Kuiv, väheniiske. 10. 5 Saetud liistud, plaadid või Kuiva või väheniiske lapiga KERAAMILINE mosaiigitükid. Valmistamiseks PLAAT kasutatakse tamme ja saart 2. Vaatle hotelliruumides olevaid pinnakatteid ja määra, kuidas ja millega neid puhastada ning hooldada. Põrand on laotud parketist või on puu imitatsioonis laminaadist. Kui põrand oleks parketist, siis tuleks seda kuiva või väheniiske lapiga puhastada. Kui põrand oleks puu imitatsioonis laminaadist, siis tuleks kasutada neutraalset puhastusainet ja niisket või kuiva lappi. Laud ja toolid on puidust, toolidel on ka metalli küljes. Neid saab puhastada kuiva või väheniiske lapiga. Diivan on tekstiilist ning seda saab puhastada kuiva või väheniiske lapiga, kasutades neutraalset puhastusainet
Minu kodumaja eile, täna ja homme. Referaat. Koostaja: Juhendaja: Kutseõpetaja Kool: Hoone asukoht. · Minu kodu asub Hoone otstarve läbi aastate · Hoone otstarve on läbi aastate olnud tsiviilhoone. Kasutatud materjalid algselt · Vundament on valatud säästbetoonist · Väliseinad on laotud väikeplokist (20cm* 6cm) silikaadist tellisvooder 12cm · Sisemised kandeseinad on laotud silikaattellistest 25cm vaheseinad on laotud silikaattellistest 12cm · keldri ja esimese korruse vahelagi on monteeritavatest paneelidest. Teise ja kolmanda korruse vahelagi on puittaladest(20*8cm vahekaugusega 75-85cm) · Katusekandjateks on sarikad (20*6)Sarikatele on naelutatud laudis (2.5cm) millele on peale pandud ruberoid
kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel
· Odavam müür · Saame laduda soojustusega müüri. ( 43cm paks ) ( 56cm pakune ) ( 2 mineraal. Vatiga soojustatud sein ). TÄISNURKSETE POSTIDE LADUMINE Postid laotatakse enamasti 3'me kihilistes seotistes. Tingimused : · Esimese kahe kihiga seotakse post põikisuunas. · Järgmise kahe kihiga seotakse post pikisuunas. · Jnee..... Laotud posti tunnused · Iga 4'jas kiht, posti igal küljel on laotud põikitellistest. · Posti välispinnal ei ole üksteise peal 2'hte ühtemoodi asetsevaid telliseid. · Posti välispinnal ei lange kokku rohkem kui 3 püstvuuki.
Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga. Talu sai soetatud aasta aega tagasi ning selle ajaga pole veel tekkinud mälestusi ning sentimentaalset lähedust saunaga. See on ka üheks suurimaks põhjuseks miks ei ole lagunevaid majaosi välistegurite eest rohkem kaitstud ning hoone laguneneb edasi. Alustades lahtiselt laotud maakividele rajatud vundamendist, mis on praktiliselt terviklikult maa alla vajunud. Kivid on laotud üksteisekõrvale moodustades sellise lahtise ja liikuva lintvundamendi. Põrand ei ole kaetud millegagi ning sealt vaatab vastu harilik mustmuld. Kolm väliseina ning sisesein on palkseinad, mis ühendatud tappidega. Ühendused püsivad veel kindlalt üksteise küljes, kuid näitavad juba väsimusmärke, sest palgid on hakanud vaikselt mädanema
3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3
ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Kaubavahetuse arengule viitab sissetoodava metallihulga suurenemine
· Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik
