väikese raadiusega. Hajutatud parameetritega süsteemi saab, kui viia kondensaatori plaadid üksteisest lahku. Vahe on selles, et hajutatud parameetritega süsteemis pole eletriväli piiratud kondensaatori plaatide vahele ning mangetvälja mõju piirkond on tunduvalt suurem. 12. Selgitada, mida mõistetakse takistuste sobitamise all. Tegemist on protsessiga, mille käigus võrdsustatakse kaheliinisel juhtmel koormus ja lainetakistus. Koormus valitakse nii, et se vastaks lainetakistusele. See lubab luua lõpliku suurusega toiteliinis levivlainereziimi. Siis tekivad liinis kulglained, energia tagasipeegeldumist ei teki ja kogu toiteallikast võetav energia siirdub tarbijasse: sobitatud liinilõiku saab kasutada energia ülekandmiseks. 13. Selgitada, kuidas toimuvad võnkumised Hertzi vibraatoris. Võnkumised Hertzi diipolis (antennis) toimuvad nagu koondatud parameetritega võnkeringis.
47 nF 0,0232mS Pool AM 5 µH ± 10 % 0,60 5.025 µH -0,5045nF 0,52 mS 3 2.2 Koaksiaalkaabli mõõtmine Takistus Induktiivsus Mahtuvus Juhtivus Lühise korral: 0,238 0,2560 µH -97,00 nF 0,0880 S Tühise korral 20,0 k 2,000mH -0,034 pF 0,24 pS Lainetakistus: Z = lühis = 53,4 L C tühis
C=3,784 nF Pool 5 H 10% R=0,68 L=4867 nH G= 0,70 mS C=-5,21 nF Kaabli lainetakistus Z Llühis= 295,2 nH Ctühis=94,12 pF ü 295,2 = = 56 ü 94,12/1000
Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem. Skeemi koostamisel arvestasime filtri sümmeetriat - elemendid n1, n4 on võrdsete parameetritega ja n2, n3 on võrdsete parameetritega. Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Ahela parameetrite mõõtmine Labor 3. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079 Pt 100, elektrilised komponendid. Töö käik 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Nominaalväärtused ja tolerantsid: R1n 750 ± 5 % = (750 ± 37,5) R2n = 190 ± 2% = (190 ± 3,8) Mõõtmiste tulemused: R1=739 R2=190 R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) ...
Elementide ja ahelate mõõtmine koaksiaalkaabli parameetrid: Sagedus f = 1MHz Ringsagedus = 2f = 6,28*106 1/s Lühise korral: L = 0,2512 µH R = 2,7 k C = -96,57 F G = 0,1049 S Z = R + jL = 2700 + 1,578 j Y = G + jC = 0,1049 606,46 j Tühise korral: L = -0,335 mH R = 0,007 k C = 80,4 pF G = 0,059 mS Z = R + jL = 7 2103,8j Y = G + jC = 5,9*10-5 + 5,05*10-4 j Kaabli lainetakistus Z = (Llühis / Ctühis)1/2 = ((0,2512)*10-6 / 80,4*10-12)1/2 = 55,93
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 3 aruanne Ahela parameetrite mõõtmine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk: Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. 1.1 Takistite (resistorite) mõõtmine Nominaalväärtused: R1= 75 , tolerantsiga 10% R2= 27 k, tolerantsiga 10% Mõõdetud väärtused: R1= 78,65 R2= 28,05 k Piirvead: 'R1=(0,15 + 0,05 (Rk/R1 1))*(R1/100) = (0,15 + 0,05 (200/78,65 1)) *(78,65/100) = ± 0,79 'R2=(0,15 + 0,05 (Rk/R2 1))*(R2/100) = (0,15 + 0,05 (200000/27000 1)) *(27000/100) = ± 127 Takistuse tegelik (mõõdetud) väärtus on tolerantsiga lubatud...
