.................... 3) kui kõik rasvhapped erinevad glõtserüüloleiin- palmit- stearaat ................................................................................................................................................................ Rasvade jaotus: Tahked rasvad - küllastunud rasvhapetega 1) ........................................................................................................................................................... sea, looma, lambarasv nt ............................................................................................................................................................ Vedelad rasvad - kõllastumata rasvhappeid 2) ............................................................................................................................................................ mereloomade(kalad,vaalad), taimerasvad nt .......................................................................
Indias kasutati keedetud kaneelist saadud vaha, et valmistada küünlaid, mida kasutati pühades paikades. Tiibetis tarvitati aga jaki rasvast tehtud nn võid. Anglosakside kuningas Alfred Suur kasutas nn 4-tunnist küünlakella. Sellel olid jooned, mis aja möödumist näitasid. Hiljem leiutati ka 24-tunnise põlemisajaga küünlad, mis töötasid sama põhimõttega. Küünla kasutamine muutus Keskaja Euroopas väga populaarseks. Põhiline materjal mida kasutati oli lehma- ja lambarasv. 1415. aastaks kasutati sellest tehtud küünlaid isegi tänavavalgustuseks. Kuna nende loomade rasv sisaldab glütseriini siis selle põlemisel tekib ebameeldiv lõhn. Seetõttu põletati kirikutes ja kuninglikel üritustel siiski mesilasvaha. 1750. aastatel kasutati spermatseeti, õli, mis on saadud vaalalt. Sellest tehtud küünlad osutusid aga suhteliselt kalliks ning 1800. aastaks avastati palju soodsam alternatiiv rapsi seemnetest saadud õli. Saadud küünlad tootsid
*laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav *loomad seedida ei suuda *taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks *puuvill on peaaegu puhas tselluloos *putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad *tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest *tähtsad varuained LOOMSED rasvad(searasv, veiserasv, lambarasv, või)on tahked. TAIMSED rasvad(rapsi ,oliiviõli) vedelad. *Õhuhapniku toimel oksüdeerunud õli kasutatakse õlilakkide ja värvide valmistamisel. *Rasvad lagunevad rasvhapeteks ja glütserooliks, neid saab lagundada ka tugevate alustega keetes: saadusteks rasvhapete soolad e. seebid ja glütserool. *mõned rasvad rääsuvad(oksüdeeruvad ja lagunevad) õhuhapniku toimel. Muutuvad kibedaks ja omandavad terava ebameeldiva lõhna. *Vetttõrjuvad ning veega ei märgu.
Toiduained koosnevad toitainetest. to i t a i n e d s a h h a ri i d i d ra s v a d v a lg u d v it a m i n id m i n e ra a l a i n e d Sahhariidid: annavad organismile energiat. · Leib · Teraviljasaadused · Kartulid · Suhkur · Maiustused Rasvad: annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-teraviljade kestades,idudes,maksas, munades
Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud
looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel. · Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega · Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest · Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha
o kaksiksidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped poluküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastunud (kaksiksidet ei esine). Need toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud rasvhappeid on toatemperatuuril tahked, nad ei rikne kiiresti ja kannatavad kuumutamist kõrgel temperatuuril (kuni 200 kraadi) ilma, et neis tekiksid organismile kahjulikud ained. Sellised on näiteks sea- ja lambarasv. Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad (taimeõlid, kalarasv). Nad rääsuvad (riknevad, omandades ebameeldiva lõhna ja maitse) kiiremini, ei talu väga kõrgeid temperatuure (üle 180 kraadi ei tohi kuumutada), kuid on organismi poolt palju paremini omastatavad. Rasva omastatavus organismi poolt sõltub tema sulamistemperatuurist, mida madalam see on, seda parem omastumine. Rasvu sünteesib inimese organism ka ise nii valkudest kui süsivesikutest
lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutamaseebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale Teist maailmasõda. Kodune seebivalmistamine Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasvakasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks. Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega, vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimus seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsjonite kaupa ja seejärel 5 seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine oli lõpetatud, lasti seebil pajas jahtuda
esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas. Kerge ja keskniise raskusega töö puhul moodustab see umbes 30 toiduratsiooni üldisest energiaväärtusest. Raske füüsilise töö tegijal võib rasvade osa energiaallikana suurendada 35...36-ni