kivivarekalm territooriumile väljapoole ite või moodustatud ed, kääpad , vahel isegi veidi elamualla suurematest (ümarad ja põranda elamu kõrgematel kivimitest pikk kääbas ) alla e ring ja selle küngastele keskel laotud kirst. Laevkalmed Millised olid Arvati , et Elati ritvadest Kindlustatu Palkelamud , elamud elati ritvadest püstitatud d asulad talud. püstitatud koonusekujuli koonusjates sed
vildakalt kõvera kontuuriga ja lääne poole peaaegu poole meetri võrra ahenevalt lähedane trapetsikujule. Väliuurimistulemuste kokkuvõtete põhjal on väidetav, et vanim raekojahoone hõlmas praeguse raekoja läänepoolset osa ja tema turuväljakupoolne esisein oli nüüdse kaaristu lõunasein. Hoone põhikonstruktsioonid - vundamendid, müürid ja võlvid on ehitatud Toompea paelavalt ja linnalähedastest kivimurdudest hangitud paekivist ning kokku laotud lubimörti kasutades. Kahekorruselise, suures osas kellerdatud hoone väljaku poolne peafassaad toetub kaheksast piilarist ja üheksast kaarest moodustuva võlvkaaristu lahtisele arkaadile ja on üleval simsivöölt lenduva sakmelise rinnatisega. Kõrgetele viiludele toetuva sadulkatusega hoone teeb pilkupüüdvaks sale kaheksatahuline kellagaleriiga konsooltorn. Kõigi hoonekülgede arhitektuuripildi kujundab puhtfunktsionaalne ehitusloogika:
Fariza Imanova Kalaletti väljapanek MK13-TE1 1. POSTIMAJA RIMI Väljapanek oli ilus. Mind häiris natukene see, et värskete kalade keskele oli pandud krevetid. Ma arvan, et kui nad oleks teistmoodi välja pandud ei torkaks nii väga silma. Krevette oli justkui teine teise peale laotud. Oleks see minu vastutusala paneks ma krevette laiemalt välja ja mitte kalade keskele. Kõik kalad olid pandud otse jääle. Kalad tundusid värsked ja dekoratiivsed sidrunid ja piprad lisasid ilu juurde. Kui peaksin 10 palli süsteemis hinde andma, annaksin tugeva 6. On mõned detailid millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. 2. SOLARISE TOIDUPOOD 4
Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. Rooma: tüüpilised tarandkalmed olid laotud korrapärasemalt(ristküliku kujuga). Mitu
mosaiike. Avatav näitus tutvustab nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandit. Näitus kestab 15. detsembrist 2012 kuni 26. jaanuarini 2013. Kunstinäituse analüüs · mosaiik "Illusioon" Materjalidena on kasutatud marmorit, graniit, smalti ja kivi. Mosaiigil ei ole kujutatud midagi konkreetset, kui siis ainult valgeid rombe. · mosaiik "Mangroov" Materjalidena on kasutatud marmorit, smalti, opaali ja klaaspastat. Mosaiik on kokku laotud lilladest, pruunidest ja rohelistest väikestest tükkidest. · mosaiik "Kevad" Materjalidena on kasutatud marmorit, graniiti, smalti ning kivi, mosaiigi valmimisaasta on 2007. Pildil on kujutatud valgete õite ja roheliste õielehtedega lille. · mosaiik "Mask 2" Materjalid: opaal, marmor, smalt, kivi. Valmimisaasta 2008. Väikestest kivimitükkidest on kokku laotud erinevate mustritega mask. Valdavad toonid on valge ja pruun. · mosaiik "Aurora sorealis".
(NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatakse komadega.