Elementide ja ahelate mõõtmine 1,12m pikkuse koaksiaalkaabli parameetrid: Sagedus f = 1MHz Ringsagedus = 2f = 6,28*106 1/s Lühise korral: L = 0,3590 µH R = 0,256 C = -69,69 nF G = 0,0493 S Z = R + jL = 0,256 + 2,255j Y = G + jC = 0,0493 0,4377j Tühise korral: L = -0,2235 mH R = -0,003 k C = 102,86 pF G = -0,0344 mS Z = R + jL = -0,003 - 1404j Y = G + jC = -0,0344 + 0,6460*10-3j Kaabli lainetakistus Z = (Llühis / Ctühis)1/2 = (0,3590*10-6 / 102,86*10-12)1/2 = 59,1
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Töö nr. 3 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, ...
Suured pinged lainete löökidest lainele vastukursil võivad tekitada deformatsioone ja pragusid talastikus, parraste- ja tekiplaadistuses. Sellisel kursil liikudes võivad lasti valest paigutusest ja õõtsumisest keres tekkivad pinged viia laeva murdumiseni. Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete kõrguse suurenedes ning kiiruse vähenedes saabub juhitavuse kaotus. Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti. Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid, mistõttu vesi võib tungida laeva siseruumidesse rikkudes lasti ja, halvimal juhul, viies laeva uppumisele.
kasutatakse ära näiteks karmides ilmastiku tingimustes elektroonikaseadmete käitlemisel Levinuimad küttetraadi sulamid on kanthal (FeCrAl), nikroom ja kupronikkel (konstantaan) 5. Juhtmed ja kaablid Koaksiaalkaabel on eelkõige kõrgsagedus ülekandeliiniks kohaldatud kaabel, mis koosneb keskmisest juhist, seda ümbritsevast dielektrikust, ekraan- e. varjejuhist ning isolatsioonist, võib omada ka lisa varje kihti Lainetakistus on elektrivälja tugevuse ja magnetvälja tugevuse suhe mingis elektromagnetlaine punktis 5. Juhtmed ja kaablid Võrgukaablitest on tänapäeval kasutusel Cat5, Cat5e, Cat6, Cat6e ja erinevad optilised kaablid 5. Juhtmed ja kaablid Põhiline erinevus Cat5 ja Cat6 kaablite vahel on keerupaaride vaheline lisa isolatsioon, lisaks on iga järgneva versiooni puhul vähendatud keerupaaride läbikostvust Optilistes kaablites edastatakse elektri asemel
struktuurilt sarnased alalisvoolu väljale. Nihkevoolud on juhtivusvooludega võrreldes väikesed, tegemist on kvaasistatsionaarsete protsessidega. 2. Tasapinnaline EM-laine. Tasapinnaline_laine_t+yl.pdf 3. EM-lainete polarisatsioon. -> Antennide teemad Fridolin 114 ja 117. Hinrikus lk 50 Antennid_suurkonspekt.pdf 4. TASAPINNALINE ELEKTROMAGNETILINE LAINE 1. Tasapinnaline EM-laine kadudeta keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, faasikiirus. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 2 2. Tasapinnaline EM-laine kadudega keskkonnas. Lainearv, lainetakistus, levimiskonstant, faasikonstant, faasikiirus, sumbuvuskonstant. Tasapinnaline-laine_t+yl.pdf lk 5 3. Komplekssed dielektriline ja magnetiline läbitavused. Kaonurga tangents. Keskkonna dielektriliste ja elektrijuhtivate omaduste määramine. IRM0110_06_maxwll.pdf 4. Pindeffekt. Pindkihi sügavus. Elektrijuhi pindtakistus.
