TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev h...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sünd...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapse...
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel ka...
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning v...
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab s...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklas...
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus ...
annaabi.ee 