Parima tulemuse saavutamiseks tuleb äärepiirde ja algusrea vahele jäävad tühimikud täita lõigatud kividega (alternatiiviks on ka tühimike betoneerimine). Kivirea õige joondumise ja laiuse kontrollimiseks on soovitav kasutada pingutatud nööri või jõhvi. 6.2. Ladumine Sillutiskivid on ühtlaste mõõtmete ja kujuga, mis võimaldavad kivide paigaldamisel saavutada vajaliku kividevahelise laiuse (vuugi). Kive ei tohi asetada üksteise vastu, sest selliselt laotud kivid võivad hiljem servadest kergesti killuneda või isegi murduda. Reeglina on kividevahelise vuugi laius 2 - 4 mm. 6.3. Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine Sillutiskivide lõikamine ja äärepiirde ning esimese kivirea vaheliste tühimike täitmine tuleb jätta ajaks, kui enamus sillutisest on juba laotud, kuna see on suhteliselt aeganõudev töö. Kivide lõikamiseks võib kasutada mehaanilist giljotiinlõikurit või elektrisaagi. Sillutiskivi
Õõnesplokid Õõnesplokk Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Murtud plokkidest saadakse nii tugev kandekonstruktsioon kui ka omapärase faktuuriga välispind. Puhta vuugiga laotud sein on kena ja ei vaja lisaviimistlust. Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest
,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga populaarne, samanimeline film võitis Veneetsia filmifestivali kõrvalprogrammi peaauhinna. Põhjust ei ole raske aimata, teema on universaalne: linnastumine ja elu anonüümses linnakeskkonnas (nn linnakirjandus kui nähtus oli neil aastatel tõusuteel), tegelaskujudes tunneme tihti ära ennast... ja üksiolek tihedalt asustatud suurlinnas. Mustamäel kõrguvates hoonetes asuvad korterid ,,on laotud üksteise peale" nagu ka kirjaniku süzee: pildikesed ja stseenid, puudub läbiv lugu ja lõpplahendus. Raamat jutustab kilde. Liikumist ei ole, algusest lõpuni toimub ainult mingi pidev kulgemine ajas ja ruumis. On kummalisi ja pealtnäha süütuid, tühiseid seiku: liikuma pääseb vedurijuhita vedur, ilmub ja kaob ooperilaulja Marino Marini, ainult alguses ja lõpus, jälle ilmub lagedale vedur ja vedurijuht. Mis siis ikka päriselt juhtub
Kuumakindlate lisanditega kvaliteetahjusegu puuküttega tulekollete, lõõride, ahjude ja kaminate ladumiseks AHJUSEGU Kasutatav igasuguste puuküttega tulekollete ladumiseks, ahjupottide paigaldamiseks, kaminate, dekoratiivmüüritiste, korstnate jne. ladumiseks. Keskmine AHJUSEGU kihi paksus kahe kivi vahel 8 10 mm. Ladumisel peab olema kivide, ahjupottide, mördi ja õhu temperatuur üle +5°C. Kivistumata valmissegu ja värskelt laotud ahi ei tohi külmuda. Kulu: sõltub tellisteahjupottide mõõtmetest ja vuukide laiusest. 25 kg kotist peaks jätkuma 2530 keskmise suurusega ahjutellise ladumiseks.Koostis: Kvartsliiv (maksimaalne tera suurus 0,8 mm), savipulber, kuumakindlad sideained.
Jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu Põlluharimine ja karjakasvatamise algus- Põlluharimine sai alguse korilusest ja karjakasvatus küttimisest. Pulli muinasala- Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr Tarandkalmed- Maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala. Mitme tarandiga kalmetes on need ehitatud üksteise külge. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarandi välisserv püüti laduda sirgena ning tarandi sisemus täideti kivide ja mullaga. Tarandi pikkus varieerus 2–3 meetrist 10–12 meetrini, laius vaevalt 1 meetrist kuni 4–5 meetrini. Kivikirstkalmed- on maapealsed haudrajatised, mis koosnesid kalme keskel
teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus. Sise- läbimõõduga ring Skandinaaviast hirssi, hernest, uba ja Eesti oli ja selle keskele sissetoodud. lina. hõredamini laotud kirst, kuhu asustatud(avaasul sängitati surnu. ad) Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, aga sageli
Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber. Atreus oli müütiline Mükeene kuningas. nn. Agamemnoni surimask Agamemnon oli Mükeene kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas. Helena oli Agamemnoni vennanaine. Allikad: G. Kehnscherper, Kreeta.Mükeene
Paikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Päikesepaneeli ehitus Päikesepaneeli ehk PV paneeli (photovoltaic) võib ehituselt võrrelda pangakaardiga, mis kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud. Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse, mida kasutavad päikesepaneelid elektri tootmiseks, saab jagada kolme klassi: otsekiirgus, hajuskiirgus ja maapinnalt peegelduv kiirgus. 1
välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3 .Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille keskele laotud kividest kirst neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või - müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest
välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3.Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille keskele laotud kividest kirst neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest
Eriti Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tuli kaev rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee. · Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde. · Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga. · Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks
Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all. Lõpuks vallutasid taanlased Tallinna ning hakkasid Põhja-Eestit ristima. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m Kivikirstkalmed- 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Reegline maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli tublisti kasvanud. Laevkalmed- ümritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas
Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarnaneb kivikirstkalmele. koosneb laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud, kivide vahel on üks või mitu kivist kirstu kuhu inimene maeti põletatuna tarandkalme-korrapärane ristküliku kujuline, kividest laotud müür, sageli rajati mitu tarandit üksteise kõrvale muistne põld- Kaali meteoriit-Paik kuhu oli langenud meteoriit, seda peeti pühaks , arvati et see on "päikese haud" aestid-Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud Viiking-Muinas-skandinaavia päritolu meresõitja
linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. Aastatel 1602-1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi
Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. 5) Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. 6) Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. 7) Väravad linnamüüris olid tornideta. 8) Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused. 9) Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool . 10) Viljandi oli üks väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. Allikas: http://viljandiveeb.weebly.com/ajalugu.html
Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema unikaalne välimus, põlisus ja säästlikkus. Tellis ei põle ega mädane, ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakast. Ka seened ega kahjurid ei pesitse ta koore all, on ju tellis läbinisti kivimaterjal. Õigesti ehitatud tellismüür ei vaja hooldust ent krohvitud ja/või värvitud fassaadi tuleb iga 5-7 aasta tagant kulukalt värskendada. Seetõttu ei kaota tellissein oma väärtust ning osutub lõppkokkuvõttes ka hinnalt soodsamaks. Laotud tellisseina ilu säilib aastakümneid ja vananedes tekib tellisseinale stiilselt arhailine hõng. Tellise soojust salvestavad ja ühtlustavad omadused on kõigile tuttavad tellisekolletest. Päikeseenergia soojendab talvel kütteperioodi ajal fassaadi ja salvestab soojust tellistesse, vähendades välis- ja sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses on tõdetud, et
Silinderpitsatid ja pitsatkivid need valmistati marmorist ja kalliskividest. Pitsatkivi savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis. Vana-Mesopotaamia arhitektuur · Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linna kindlustused · Leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel Võlvid · Mesopotaamlased õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid Tsikuraat astmeline torntempel Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juh- timise ja arvepidamise keskus. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakme-
Leon Battista Alberti- tema hakkas arendama uut palazzotüüpi. Tema suuremateks teosteks on Palazzo Rucellai Firenzes ja Sant' Andrea kirik Mantovas. 8. Milliseid elamuid hakkasid endale püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Firenze patriitsiperekonnad hakkasid laskma püstitada endale paleesid- palazzosid 9. Kuidas kujundati palazzode fassadid? Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti? Palazzode fassaadi kujundati järgmiselt- alumine korrus oli laotud suuremate ja rohmakalt tahutud kividega. Teise korruse kivid olid väiksemad ja ühtlasemalt laotud. Kolmas korrus aga oli peen ja puhas ladu. Palazzod muidugi muutusid järjest stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas uut muudatust nende ehituses ja hakkas kasutama iga akna vahel pilastreid, mis muutsid palazzod harmoonilisemaks ja pidulikumaks. 10. Millised muudatused tõi skulptuuri Lorenzo Ghiberti? Kirjelda tema Paradiisi väravat.
Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19
silmad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi esemeid kaasa. ~3000 eKr hakkas vene kirveste kultuur(nöörkeraamika), asulad olid rohkem sisemaal kuid külasid polnud, üksikud talud. maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatult, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all. pronksiaeg vanimad pronksriistad on odaots ja sirp. eestis puudus pronksiks vajalik materjal ja alguses oli pronks kallis, et seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. peamine elatusala oli karjakasvatus(lambad, kitsed, veised), kõrvalala oli maaviljelus, kõplapõllundus. elatuslisa andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea
Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Õõnesplokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega. Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline ning külmakindlus on piisav, siis sobivad nad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Oma küllalt suure massi tõttu on korralikult laotud betoonmüüritis hea õhumüra isolaator. Plokid on struktuurilt lahtiste pooridega ja imavad vett suhteliselt kiiresti, seetõttu tuleb seinakonstruktsiooni parima lahenduse saavutamiseks kasutada plekist veeninasid sadevee eemalejuhtimiseks, ka väljakuivamine toimub kiiresti. Mahumuutustest tingitud pragunemiste vältimiseks on soovitav teha vertikaalnihkevuugid avade kohale, postide, pilastrite ja ristuvate seinte ühenduskohtadesse, seinte kõrguste ja laiuste
Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaarsed. Uuemad on peenemad ja kergemad. 6. Kes on uuema palazzotüübi looja? Millised on tema teened teoreetikuna? Leon Battista Alberti. Ta on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus korruste akende vahele paigutati pilastrid. Hakkas kirikuehituses kasutama antiikeeskujusid.