Puksiiritrossi takistus tuleb lisada veetakistusele juhul kui on vaja määrata tõmbe suurust pukseeriva laeva haagil. 4. Koostatakse pukseeriva ja pukseeritava laeva takistuste tabel olenevalt kiirusest. Selle tabeli alusel joonistatakse graafik, mida siis saab kasutada puksiirkaravani kiiruse ja haagitõmbe suuruse määramiseks. Puksiirlaeva takistus: R0 = Rf + Rk + Ra + Rl , kus Rf hõõrdetakistus, Rk karedustakistus, Ra õhutakistus, Rl lainetakistus. Pukseeritava laeva takistus: R = R´f + R´a + R´l + Rsk + Rtr, kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, merevee tihedus kg/m3, laeva veealuse osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L
Praktiliselt on otstarbekas katseliselt määrata ja fikseerida signaali levimiskiirus v kõigis liinides nende kasutuse alguses Kadude mittearvestamisel saab peegeldu-nud impulsi amplituudi leida avaldisega Up = Us[(Zk - Zl)/(Zk + Zl) milles, Us - liinile saadetud impulsi amplituud Zk - liini sisendtakistus rikkekohas Zl - liini lainetakistus Impulssmõõteriist Liinide mõõtmiseks impulssmeetodit kasutav mõõteriist sisaldab mitu erinevat funktsionaalset komponenti: sondeerimisimpulsi generaator elektronkiiretoru laotusgeneraator sobituslüli vastuvõetava impulsi võimendi Tähistusi skeemil: TG - taktgeneraator LG - laotusgeneraator MG - markerite generaator EKT - elektronkiiretoru
jälg kinemaatiline viskoosus kinematic viscosity kogutakistus total resistace kreen list, heel kujutakistus form resistance, form drag külgõõtsumine rolling lahknevad lained divergent waves voolu lahtirebenemine flow separation laine hari crest laine põhi trough lainebarjäär wave barrier lainesüsteem wave system lainetakistus wave resistance, wave drag, wave- making resistance laminaarne voolamine laminar flow last cargo madal vesi shallow water mudelkatsed model testing nihkejõud shear force piirkiht boundary layer pirnvöör bulbous bow, bulbouse fore foot plokktegur,täidlustegur block coefficient
Temale rakendatud liikumapaneva jõu mõjul. liikumapanev jõud tekitatakse sõuajami abil ( puksiirtrossi tõmbega) Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumsel tekitava takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige rohkem veetakistus, mis koonseb : 1. Hõõrdetaistus Rh, mis tekib laeva kere hõõrdumisest vees. 2. Kujutakistus Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekkivad keerised. 3. Lainetakistus , Re , mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Nii keeriste kui ka lainete tekitamiseks kulub osa laeva liikumapanevast energiast. Laeva õhutakistus Rõ Sõltub laeva veepealse osa projektsioonipinna (purjestuspinna) suurusest , laeva enda ja tuule kiirusest ja tuule suunast. laeva üldtakistus R on vee ja õhutakistuse summa :O R=Rh+Rk+Re+Rõ hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispindala suuruse järgi.
jne). L [ mH / km] //mida pikem on liin seda suurem on Faasimodulatsiooni korral muudetakse L kandevlaine faasi C [nF / km] //mida pikem on liin seda suurem on vastavalt infosignaali amplituudile. mahtuvus Analoogtehnikas on G [S /km] //isolatsiooni kvaliteet signaalil lopmatult palju amplituudivaartusi seega Sekundaarparameetrid on lainetakistus Z , peaks olema levimistegur ja faasimodulaator voimeline tekitama lopmatult levimiskiirus V. palju eri faasiga Lainetakistus on liini siseneva valjundsignaale ,kuid kuna see on tehniliselt vaga elektromagnetlainele mojuv keerukas takistus kui see levib liinis. Lainetakistus soltub
