millega tegeles vastloodud Riiklik Plaanikomitee.
· Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga · Sõjaväelised õppeasutused reorganiseerida Punaarmee koolideks · Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon · SARK ehk NKVD Siseasjade rahvakomissariaat (GLAVLIT, perekonnaseisuaktide bürood, passilauad) · KGB Riiklik Julgeolekukomitee 3. Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud) 4
ENSVs kehtestati uus konstitutsioon ja Nõukogude seadused, suuremad tööstusettevõtted, pangad, kaubandusettevõtted, laevad, suuremad elumajad jne. natsionaliseeriti. Maatööliste toetuse saamiseks kuulutasid uued võimud välja maareformi, mille käigus natsionaliseeriti ja jagati uusmaasaajatele kiriku ja Eestist lahkunud baltisakslaste maad ning see osa "suurtalude" maadest, mis ületas 30 hektarit. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti.Repressioonid tipnesid 14. juunil 1941 kõigis kolmes Balti riigis korraga läbi viidud massiküüditamisega, millega viidi Eestist loomavagunites Siberisse 10 205 naist, last, vanurit ja meest. Enam kui pooled väljasaadetuist surid ebainimlikes tingimustes. Aktsioon oli mõeldud ettevalmistuseks eelseisvaks sõjaks Saksamaaga -- hirmutamaks nõukogudevastasuses kahtlustatavaid eestlasi, lätlasi ja leedulasi võimalike vastuhakkude eest.
Rahvakomissaride Nõukogud. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo oli ka nende koosseisud eelnevalt kinnitanud. Eesti lõplik sovetiseerimine toimus 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta suveni. ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo otsuse ja NSVLi kaitse rahvakomissari Semjon Timošenko korral- duse alusel reorganiseeriti Eesti sõjavägi (nagu ka Läti ja Leedu sõjavägi) 1940. aasta augustis 6 Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks ja see allutati Punaarmee komissaride kontrol- lile. Eestis (nagu ka Lätis ja Leedus) kehtestati 1940. aasta hilissügisel NSVLi rahasüsteem ning Vene NSFV kriminaal-, tsiviil- ja kohtumenetluse koodeksid. Kohalikud omavalitsused sovetiseeriti 1941. aasta jaanuaris: Eesti NSV (edaspidi ENSV) Ajutise Ülemnõukogu Presii- dium (Ülemnõukogu alaline organ) määras oma otsusega maakondade, linnade ja valdade
inimeseni , lisaks 25.000 , kes 1941 ise Venemaale põgenesid .Neist 60.000 hukkus enne sõja lõppu vähemalt pool . Soome kaotas Talvesõjas 23.000 inimest surnute ja kadunutena . Okupatsiooni ohvriks langes ka Eesti sõjavägi ja eriti ohvitserkorpus , kel ei lastud täita oma vannet . Enne sõja puhkemist mõrvati ja arreteeriti ning valdavalt suretati vangilaagreis 800 Eesti kaadriohvitseri ehk umbes pooled . Eesti sõjavägi , kus 1940.a.juunis oli 16.800 meest , muudeti "22.territoriaal-laskurkorpuseks" , mis sõja alguseks täiesti venestati ( jäi 9000 endist Eesti sõjaväelast 20.000 venelase vastu ) . Tuhanded mehed põgenesid korpusest , kui see sõja puhkedes Venemaale viidi . Esimeste lahingute ajal oli korpuses 5500 eesti sõjameest . Neist 4500 tuli üle Saksa poole . Korpuse likvideerimisel septembris 1941 oli selles 500 endist Eesti sõjaväelast . Mingi hulk oli ka haavatuna evakueeritud ja langenud . Vene poole jäi endisi Eesti sõjaväelasi maksimaalselt 900 ( E
tõttu. Kuni teenistusaja lõpuni oli ta olnud ka ratsaäe inspektor ning ühiskondlikult ametilt Vabariigi Ohvitseride keskkogu esimees. Sõjaväeteenistusest vabanenult pidas Jonson tartumaal Puhja vallas Rämsi talu.kui 1940. aasta juunis eesti okupeeriti ja J. Laidoneril tuli sõjavägede ülemjuhataja kohalt tagasi astuda, kutsus president K. Päts Jonsoni sõjavägede juhatajaks ning ülendas ta kindralleitnandiks. Eesti sõjaväe ümberformeerimisel 22. territoriaa-laskurkorpuseks määrati Jonson selle ülemaks. 13. juunil 1941 saadeti Jonson täiendkursuste ettekäändel Moskvasse, kus ta 19. juulil arreteeriti. Kindral Gustav Jonsoni elupäevad lõppesid Tseljabinskis 15. novembril 1942. aastal. Gustav Jonsoni abikaasal Juliel ja tütar Haldil õnnestus II maailmasõja keerises põgeneda Läände. Jaan Kruus sündis 27.veebruaril 1884 Läänemaal Sooniste vallas taluperemehe pojana. Andmed ta esialgsete koolituste kohta puuduvad
aasta kambriagendid. juulis nimetati kindralleitnant Lembit Pärn. Agendi värbamine käis kindlate reeglite Eesti oma “sõjaväeks” oli Punaarmee Eesti 8. alusel. Enne lõpliku värbamist kandidaa Laskurkorpus, mis 1945. aasta suvel nimetati diajal kontrolliti konkreetset inimest või ümber 41. Kaardiväe Eesti Laskurkorpuseks. malikult põhjalikult, et välistada hilisemaid See saadeti laiali 1946. aasta mais, ning seejärel komplikatsioone. Katseaja edukalt läbiteinu eksisteeris kuni 1951. aastani 22. Kaardiväe kinnitas lõpuks oma allkirjaga, et on nõus Üksik Laskurbrigaad, ja kuni 1956. aastani 118. tegema koostööd julgeolekuorganitega. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuline
1942 Algas õppetöö gümnaasiumides, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Riiklikus jaanuar Ülikoolis (esialgu avati arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond). 2. veebruar Saksa keel kuulutati kõigis okupeeritud idapiirkondades riigikeeleks. Jaroslavli linnas loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati ligi 300 22. veebruar eestlasest kultuuritegelast. 25. Punaarmee Eesti laskurdiviisid ühendati 8. Eesti laskurkorpuseks. september 1943 Mobilisatsioon 1919–24 sündinuile (anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti aasta algus leegioni vahel). 6. jaanuar Stockholmis oli koos Eesti välisdelegatsioon. Lisamobilisatsioon (1925. a sündinuile); algas eestlaste põgenemine mobilisatsiooni oktoober eest Soome. Soomes moodustati seal olnud ja sinna põgenenud eestlastest 200. jalaväerügement detsember
Eestisse alles jäänud mehed sunniti astuma Saksa Wehrmachti. Sakslased rajasid Kloogale ja Kalevi-Liivale koonduslaagrid. Neis hukati 125'000 inimest. Loodi liikumine "Eesti Rahva Ühisabi," mis pidi aitama sõjas sugulasi kaotanud perekondi. Eesti majandus orjenteeriti ümber Saksa Wehrmachti toetuseks. Talunikele anti tagasi maa, mis neislt lühikese Nõukogude okupatsiooni ajaga oli natsionaliseeritud. Kuid pandi peale müüginormid. 1942 - Eestlased uuralites koondati Eesti laskurkorpuseks, mille juht oli kindral-leitnand Lembit Pärn. Seda organiseeris EKP esimees Nikolai Karotamm. Nad saadeti rindele 1942/1943 aastavahetue paiku Velikije Luki all. Kandsid suuri kaotusi. 1943 - Wehrmacti koosseisus hakkas tegutsema eestlastest formeeritud Eesti Leegion. Üle 2000 noormehe põgeneb Soome ja astub selsesse armeesse. Neist moodustatakse jalaväe rügement JR200. Punaarmees teenivad eestlased hakkasid massiliselt üle jooksma.
Nukuparlamendile (Ülemnõukogu) jäi vastuvõetud otsuste vormilise kinnitamise roll. Likvideeriti iseseisev kohtuvõim. Sama toimus eranditeta ka Lätis ja Leedus. Koos iseseisvusaegsete riiklike struktuuride lammutamise ja ümberkorraldamisega käivitus massiivne kommunistlik propaganda (asutustesse loodi poliittöötajate ja armeesse politruki ametikohad, rajati punanurgad jne.). Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks ja puhastati „nõukogudevaenulikust elemendist”. Sama toimus kogu ühiskonnas – kuni 1941. aasta suveni vahistati ja saadeti Nõukogude vangilaagritesse või/ja hukati suurem osa eliidist, ca 9400 inimest. 1941. aasta juunis deporteeriti veel umbes 10 000. Neile lisanduvad 1941. aasta kevadtalve ca 7000 järelümberasujat. Eesti elanike arv oli 1940. aasta alguses 1,13 miljonit. Eesti vallutamine sakslaste poolt 1941. aastal 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu
Täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. NSVL tagalas ettevalmistati spetsialiste: sekretärideks määrati Karl Säre, Neeme Ruus ja Nikolai Karotamm. Kõige kõrgemaks võimuks Eestis oli Vladimir Botskarjov. Moodustati rahvakohtud, mille kohtunikud nimetati rahvakomissari käskirjaga. Paigutati politsei ametnikud ümber. Eesti sõjavägi nimetati ümber Eesti rahvavägi ehk Eesti NSV vägi. Algasid Eesti sõjaväe ümberkujundamised punaarmee sõjaväeks, 22 laskurkorpuseks. Natsionaliseerimine: Maareformi järgi kuulutati kõik maavaldused riigiomandiks, senised taluomanikest said maarentnikud ning tühistati kõik võlad seotud maaga. Maksimaalselt lubatavaks talu suuruseks kuulutati 30 hektarit, kõik mis oli suurem võeti ära ja jagati uusmaasaajatega, see puudutas 130 000 talunikku. Elujõulised suurtalud muutusid elujõuetuks taludeks ja uusmaatalud ei olnud piisavalt võimekad. Eesmärk oli õhutada klassivõitlust talurahva seas
mille etteotsa nimetati 1945. aasta juu- 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu lis kindralleitnant Lembit Pärn. Eesti 36 000 Nõukogude sõjaväelast. Nõuko- nn oma sõjavägi oli Punaarmee Eesti gude väeüksused lahkusid Eestist lõpli- 8. Laskurkorpus, mis 1945. aasta su- kult 31. augustiks 1994, Paldiski tuuma- vel nimetati ümber 41. Kaardiväe Eesti objekt anti üle 1995. aasta septembris. Laskurkorpuseks. Laskurkorpus saadeti Eestlaste vastupanu ei lõppenud Eesti laiali 1946. aasta mais. Seejärel oli kuni okupeerimisega. Just kogemustega sõ- 1951. aastani 22. Kaardiväe Üksik Las- jameeste baasil tekkisid metsavendade kurbrigaad ning kuni 1956. aastani 118. võitlussalgad. Arvatavalt viimase metsa- Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuline venna mõrvasid punased 1978. aastal. 20 EESTI SÕJAAJALUGU
annaabi.ee 