GIZA PÜRAMIIDID Giza püramiidid on kõige kuulsamad püramiidid Vana Riigi ajastu ehismälestitest. Giza platoo koosneb Cheopsi ,Chephreni ja Mykerinose püramiididest ning neid valvavast suurest Sfinksist. Kõige suurem neist on Cheopsi püramiid mille kõrus on147meetrit. Püramiid on laotud u 2 300 000 suurest kivist ja selle ehitamisele kulus üle 20aasta. Suuruselt teisele kohale Chephreni püramiid mis on 143m kõrge kolmandale Kohale jääb Mykerinose püramiid mille kõrgus on umbes 66 meetrit. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju teisi väikeseid hooneid nt: hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks. Sfinksil on inimese pea mõistuse sümbol ja lõvi kehajõu sümbol
Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas. Selle 1,5 m laiuse käigu varisemist takistasid paeplaatidest laotud tugimüürid. Linnuse piiramise puhul said kaitsjad vett linnuse õue kaguosas asunud 10 m sügavusest kaevust. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5havere_linnam%C3%A4gi http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=127&op=body
katusega. Kesklöövi ülaosas, külglöövide katustest kõrgemal, on aknad; seda osa nim. valgmikuks. Basiilikaid ehitati antiikajal turu- ja kohtuhooneteks, hiljem kirikuteks. büst — skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga, kuid ilma käteta. Bütsants -Ida-Rooma keisririik dekoor - kaunistus. detail — üksikasi, pisiasi. dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a. ehisviil — gooti stiilis ehitiste akende ja portaalide (uste) kohal olev terav viil, nn vimperg. empoor - rõdu kirikus, ka külglöövide kohal olev käik. epitaaf - mälestustahvel, ka vastava kirjaga hauasammas. eskiis, skits - esialgne visand. fajanss - peenest savist valmistatud glasuuritud keraamikatooted (serviisid, vaasid jms
Vabariigi lõpp Peale Caesari surma läks võim Antoniusele ja Octavianusele. Uued võimumehe jagasid riigi omavahel: Antonius hakkas valitsema Idamaades ja Octavianus riigi läänepoolsetel aladel. Peagi läksid Antonius ja Octavianus tülli. Kumbki valmistus võitluseks. Taasalanud kodusõjas sai otsustavaks Aktioni merelahing Kreeka rannikul. Aastal 30 eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr. See tark valitseja ja osav väejuhtoli viimane suur vallutaja roomlaste seas. Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe....
paksus on tavaliselt 10 mm. Pärast ladumist tuleb kidlasti kõik vuugid vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. Vuukimine peaks toimuma ajal, mil müürisegu on veel plastne (aeg sõltub ilmastikutingimustest). Fassaadi alumises reas on soovitav jätta iga 80 cm järel vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus ja drenaaž laotud seinale. Mördi sattumisel fassaadile eemaldakse see peale tahenemist. Columbia-Kivi kividest müüride ladumisel tutvu ka tootjapoolse kasutamisjuhendiga
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistet...