5. Seljatükk: ahjupraad, liha-juurviljahautised, hakkliha, täidetud liharullid 6. Pea: sült, hernesupp 7. Kõhuäär: sült, hakkliha 8. Ribitükk: kastmeliha, hautised, ahjupraad, grillilõigud 9. Abatükk: hernesupp, hakkliha, sült 10. Esikoot SEALIHA LAMBALIHA Lambaliha - talleliha Talleliha- alla 1 aasta vanused loomad, piimatalled Lambaliha- mida vanem on loom,seda vintskem, rasvasem ja tugevama maitsega liha Lambarasv- tahke rasv Toiteväärtus- Valgud, rasvad(?), B grupi vitamiinid Raud, kaalium, fosfor LAMBALIHA LINNULIHA Ei laagerdata Salmonella risk kuidas vältida? Rasv ladestud lihaskoes ühtlaselt mahlane Täisväärtuslikke valke palju Omastub paremini kui loomade liha Rasvasisaldus liigiti erinev Rikneb kiiresti!! KANA JA BROILER Broiler- eriviisil nuumatud noorlind Toiduvalmistamiseks parim 1,1-1,8 kg PART Parim toiduvalmistamiseks 1,8 -3 kg
kakaooad 55%, linaseemned - 40% , päevalilleseemned 24%, teraviljaseemned 1,5...6% Soja - ? pähklid - ? Rasvade omadused: Puudub kindel sulamis to sest looduses on rasvad estrite segud. Maismaaloomade rasvad on tahked, veeloomade ja taimede rasvad vedelad ( õlid) Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad Ei lahustu vees Lahustuvad orgaanilistes ainetes eetris, bensiinis, piirituses, atsetoonis. Räästuvad õhu käes tekib ebameeldiv lõhn, ei kõlba süüa. Vältimiseks lisatakse rasvadele antioksüdante: C-vitamiini ehk askorbiinhapet näiteks. Biokatalüsaatorite (ensüümi lipaas) toimel hüdrolüüsuvad organismis tekib energia + CO2 ja H2O Rasv + lipaas = energia + CO2 ja H2O
võõrsõnades. Täht z (seta) islandi keelepildis enam ei esine. Selle koha on täielikult hõivanud s (ess). Tere halló Head aega kveja Palun - vinsamlegast Aitäh - akka ér 4. TAVAD, KOMBED 1.1 Rahvustoidud Hákarl mädandatud haikala Blómör verivorst, mis on valmistatud nagu maksavorst, aga ilma maksata ja lisades verd Hrútspungur jäärade munanditest pressitud plokid tarretises. Kergelt hapuka maitsega. Lundabaggi lambarasv Svinasulta lambapeasült, mida on kahes variandis hapendatud ja värske Harfiskur tuules kuivatatud tursk või kilttursk. Süüakse Islandil aasta ringi ning on saadaval peaaegu igal pool. Islandlased kuivatavad kala tuules ja enamasti külma ilmaga, sest siis ei tule kärbseid peale. Kuivab kivikõvaks, vanade kommete kohaselt pekstakse spetsiaalse kalakivi peal uuesti pehmeks. Hangikjot sõnnikuga suitsutatud lambakints. Suitsutatakse umbes viis päeva ja siis keedetakse.
o kaksiksideme või -sidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped polüküllastumata- (mitu kaksiksidet), monoküllastumata- (üks kaksikside) ja küllastunud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine). Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelalisi rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, ei rikne (räästu) nii kergesti ja kannatavad kuumutamist kõrgemal temperatuuril (t 2000C) nt sulatatud sea- ja lambarasv (sisaldavad palju palmit- ja stearhapet). Lühiahelalisi küllastunud rasvhappeid sisaldavad rasvad (nt või) on pehmemad. Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad, seejuures seda voolavamad, mida rohkem on rasvhappes kaksiksidemeid. Rasv, mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (nt taimeõlid, kalarasv), on samuti vedel. Selline rasv on organismile kergemini omastatav kui tahke rasv, kuid ta räästub kergemini ning on kasutatav vaid temperatuuril alla 180 0C
Meie jahedavõitu olud ja raske kehaline töö nõudsid rohkesti energiat, mida saab kõige rohkem rasvasest lihast. · · erinevate lihaliikide võrdlus: veise-, lamba-, sea-, linnuliha, CLA · Valge ja punane liha · B1 on sealihas oluliselt rohkem kui teistes lihaliikides · Sealihas on rasva rohkem kui valku (kuni2-3 korda), teistes ~1 : 1 · Rasvhapped KILE, Rasva keskmine rasvhappeline koostis, % kogu rasvhapetest Rasvhape Searasv Lambarasv Veise-rasv Broilerirasv Või 4:0 - 2,5-5 14:0 1,0 4 0,8 10 16:0 25-30 28 21 20-36 18:0 12-16 25-31 24-29 6,4 13 18:1 41-51 36-43 34 37 23
taimseid). Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas. Kerge ja keskniise raskusega töö puhul moodustab see umbes 30 toiduratsiooni üldisest energiaväärtusest. Raske füüsilise töö tegijal võib rasvade osa energiaallikana suurendada 35...36-ni
Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
kurnati. 19. sajandil hakati leelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks. (Vikipeedia, 2013) 2. SEEP Seebid on rasvhapete soolad, mille molekulis on kuni 20 süsiniku aatomit. Seebi molekulis võib eristada hüdrofoobset ehk mittepolaarset süsivesinikahelat ja hüdrofiilset ehk polaarset karboksüülrühma. Seebina käsitletakse peamiselt rasvhappe naatriumsooli üldvalemiga RCOONa, kus R on süsivesinik ahel, mis koosneb 7-20 süsiniku aatomist, mida ümbritsevad vesiniku aatomid ning -COO - on karboksüülhappe jääk. Naatriumi
Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
Rasva liigtarbimisega võib kaasneda kehakaalu tõus, mis on omakorda paljude haiguste riskifaktoriks. Rasvad Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks.
44 Liigid. Searasv sulamistemperatuur 36...42°, 40% küllastunud, 46% monoküllastumata, 10% polüküllastumata rasvhappeid, värvus valge, konsistents määrdetaoline. Veiserasv sulamistemperatuur 42...52°, 51% küllastunud rasvhappeid, 41% monoküllastumata ja 3% polüküllastumata rasvhappeid, värvus kahvatukollasest kollaseni, konsistents kõva ja rabe. Loomsete rasvade liikideks on veel lambarasv (kõva ja rabe), kondirasv (määrdetaoline), linnurasv ning mereloomade ja kalade rasvad. 10.3. Taimeõlid Taimeõlisid saadakse õlirikastest seemnetest (päevalill, sinep, raps), idudest (mais) ja viljadest (oliivid). Õli eraldatakse toorainest külm- või kuumpressimise teel. Esimesel meetodil saadud õli on heledam ja tal on toorainele iseloomulik maitse ja lõhn. Kuumpressimisel saadud õli on läbipaistvam, kuid värvuselt tumedam. Õli
annaabi.ee 