· faaside ja maa vahelist liigpinget · faasidevahelist liigpinget 67. Vool ja pinge juhtmes välgu otselöögil liini Lähtutakse välgulöökide arvust aastas km2-le: n = 0,06...0,1 (lööki/km2 aastas) Liini otsetabamisalaks loetakse liinialune maa laiusega kuni 7h, kus h on liini kõrgus meetrites. Joonis 5.29 Liini otsetabamisala Otsetabamisala pindala: S = 7 h L x10-3 km2 Tabamuste arv: N = 7 x (0,06...0,1)h L x10-3 = (4...7)h L x10-4 tabamust aastas Välguvoolu arvutus: · liini lainetakistus ZL = 400...500 _ · välgukanali lainetakistus ZK = 200...300 _ · välgu pinge Um = ImZK , kus Im on välguvoolu väärtus, kui välk tabaks maa "nullpotentsiaali" · välguvool, kui välk tabab liini (arvestades, et ZL x 2ZK ): Joonis 5.30 Voolude jagunemine välgu otselöögil liini 68. Välgu otselöögist liini põhjustatud isolaatorite ülelöökide ja liini väljalülitamiste arv aastas Joonis 5
levikonstandiga (ka faasikonstant) Käiguvahest tekkiv faasierinevus peegeldunud lainetel on: = + j = jk 0 rc µr . k 0 R = 2k 0 h sin . Materiali normeeritud lainetakistus avaldub: Erinevate faasierinevuste korral käitub summaarne peegeldunud laine Sageli vaadeldakse vastuvõetud võimsuse asemel elektrivälja jk tugevust kaugusel d.:
mahtuvustest ja takistustest, mis jaotuvad pikki liini ühtlaselt. d ie le k t r i k Liinid võivad olla kahejuhtmelised või koaksiaalsed. Liinides võivad tekkida pinge ja voolu kulglained (levivlained) ja v a r je seisulained (seisevlained). Kulglaine pinge ja voolu suhe kujutab endast lainetakistust. Liini lainetakistus on aktiivne ja ei sõltu liini pikkusest, vaid on määratud liini parameetritega. D 138 D Koaksiaalliini lainetakistus: lg d - koaksiaalkaabli dielektriku läbilaskevõime ehk elektriline läbitavus (soone
78. X riigis kasutatakse GSM võrgu tarvis sagedusala 2,6 GHz kuni 2,7 GHz. Igale operaatorile eraldatakse 19 raadiokanalit. Leida maksimaalne operaatorite arv. 1 raadiokanal on 200kHz, 1 op saab 3,8MHz. Dupleksvahe v6tame 20MHz. Siis 2700-2600-20=80MHz. Yleslink on seega 40MHz. Arvestame iga operaatori vahele ka 1 tyhja raadiokanali, siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. 79. Arvutid ühendatakse võrku kasutades koaksiaalkaablit. Leida lainetakistus, kui kaabli induktiivsus on 0,17 H meetri kohta ja mahtuvus 66 pF meetri kohta. Tulemus ümardada lähimaks täisarvuks. 80. WLANi raadiokaardi väljundvõimsus on seatud väärtusele 5 mW. WLAN sagedusalas 2,4 GHz vastab võimsuspiirangutelt Eestis kehtivatele nõuetele. Milline on suurim lubatud antenni võimendustegur, kui me ei arvesta kadusid kaablis ja pistikus? Vastus ümardada täisarvuni. 81. Leida sideseansi pikkus, kui infosõnumi pikkus on 640B, kinnituse
saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus 1 0 = LC Resonantssagedusele vastav reaktiivtakistus L xC = x L = 0 L = LC ei sõltu sagedusest ja seda nimetatakse laine- takistuseks L z laine = . C 95 Kui lainetakistus on aktiivtakistusest suurem ( z laine > r ), siis on pinge reaktiivtakistusel suurem toiteallika pingest. Pingeresonantsi puhul on vool määratud ainult vooluringi aktiivtakistusega. Kui see on küllalt väike, näiteks ainult poolijuhtme takistus, võib tekkida suur vool. Pingeresonantsi veel suuremaks ohuks võivad saada võimalikud kõrged pinged U L = I x L ja U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele
erinevateks liini töö reziimid. Kõige sootsam on sobitatud liinireziim kus liini lõpust on koormustakistus mille väärtus võrdub liinilaine takistusega. Ri=roo=RL vaadeldav ning sel juhul edastatakse liinist kaduteta tarbijale. Peale sobitatud reziimi on liini võimalik veel kaks piirreziimi see on avatud liini kus puudub ja lühise reziim kus liini lõpus on lühis. Impulside kujud Kui meil on tegemist sobitatud liiniga nii et signaali allika sisetakistus ja liini lainetakistus on võrdsed siis jaguneb sisend pinge kahe võrdse takistuse vahel ning liinis hakkab levima pinge ½ Usis sisuliselt levivad liinis laengud ja taolises olukorras on pinge ja vool faasis. Teatud ajavahemiku mõõdudes jõuavad laengud liini lõppu. Kuna meil on tegemist avatud liiniga siis ei ole laengutel midagi muud teha kui tulla tagasi selle tulemusena vool liinis muutub nulliks mis on ka loogiline kuna laengutel ei ole kuhugile minna, liini lõppu jõudnud ja tagasi
purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb erinevatel põhjustel tekkivaks takistuseks: hõõrdetakistus Rh, tekib kere hõõrdumisest vees, vee viskoossusest ja laevakere ebatasasustest (karedusest) , kujutakistus Rk, on põhjustatud laeva ahtriosas tekkivatest keeristest, lainetakistus Rl, on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Laeva õhutakistus Rõ sõltub laeva veepealse osa purjesuspindala suurusest, laeva enda ja tuule kiirusest ning suunast. Laeva üldtakistus on vee- ja õhutakistuse summa R=Rh+Rk+Rl+Rõ Hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispinna suuruse järgi. 23 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
nantsikõver) on sama mis võnkeringi takistusel. Seejuures sagedu- sest 0 madalamal sagedusel läbib vool peamiselt võnkeringi induk- tiivharu, sagedusest 0 kõrgemal sagedusel mahtuvusharu. Seega, kui resonantsisagedus ühtib võimendatava signaali sagedusega, on võimendustegur maksimaalne, teistel sagedustel aga langeb. Selektiivsust võib hinnata hüveteguriga Q: f R L Q = 0 = EKV ; kus = 2 f C on võnkeringi lainetakistus (või tunnustakistus); REKV = Rtr; ja 2f pääsuriba Madalaoomilisel koormusel REKV 2f . Selleks, et tõsta selektiivsust Q . Sagedusest sõltuva tagasisidega võimendid Kõige sagedamini tagasisidestusahelana kaksik-T-sild; kõrge selektiivsus. Kvaasiresonantssagedusel f0 ülekandetagur & = 0 , faasinihe sisend- ja väljundpinge vahel puudub. 1 1 f0 = 2 RC
10...20m antenne, autoraadiol 1...2m. 2) häälestatud (süm.) antennid ja suundantennid Kasutatakse signaali ja häire pinge suhte parandamiseks. Neid kasut. enamasti eriotstarbeliste lühilaine (raadioside) ja kõigi ULL VV-te juures. Antenni elementide mõõtmed valitakse selliselt, et nad häälestuksid vv-tava signaali sagedusele ja antenn ühendatakse VV sisendiga sobitatud toiteliini kaudu. Toiteliini lainetakistus RL peab võrduma nii antenni sisetakistusega RA, kui ka VV sisetakistusega RV. Seega RL = RA = RV 3) raamantennid Tööpõhimõte: võtab vastu ainult EMV magnetvälja komponenti ja omavad teravat suunamõju. Kasutus: raadionavig. ja eriotstarbelistes seadmetes (nt. peiling) Eriliigi moodustavad magnetantennid, kus õhksüdamik on asendatud ferromagnetilisest keraamikust, st
saatori või rööbiti ühendatavate kondensaatoritega · sagedust Resonantsnurksagedus 1 0 = LC Resonantssagedusele vastav reaktiivtakistus L xC = x L = 0 L = LC ei sõltu sagedusest ja seda nimetatakse laine- takistuseks L z laine = . C 95 Kui lainetakistus on aktiivtakistusest suurem ( z laine > r ), siis on pinge reaktiivtakistusel suurem toiteallika pingest. Pingeresonantsi puhul on vool määratud ainult vooluringi aktiivtakistusega. Kui see on küllalt väike, näiteks ainult poolijuhtme takistus, võib tekkida suur vool. Pingeresonantsi veel suuremaks ohuks võivad saada võimalikud kõrged pinged U L = I x L ja U C = I xC . Pingeresonantsi heaks kasutusnäiteks on raadiovastuvõtja häälestamine mingile sagedusele
I türistorid (GTo) 16 Pikki kaableid tuļeb käsitleda jaotatud RLC parameetritega kornponentidetra. Seejuures orr kaabli pikkusiihiku aktiivtakistus Äg, induktiivsus Į6, mahtuvus Cg, isolatsįooni juhtivus G0 _ļa kaabli lainetakistus e. näivtakistus Ļ. R + jcoL6 lr i"u - t-, (7.i ) ļCo Levirnistegur k, tr=@ (1.2)
annaabi.ee 