*Usuti vaimudesse ja haldjatesse, kes asustasid nii vett, maad kui ka metsa ja kodu. *Loodusest peeti lugu. (,, Nii nagu mina talle, nii tema minule") 14. Eestlaste matmiskombed. *Muinasaja alguses maeti asulasse. *Hiljem maeti asulast välja. *Kivikirstkalmed ( laoti suurtest kividest ring, keskele laoti kirst, kuhu surnu sängitati, pärast laoti kividest kuhi peale). *Laevkalmed (äärekivid olid laotud laevakujuliselt, nende keskele laotud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnud jäänused/tuhk). Mõisted Paleoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse vanemaks kiviajaks. (Algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga) Mesoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse keskmiseks kiviajaks. (u. 9000- 5000 eKr) Neoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse nooremaks kiviajaks. (u. 5000-1800 eKr)
eraomandlus, kujunes varandulik ebavõrdsus MATMISKOMBED Kivikirtkalmed Tüüpilised Tarandkalmed Tehti liivast sama laevkalmed tarandkalmed (korrapärased kuhjatud kääpad ristkülikud, piiratud mille all või sees on kivitedt laotud mõtetusmatuse müüridega) Asutati ka tarandkalmeid VÄLISMÕJUD/ puudub Majanuds hakkas Vahetati kaupu Rahutud ajad Tihenesid suhted SUHTED kiiremini arenema Roomaga( merevaik Sõjakäigud ja skandinaaviad
Kreeta-Mükeene egeuse kultuur egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr. välja egeuse kultuur. aladeks Kreeta saar ja mõned piirkonnad Kreeka mandril( Mükeene, Tiryns) õitseaeg 2000-1250 eKr. Tähtsaimateks ehituskunsti saavutusteks olid suured lossid nagu näiteks: Knossos Phaistos Hagia Triada Tiryns losside seinad kivist ning laotud ilma mördita ja lisaks sellele olid laed tehtud puust ka sambad olid tehtud puust, mis ahenesid allpool. sambad värviti nt. punase musta kollasega Arthur evans alustas 1900 kreeta saarel väljakaevamisi ehitas uuesti ülesse Knossose kasutas puu asemel puu imitatsiooniga betooni.
a. Iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk b. Kergkruus plokist müüritist ei armeerita c. Armeeritakse iga kahe rea tagant 8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c. Sellist müüritist pole vaja armeerida 10. Materjali mahukaal on a Materjali mahuühiku kaal ilma poorideta b Materjali mahuühiku kaal looduslikus olekus (pooridega) c Veega küllastatud materjali ühe kuupmeetri kaal
3 Loomi saab jahtida toiduks ning nende nahka saab kasutada riiete valmistamiseks, topised 4 Hapniku tootmine, et inimesed saaks hingata, vihm kasvatab erinevaid taimi, mida inimesed kasutavad saavad, 5 Metsarajad, kus inimesed saavad käia, et metsas vaba aega veeta 6 Kuidas maailmametsad jagunevad? Täienda sektordiagrammi! (7p) 7 Mis erinevus on tihumeetril ja ruumieetril? Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk Lähistroopika Brasiilia, Eukalüpt, palmid 10-20 m3/ha a
IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine I RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri. Paigaldame raketise tugipostidele, toed omakorda puitkiiludele, et pärast silluse kivinemist saaks raketist tervelt alla lasta ja vajadusel korduvalt kasutada. II KAARSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga)
Kuna pronks kallis, hakati Eestis kivist, sarvest, luust esemeid valmistame pronksesemete eeeskujul. Pronksesemed olid prestiiziobjektid, mitte niivõrd kasutamiseks. Aasta 1100 eKr paiku toimusid ühiskonnas suured muutused. Ilmusid täiesti uut tüüpi kinnismuistised. Esimeseks uueks kinnismuistiseks olid kindlustatud asulad. Neid on leitud eeskätte Saaremaalt ja põhjarannikult. Need rajati eelistatavalt poolsaarele/jõekääru/Asva asula lausa laiul. Neid kaitstes paekividest laotud müür ja leitud kindlustatud asulate põhjal võis müüri paksus olla 1,3-1,6 meetrit. Kõrguse kohta andmed puuduvad, sest neid pole säilinud täielikult, kas peal mingi puidust tara oli seda ka ei tea. Müüride seest on leitud jälgi erinevatest palkehitistest (nende poste). Neid asulaid lahti kaevates on leitud loomaluid, mis kuulusid põhiliselt koduloomadele, vb oli see üheks põhjuseks, miks neid kindlustatud asulaid